KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-24-13110 Tsiviilasi Iryna Oli

) § 172 lg 1 esimesele lausele ja

§ 168lg-le 2.

Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskulude rahalisele suurusele vastu. Need sisaldavad kohtueelseid õigusabikulusid ning põhjendamatult suur on lepingulise esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumisele. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Maakohus võttis
2. detsembri
3. a määrusega avaldaja avaldusest loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasjas menetluse (määruse resolutsiooni p 1). Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (määruse resolutsiooni p 2) ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 445 eurot (määruse resolutsiooni p 3). Maakohus leidis, et avaldaja avaldusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kuna avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et puudutatud isik on menetluse ajal avaldaja soovitud dokumendid esitanud, on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 168lg 4 alusel puudutatud isiku kanda.

Maakohus leidis, et kohtule esitatud avalduses oli dokumentide nimekiri mõnevõrra kitsendatud, kuid üldkoosoleku protokollide, pangakonto väljavõtete, vee, sooja, elektrienergia arvete ja majanduskavade osas jäävad kohtule esitatud avalduses toodud (ajalised ja kuupäevalised) täpsustused kohtuvälise teabenõude sisse. Samas korteriühistuga sõlmitud lepinguid puudutavas osas väljus avaldaja kohtule esitatud taotlus kohtuvälise taotluse piiridest. Maakohus leidis, et muus osas (kui korteriühistuga sõlmitud lepingud) ei olnud avaldaja kohtueelne avaldus võrreldes kohtule esitatud avaldusega erinev määral, mis oleks välistanud puudutatud isiku juhatuse poolt taotluse mõistmise ja selle kohtuvälise täitmise. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik kohtuväliselt avaldajale teavet ei andnud. Seega oli avaldajal alus kohtusse pöördumiseks sõltumata sellest, et ühe taotluse osas oli taotlust täpsustatud, väljudes kohtuvälise teabenõude piiridest. Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga, justkui kohalduks menetluskulude jaotamisele praegusel juhul

§ 172lg 1 või § 168 lg 2.

Kohus ei ole teinud hagita menetluses sisulist 2 lõpplahendit, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kohaldada

§ 172lg-t 1.

Samuti ei ole kohus jätnud avaldust läbi vaatamata, mis annaks alust

§ 168lg 2 kohaldamiseks.

Kuigi menetlus kuulub määrusega lõpetamisele, siis kohaldub

§ 168

lg 2 vaid juhul, kui

§ 168lg-test 3–5 ei tulene teisiti.

Praegusel juhul sätestab

§ 168lg 4 avaldusest loobumise korral eriregulatsiooni, mistõttu lg 2 ei kohaldu.

Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtus maakohus sellest, et lepinguline esindaja osutas menetluskulude nimekirja kohaselt menetluses õigusabi kokku 5,5 tundi summas 660 eurot (taotluses ekslikult arvutatud 540 eurot). Maakohtu hinnangul ei ole menetlusväliselt kantud õigusabikulud

§ 175lg 1 alusel hüvitatavad.

Kuna tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega või mahuka menetlusega ning arvestades puudutatud isiku ja avaldaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, istungi toimumist, on avaldaja esindaja märgitud toimingute osas põhjendatud ajakulu 3 tundi 30 minutit. Eelkõige ei ole täies ulatuses põhjendatud menetlusdokumentidega tutvumisele kulunud aeg kokku 2 tundi ning kohus vähendas seda 30 minuti võrra. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu on riigilõiv osas, milles avaldajal ei ole õigust taotleda riigilõivu tagastamist, s.o 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt määras maakohus avaldaja menetluskulude suuruseks 445 eurot, millest esindajakulu 420 eurot (3 h 30 min × 120 eur/h) ja riigilõiv 25 eurot. MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS 6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 23. detsembri 2024. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3, s.o menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, ja teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda ja mõista puudutatud isiku menetluskulud avaldajalt välja. Alternatiivselt palub puudutatud isik

§ 172

lg 1 esimene lause sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 168

lg 2 alusel kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Maakohus nõustus, et avaldaja kohtuvälise avalduse alusel oli raske esitada avaldajale neid dokumente, mis puudutatud isik avaldajale pärast dokumentide nimekirja esitamist menetluses esitas. Sellepärast ei ole õige ega õiglane jätta avaldaja kõiki põhjendatud menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus maakohtu väitega, et

§ 172

lg 1 ei ole kohaldatav.

§ 172lg 1 alusel on võimalik jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Alternatiivselt leiab puudutatud isik, et temalt välja mõistetud menetluskulude suurus ei ole põhjendatud ega vajalik. Avaldaja menetluskulude nimekirja punktides 4 ja 7 märgitud tegevustele kulutatud aeg (s.o kokku 2 tundi) on ebamõistlikult suur. Puudutatud isik on seisukohal, et puudutatud isiku vastuse ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks mõistlik aeg on ca 0,5 tundi. Sellepärast on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 240 eurot (s.o 2 3 h, sh avalduse koostamine kohtule (1 tund), istungiks ettevalmistumine (30 minutit), istungil osalemine (30 minutit)).

1. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on puudutatud isiku seisukohaga menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud, seega on arusaamatu puudutatud isiku alternatiivne nõue vähendada menetluskulusid 240 euroni olukorras, kus enda menetluskulude suuruseks on puudutatud isik märkinud 467 eurot 26 senti. Avaldaja ei ole nõus, et menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Kohtusse pöördumine oli otseselt tingitud puudutatud isiku soovimatusest asi kohtuväliselt lahendada. Kohtuväliselt esitatud nõue oli piisavalt selgelt sõnastatud ja kui puudutatud isikul oleks olnud soovi vaidlus kohtuväliselt lahendada, oleks korteriühistu juhatusel olnud võimalus üle küsida ja täpsustada, kas avaldaja soovib kõiki viimase viie aasta koosoleku protokolle või mingeid konkreetseid. Sama kehtib ka kõigi teiste nõutud dokumentide osas. Selle asemel, et koostööd teha ja vaidlus rahumeelselt lahendada vastas puudutatud isik oma
2. juuli
3. a e-kirjas avaldaja esindajale, et tuleb põhjendada miks puudutatud isik peab edastama viimase viie aasta infot, kui avaldaja elab selles majas ainult üks aasta. Puudutatud isiku vastusest ei nähtu, et talle oleks arusaamatuks jäänud, milliseid dokumente avaldaja nõuab. Pigem näitab vastus, et otsiti põhjust nõutud dokumentide esitamata jätmiseks. Kui puudutatud isik oleks oma vastuses kohtuvälisele nõudele sõnaselgelt vastanud, et talle jääb arusaamatuks, milliseid dokumente soovitakse ja avaldaja ei oleks täpsustanud oma nõuet ja kohe kohtusse pöördunud, siis oleksid puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja on pahauskselt käitunud, põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole oluline ka see, et kohus palus avaldajal oma nõuet täpsustada. Täpsustatud avaldus on oma olemuselt samasisuline ja ka nõutud dokumentide loetelu ei ole muutunud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks

§ 663lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 kohaselt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. 10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 659ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Avaldaja avaldusest loobumise vastuvõtmist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist pole vaidlustatud. 11. Ringkonnakohus nõustub

§ 659ja § 654 lg 6 kohaselt maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12. Arvestades tsiviilasja ja menetluse lõpetamise asjaolusid on maakohus põhjendatult kohaldanud menetluskulude jaotamisel

§ 168

lg-t 4 ja jätnud

§ 172

lg 1 või

§ 168

lg 2 kohaldamata.

§ 8

lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad

§ 168

lg 4 kohaldada ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul. Sisuliselt rahuldas puudutatud isik avaldaja taotluse pärast kohtule avalduse esitamist ja selle alusel menetluse algatamist. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik jättis soovitud dokumendid kohtuväliselt väljastamata muul põhjusel, kui see, et kohtuväline taotlus oli ebaselge. Asjaolu, et maakohus palus avaldajal taotlust täpsustada, ei muuda avaldaja kohtuvälist pöördumist puudutatud isiku 4 poole olematuks. Taotluse täpsustamist puudutatud isik kohtuväliselt ei soovinud. Puudutatud isiku tegevusetus tingis avaldaja pöördumise kohtu poole ja avaldaja saavutas oma eesmärgi avalduse esitamisega maakohtule. Asjakohaseid põhjuseid, mis õigustaksid puudutatud isiku kohtueelset tegevusetust, ei ole esitatud. Menetlusosaliste menetluskulude avaldaja kanda jätmine ei oleks asjaolusid arvestades õiglane. 13. Riigikohus on leidnud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. 14. Eeltoodut arvestades tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja määruskaebemenetluse kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega,

§ 171

lg 1 järgi puudutatud isiku kanda (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-20-5019/50, p-d 11–12). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulusid

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata ning need tuleb jätta poolte endi kanda.

15.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg-st 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Avaldaja 5. juunil 2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 180 eurot (käibemaksuta). Avaldaja esindajal kulus määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 1,5 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik leiab, et avaldaja õigusabikulude suurus on ülepaisutatud ja peaks olema vähemalt kolm korda väiksem. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse keerukust ja menetlusdokumentide mahtu, sh et avaldaja vastus kordab suures osas varasemalt väljendatud seisukohti, ja et puudutatud isiku kanda saab jätta kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse esitamisele kokku 0,75 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses hüvitatavateks avaldaja menetluskuludeks 90 eurot (0,75 h x 120 eurot; käibemaksuta) ja mõistab need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) 5