← Eesti

2-24-10106/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 02.06.2025 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-24-10106 I. A. hagi R. K. (K.) vastu ühisvara jagamiseks ning R. K. vastuhagi I. A. vastu ühisvara jagamiseks hagi hind: 3500.00 eurot, vastuhagi hind: 3500.00 eurot Hageja / vastuhagis kostja: I. A. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Hageja / vastuhagis kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Suir (e-post: XXX Kostja / vastuhagis hageja: R. K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja / vastuhagis hageja lepinguline esindaja: T. K. (e-post: XXX) Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon

  1. Rahuldada osaliselt I. A. hagi R. K. vastu ühisvara jagamiseks.
  2. Rahuldada osaliselt R. K. vastuhagi I. A. vastu ühisvara jagamiseks.
  3. Jagada I. A. ja R. K. ühisvara järgmiselt: 3.
  4. müüa avalikul enampakkumisel korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX), korteriomand XXX (registriosa nr XXX) ja korteriomand XXX (registriosa nr XXX) ning lugeda korteriomandite müügist saadavast rahast R. K. lahusvaraks 18,5% ning I. A. ja R. K. ühisvaraks 81,5%. Ühisvarasse saadava raha arvelt tasuda laenulepingust nr 19-063524-EL tulenev ühiskohustus 20.10.2023 seisuga 89 862.10 euro ulatuses Swedbank AS-i ees, mida vähendatakse R. K. alates 20.10.2023 tasutud maksete võrra. Ülejääv ühisvarasse kuuluv raha jagada I. A. ja R. K. vahel võrdselt. I. A. hüvitab R. K.le laenulepingu nr 19-063524-EL täitmiseks alates 20.10.2023 tehtud maksetest I. A.le väljamaksmisele kuuluva ühisvara osa arvelt ½ ulatuses laenumaksetest. I. A. hüvitab R. K.le korteriomandite majandamiskulude eest 1020.39 eurot I. A.le väljamaksmisele kuuluva ühisvara arvelt.
  5. Jätta rahuldamata I. A. kasutuseelise nõue.
  6. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest, v. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt pooled sõlmisid abielu 07.06.2018, abielu lahutati 20.10.
  7. Ühisvara hulka kuulub : - korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX); - korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX); - korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX); - ühiskohustus poolte ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr 19-063524-EL. Hageja palub ühisvarasse kuuluvad korteriomandid müüa avalikul enam pakkumisel, saadava raha arvelt tasuda ühiskohustus ning seejärel jagada raha poolte vahel võrdselt. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista korterite ainukasutuse eest kasutuseelise 800.00 eurot kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 3523.97 eurot. Kostja vastuväited hagile Kostja täielikult hagi ei tunnista. Ta leiab, et x tänava korteriomandid kuuluvad ühisvara hulka, samuti kohustus Swedbank AS-i ees. Küll aga panustas kostja korteriomandite ostu enda lahusvaraga 22 300.00 euro ulatuses, müües ära lahusvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx. Seda kostja panust tuleb arvestada ühisvara jagamisel. Lisaks on kostja panustanud ühisvarasse kuuluvate korterite hoolduskulude tasumisse ajavahemikul 01.12.2023-31.01.2025 on kostja tasunud korteri haldus- ja remondikulusid kokku 2040.78 eurot, millest ½ tuleks hüvitada hagejal. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhageja nõue Vastuhagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palub kostja jagada poolte abielu ajal, s.o 07.06.2018-20.10.2023 tekkinud ühisvara järgmiselt: - korteriomand asukohaga xxx, Tallinn (registriosa nr XXX) jätta kostja ainuomandisse kohustusega need müüa hiljemalt 01.07.2025; korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr XXX) jätta kostja ainuomandisse kohustusega need müüa hiljemalt 01.07.2025; korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr XXX) jätta kostja ainuomandisse kohustusega need müüa hiljemalt 01.07.2025; ühiskohustus poolte ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr 19-063524-EL jätta poole kanda võrdses määras kuni müügini. 2 Kostjal hüvitada hagejale 41% korteriomandite müügist saadavast rahast, välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis. Samuti palub kostja kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks. Lisaks on kostja panustanud ühisvarasse kuuluvate korterite hoolduskulude tasumisse ajavahemikul 01.12.2023-31.01.2025 on kostja tasunud korteri haldusja remondikulusid kokku 2040.78 eurot, millest ½ tuleks hüvitada hagejal. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 2670.00 eurot, millele lisandub viivis. Hageja vastuväited vastuhagile Vastukostja vastuhagi ei tunnista. Hageja jääb esitatud hagiavalduse seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused I Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad pooled sõlmisid abielu 07.06.2018 ja nende abielu lahutati 20.10.2023 (dtl 6-8). Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 alusel lõpeb varaühisus varasuhe abielu lahutamisel. Kuna kohus jagab vara
  8. aastal, siis jagamisele tuleb kohaldada PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-ga
  9. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. II Pooled ei vaidle ka järgmise üle: - korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr XXX, dtl 31-39) kuulub ühisvara hulka; - korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr XXX, dtl 40-48) kuulub ühisvara hulka; - korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr XXX, dtl 49-57) kuulub ühisvara hulka; - ühiskohustus poolte ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr 19-063524-EL (dtl 60- 114) summas 89 862.10 eurot (dtl 306, dtl 344, dtl 375) kuulub ühisvara hulka ning alates abielulahutamisest on laenumakseid tasunud kostja (dtl 344). III Esmalt annab kohus hinnangu korteriomandite asukohaga xxx (registriosa nr XXX), xxx (registriosa nr XXX) ja xxx (registriosa nr XXX) jagamise viisi osas. Kohtul on võimalik jagada pooltele kuuluvaid kinnistuid hageja taotlusel avalikul enampakkumisel või kostja taotlusel kostja ainuomandisse jätmisega koos ühiskohustusega. Kostja on soovi põhjendanud sellega, et kuigi kokkuvõttes tuleb kinnisvara müüa, siis tuleks need jätta tema ainuomandisse, et kostja ise need hiljemalt 01.07.2025 võõrandaks (dtl 283). Kuna poolte vahel oli vaidlus korteriomandite väärtuse osas (vt dtl 345), mis oleks aluseks hüvitise maksmisele, siis taotles kostja korteriomandite turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramist (dtl 345). 20.02.2025 kostja loobus ekspertiisi taotlusest (dtl 391). Seega ei ole kostja tõendanud korteriomandite väärtust ja sellega ka enda võimekust tasuda hagejale omandi kaotamise eest õiglast ja kohest hüvitist. Seetõttu ei saa kostja taotletaval viisil korteriomandeid jagada. Kohus jagab poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr XXX), korteriomandi xxx (registriosa nr XXX) ja korteriomandi xxx (registriosa nr XXX) müümisega avalikul enampakkumisel nii, et korteriomandite müügist saadava raha arvelt tasuda laenulepingust nr 19-063524-EL dtl 60-114) tulenev ühiskohustus abielulahutamise seisuga 89 3 862.10 eurot (dtl 306, dtl 344) Swedbank AS-i ees, arvestades kostja tasutud makseid alates 20.10.
  10. VI Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja taotlusele arvestada ühisvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr XXX), korteriomandi xxx (registriosa nr XXX) ja korteriomandi xxx (registriosa nr XXX) omandamisel tema panust lahusvara arvelt. Kui varasemalt kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 võimaldas kohtul vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel, siis kehtiva PKS § 34 lg 2 alusel lähtub hüvitise arvutamine samadest alustest nagu varasema PKS § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine. Vaidlust ei ole selles, et kõik ühisvarasse kuuluvad korteriomandid omandati abielu ajal 03.07.2019 lepingu alusel (dtl 11-30) kogumaksumusega 124 000.00 eurot (dtl 19-20 p 3.1). Vahetult enne korteriomandite ostu sõlmisid pooled laenulepingu Swedbank AS-iga summas 99 200.00 eurot (dtl 60). Vaidlust ei ole ka selles (vt dtl 364), et abielu ajal, 30.05.2019, kostja müüs talle ainuomandina kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx, dtl 159-171). Müügihinnast 21 709.62 eurot kanti kostja kontole ning 7100.00 eurot algselt notari hoiukontole ja sealt kostja kontole (dtl 163 p 3.2.2, dtl 164 p 3.5). Kostja on nimetatut mh tõendanud ka pangakonto väljavõttega (dtl 367), millelt nähtub, et xxx korteri ostja kandis 03.06.2019 kostja kontole 2 2809.62 eurot ning 30.05.2019 kandis notar hoiukontole 7100.00 eurot kostja kontole. Korteriomandid asukohaga xxx (registriosa nr XXX), xxx (registriosa nr XXX) ja xxx (registriosa nr XXX) ostsid pooled ühisvarasse 03.07.2019, s.o üks kuu pärast kostja kontole kostja lahusvara müügist saadud raha laekumisest (dtl 11-30) kogumaksumusega 124 000.00 eurot. Ostuhinnast 22 300.00 eurot oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud notarikontol (dtl 20 p 3.4). Kostja on nimetatud mh tõendanud ka pangakonto väljavõttega (dtl 372), millelt nähtub, et kostja kontolt on tasutud 01.07.2019 notari hoiukontole 22 300.00 eurot. Eelnenud tehingute jadaga loeb kohus tõendatuks kostja lahuspanuse summas 23 000.00 eurot tarvitamise ühisvarasse kuuluvate korteriomandite ostuks. Seega tuleb korteriomandite asukohaga xxx (registriosa nr XXX), xxx (registriosa nr XXX) ja xxx (registriosa nr XXX) müügist saadava raha jagamisel võrdsusest kõrvale kalduda ning lugeda 18,5% rahast kostja lahusvaraks (korteromandite ostuhind oli 124 000.00 eurot, kostja panus lahusvarast: 23 000.00 eurot, mis on 18,5% ostuhinnast). V Järgnevalt annab kohus analüüsib hageja taotlust mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis korteriomandite asukohaga xxx (registriosa nr XXX), xxx (registriosa nr XXX) ja xxx (registriosa nr XXX) ainukasutamise eest, s.o kostja sääst u 800.00 eurot kuus. Kuna ühisomandis ei ole ühiste omanike osad ühises esemes kindlaks määratud ning pooltel on oma varaliste õiguste kaitseks võimalik tugineda PKS § 68 lg 1 erisätetele, siis ei saa hageja kostjalt nõuda ühisvarasse kuuluvate varaesemete kasutuseeliste hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Sellist käsitlust kinnistas Riigikohtu Tsiviilikolleegium 19.06.2024 otsuse nr 2-17-15677 p-s 19.
  11. Isegi kui jaatada hageja õigust nõuda kostjalt kasutuseelise hüvitamist, siis ei ole hageja tõendanud, millist kokkulepet või kohustust on kostja rikkunud. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud pooltel kokkulepet, et kostja kasutab kinnistuid ainuisikuliselt või koos hagejaga. 4 Eelnenust tulenevalt jätab kohus hageja kasutuseelise, s.o kostja igakuise säästu u 800.00 eurot, rahuldamata. VI Järgnevalt annab kohus hinnangu korteriomandite asukohaga xxx (registriosa nr XXX), xxx (registriosa nr XXX) ja xxx (registriosa nr XXX) majandamiskulude tasumise jaotusele. Tõendatud on, et ajavahemikul 01.12.2023-31.01.2025 on kostja tasunud korteri haldus- ja remondikulusid kokku 2040.78 eurot (dtl 172, dtl 174, dtl 14-182, dtl 183-184, dtl 289, dtl 290292, dtl 381, dtl 382, dtl 383, dtl 384) enda lahusvara arvelt. Nimetatud arvestus ei hõlma igapäevase korteriomandi kasutusega seotud kulusid nagu elekter ja vesi, vaid korteriomandite omamisega seotud omanike kulusid nagu haldus, hooldus, valve, heakord jmt, mida peavad kandma ühisomanikud ühiselt. Seega on kostja enda lahusvara arvelt tasunud 2040.78 eurot, millest 1020.39 eurot, s.o ½ tuleb kostjal hüvitada. VII Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et I. A. hagi R. K. (K.) vastu ühisvara jagamiseks ning R. K. vastuhagi I. A. vastu ühisvara jagamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad osalisele rahuldamisele. Kohus jagab I. A. ja R. K. ühisvara järgmiselt: - müüb avalikul enampakkumisel korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn (registriosa nr XXX), korteriomandi xxx (registriosa nr XXX) ja korteriomandi xxx (registriosa nr XXX) ning loeb korteriomandite müügist saadavast rahast kostja lahusvaraks 18,5% ja ühisvaraks 81,5%. Ühisvarasse saadava raha arvelt tasuda laenulepingust nr 19-063524EL tulenev ühiskohustus 20.10.2023 seisuga 89 862.10 euro ulatuses Swedbank AS-i ees, mida vähendatakse kostja alates 20.10.2023 tasutud maksete võrra. Ülejääv ühisvarasse kuuluv raha jagada poolte vahel võrdselt. hageja hüvitab kostjale laenulepingu nr 19063524-EL täitmiseks alates 20.10.2023 tehtud maksetest hagejale väljamaksmisele kuuluva ühisvara osa arvelt ½ ulatuses laenumaksetest. Hageja hüvitab kostjale korteriomandite majandamiskulude eest 1020.39 eurot hagejale väljamaksmisele kuuluva ühisvara arvelt. Kohus jätab rahuldamata hageja kasutuseelise nõude. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.