4-25-1639/8

(244025001916)Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Väärteoasi Oleksandr Abramovi kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025001916, millega Oleksanr Abramov tunnistati süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 95 trahviühikut summas 760 eurot, mille tasumine on ositi 3 kuu jooksul Oleksandr Abramov, isikukood 37611165236, kodakondsus xxx Vabariik, elukoht xxx, e-post xxx Menetlusalune isik RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Rahuldada Oleksandr Abramovi kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2025 kiirmenetluse otsus osaliselt, nimelt Oleksandr Abramovi karistamises LS § 227 lg 2 järgi. Mõista Oleksandr Abramovile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut summas 560 eurot. Muus osas jätta otsus muutmata. Rahatrahv 560 eurot tasuda 3 (kolme kuu) jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole Swedbank – EE932200221023778606 SEB – EE891010220034796011, Luminor Pank – EE701700017001577198, LHV Pank - EE
2. Kohustuslik viitenumber
3. 1/5 alates kohtuotsuse jõustumisest Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 12.06.
4. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 05.06.
5. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 08.07.2025) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik A. Pyatikonnov koostas 24.03.2025 kiirmenetluse otsuse nr 10220192569960 väärteoasjas nr 244025001916, mille kohaselt 24.03.2025 kell 17:16 Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Maidla - Kohtla-Nõmme – Kohtla tee 7-l kilomeetril juhtis O. Abramov mootorsõidukit kiirusega 112 +/- 4 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud suurim kiirus 70 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h. Otsuse kohaselt rikkus menetlusaluse isik LS § 50 lg 5 p 3 sätet ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Otsuse kohaselt puuduvad karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, karistuseks on määratud 95 trahviühikut ehk summas 760 eurot. Menetlusalune isik esitas 26.04.2025 Viru Maakohtule kaebuse eelpool nimetatud kohtuvälise menetleja otsusele. Menetlusalune isik palub vähendada talle määratud trahvi 760 eurot. Ta tunnistab tegu ja kahetseb. 12.05.2025 teatas menetlusalune isik kohtule, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 23.05.
6. kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Faktiliste asjaolude ja teo õigusliku hinnangu osas puudub vaidlus. Isik tunnistas ennast süüdi. Vaidlus on karistuses LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalusele isikule on määratud karistus 95 trahviühikut, mis on peaaegu maksimaalne määr (sanktsioon LS § 227 lg 2 järgi kuni 100 trahviühikut summas 800 eurot). Kohtuväline menetleja nõustub, et kiirmenetluse otsuse tegemisel ei olnud arvestatud kergendava asjaoluga, et isik tunnistab oma tegu. Samuti ei ole isik varasemalt karistatud. Eeltoodule tuginedes palub kohtuväline menetleja kaebus rahuldada, vähendada trahvi ning mõista isikule karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut summas 560 eurot. Kohtuväline menetleja leiab, et põhjendatud oleks lubada isikule tasuda trahvi ositi. 2/5 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. Menetlusalune isik andis kiirmenetluses ütlusi, et juhtis sõidukit, kiirustas koju, sõitis kiiruse ületamisega piirangualal 70 km/h. Asjaolusid ei vaidlusta. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et sõiduki kiirust mõõdeti 24.03.2025 Maidla – Kohtla-Nõmme – Kohtla tee 7-l kilomeetril seadmega Stalker II MDR nr AS008371, LaserCam 4 nr LE
7. Menetlusaluse isiku sõiduki VW Passat xxx liikumise kiiruseks mõõdeti 112 km/h, laiendmääramatus 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 108 km/h. Kiirust mõõdeti asulas kattega teel, hea nähtavusega valgel ajal, vihmasadu, teekate märg. Sõiduridade arv 2 ning sõidutee oli kahesuunaline. Kiirust mõõdeti paigal seistes, mootorsõiduk liikus vastassuunaliselt lähenedes, kiirendas intensiivselt. Protokolli kohaselt mõõdeti kiirust 15 sekundit ja segavaid faktoreid ei olnud. Isik on näiduga tutvunud. Kaebuses ei vaidlusta menetlusalune isik mõõdetud sõidukiirusega seonduvat. Seega asub kohus seisukohale, sõiduki kiiruse mõõtmist ja fikseerimist puudutavates faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole. Menetlusaluse isiku sõiduki liikumiskiiruse fakt kui selline on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning menetlusisiku enda ütlustega. Ka kaebuses ei vaidle menetlusalune isik vastu sellele, et ta liikus vaidlustatavas otsuses näidatud ajal ja kohas ületades kiirust. Seega loeb kohus tuvastatuks objektiivsest küljest, et 24.03.2025 kella 17:16 paiku juhtis menetlusalune isik Lüganuse vallas Maidla – Kohtla-Nõmme – Kohtla tee 7-l kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 112 +/- 4 km/h, alal, kus liikluskorraldusvahendiga suurim lubatud kiirus on 70 km/h, rikkudes sellega LS § 50 lg 5 p 3 sätestatut. Subjektiivsest küljest on menetlusalune isik teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes – ta teadis, et teostab väärteokoosseisule vastava asjaolu, nimelt sõidab 70 km/h piirangu alal kiirusega vähemalt 108 km/h, ja sooviski seda. Isiku ütlustest selgub, et tal oligi kiire koju jõudmisega ja sõitiski ületamisega. Rikkumine on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada 3/5 kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. aprilli
9. a otsus nr 1-182232/179, p 71;
10. juuni
11. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28;
12. juuni
13. a otsus asjas nr 3-11-58-13, p 8;
14. oktoobri
15. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7;
16. märtsi
17. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1;
18. mai
19. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ Riigikohtu lahendis 4-24-2633/15 on märgitud karistuse individualiseerimisest: „
20. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (nt RKKK 23.10.2024, 4-24-1237/24, p-d 9 ja 13). …“ Menetlusaluse isiku karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kergendavaks asjaoluks arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Isiku süü on LS § 227 lg 2 järgi toimepandud rikkumises keskmisest kindlalt suurem. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/h vahemikus, isik ületas 38 km/h võrra. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, tagajärge ei ole tekkinud. Karistusregistrist nähtub, et isik ei ole karistatud, andmeid ei ole, et isikul oleks arhiveeritud karistusi, mida karistuse mõistmisel arvesse võtta. Isikul ei ole töökohta. Tegemist on tema elus üksiku rikkumisega. Karistuse individualiseerimisel on „lai kaalutlusruum“ ja menetlejal puudub kohustus määratamõista karistus rangelt sanktsiooni keskmise joone järgi. Õiguskorra kaitsmise huvid ei nõua kohtu arvates ilmtingimata rangeid karistusi, oluline on riikliku reageerimise vältimatus rikkumisele, olgu selleks karistuslik või mittekaristuslik meede. 4/5 Kohtu arvates on karistuse individualiseerimisel oluline KarS § 56 lg 1 järgi ettenähtud karistamise eesmärgipõhine toime, et isik hoiduks uute süütegude toimepanemisest- ehk kas teda on vaja mõjutada karistuslikult ja kui vaja mis määral. Samuti oluline, et õiguskord saaks kaitstud. Viimane karistuse eesmärkide aspekt on antud juhul täidetav isikule karistusmeetme kohaldamisega. Kohus leiab, et O. Abramov on seadusekuulekas ühiskonna liige ( karistatud ei ole) ja senini olnud eeskujulik autojuht. Kohus leiab, et isikut tuleb siiski mõjutada karistuslikult, anda talle signaali, et kiirustamine ei ole rikkumist õigustav asjaolu ega välistab teo õigusvastasust, kiiruserežiimist tuleb kinni pidada. Samas kohus näeb, et keskmisest suuremal määral süü, samas isiku varasem eeskujulik käitumine liikluses ja võimalus mõjutada isikut ka väiksema karistusega, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, osutavad pigem sellele, et karistus võib olla sanktsiooni keskmisest määrast veidi suuremal määral. Kiirmenetluses otsuse tegemisel ei olnud arvestatud isiku karistust kergendava asjaoluga, milleks on kahetsus. Sellega nõustus oma arvamuses ka kohtuväline menetleja ise. Teisisõnu, kohus leiab, et käesolevas juhtumis on põhjendatud karistada rahatrahviga 70 ühikut summas 560 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt oli isikule määratud rahatrahvi tasumine ositi kolme kuu jooksul, mis on kohtu arvates põhjendatud ja mõistlik, sest isikul puudub käesoleval ajal töökoht seega püsiv sissetulek. KOHTU MEETMED Oleksandr Abramovi kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025001916 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tühistada karistuse LS § 227 lg 2 järgi. Oleksandr Abramovile tuleb mõista karistuseks LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv 70 trahviühikut summas 560 eurot, mille tasumine määratakse 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5/5