Obsah (5)

§ 468§ 407§ 444§ 445§ 164

2-25-7131 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Mari-Liis Avikson Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2025, Narva kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-7131 Tsiviilasi T.

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
2. T.Y (hageja) esitas 08.05.2025 Viru Maakohtule hagi B.K (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt hageja esindaja endine elukaaslane ehk hageja isa B.K ei võtta osa lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest alates 01.05.
3. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates elatise sissenõudmise tehtud kohtuotsuse kuupäevast.
4. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale 08.05.2025 kättetoimetatud AET kaudu. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest) hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

1. Hagejad on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras alates elatise sissenõudmise tehtud kohtuotsuse kuupäevast. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli
2. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2
5. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
6. Kohus mõistab kostjalt elatise hageja kasuks välja PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras alates 26.05.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Igakuine elatis on 301,74 eurot (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmist brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
7. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
8. Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus. 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks T.Y arvelduskontole nr XXX, AS-is SEB Pank selgitusega „Elatis“. 9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3