← Eesti

2-23-14785/31

Obsah (7)§ 62§ 632§ 637§ 638§ 168§ 181§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-14785 Kohtuasi Rehvid Pluss OÜ h

) § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 62lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja saabumise algus. TsÜS § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

§ 62

lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

  1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kostja kaevatava otsuse kätte 29.05.2024 kell 17.
  2. Eeltoodud sätetest tulenevalt hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 30.05.
  3. Seega oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt 28.06.2024 kell 24.
  4. Ringkonnakohtule laekus hageja kaebus 15.05.
  5. Seega on kaebus esitatud pärast

§ 632lg-s 1 nimetatud tähtaega.

8. Kooskõlas

§ 637

lg 1 p-ga 2 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. 9. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

2 2-23-14785 10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 11. Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et kostja kavandatav menetluses osalemine on edukas, ei ole alust rahuldada ka kostja menetlusabi taotlust.

§ 181

lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse

§ 181

lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul on apellatsioonkaebus esitatud pärast apellatsioonitähtaega, mistõttu ei ole kostja menetluses osalemine edukas. Seega ei ole alust rahuldada ka tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. 12. Kuigi praeguses asjas ei ole kostja riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (

§ 637

lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.