Obsah (16)

§ 127§ 1045§ 1043§ 1044§ 3§ 396§ 398§ 259§ 268§ 1028§ 1037§ 113§ 4§ 29§ 267§ 270

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2025, Tallinn Kohtuasja num

) § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Hagejale tekkinud kahju on kostja käitumisega põhjuslikus seoses

§ 127

lg 4 mõttes, sest hageja andis kostjale enda pangakaardi ja selle PIN-koodid vaid seetõttu, et kostja tõi välja kiiret lahendamist vajava probleemi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid

§ 1045lg 2 mõttes ei esine.

1. Kostja pidi aru saama, et tal ei olnud hageja nõusolekut 5000 euro võtmiseks, ta viis hageja eksitusse raha kasutamise vajaduses ja eesmärgis. Ekslik on kostja vastuväide, et hageja pangakontolt võetud 5000 eurot oli mõeldud perekondlike vajaduste katmiseks. Pooled ei kogunud raha pulmade jaoks. Nad otsustasid abielluda alles siis, kui selgus, et kostja on rase. Raha väljavõtmise ajal hageja kostja rasedusest ei teadnud. Pooled esitasid 16.11.2018 küll abielu registreerimise avalduse, kuid abielu ei sõlmitud, sest neil tekkis tüli. Ebaõige on kostja väide, et hageja oleks saanud raha pangakontolt väljavõtmise peatada. Hageja ei pea pidevalt kontrollima pangakonto jääki.
2. Kuna kostjale pidi hiljemalt 28.11.2018 olema selge, et hageja nõuab temalt 5000 eurot tagasi, muutus tol päeval kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks. Sellest ajast alates arvestab hageja ka viivist. 2 2-19-2439 Kostja seisukoht
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlustanud seda, et ta võttis hageja nõusolekul tema pangakontolt raha, kuid tõi välja, et raha oli mõeldud pulmade korraldamiseks ja erinevate sellega seotud kulude katteks. Ta viis raha koju ja pani selle kappi. Novembris 2018, kui kostja oli juba rase, sai ta juhuslikult teada, et hageja pettis teda teise naisega ja sellest tekkis poolte vahel tüli. Hageja peksis kostjat, võttis raha tagasi ja lahkus.
4. Hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis temalt raha ilusalongis torude parandamiseks ega seda, et raha oli antud kohustusega see hiljem tagastada. Kostja oli
5. aastal FIE-na /amet/ ning märtsist kuni 08.10.2018 /amet/. Raha väljavõtmise ajal oli ta töötu. Kuna kostja võttis raha välja kahel päeval, oleks hageja saanud enda pangakontot kontrollida ja raha väljavõtmise peatada. Menetluse edasine käik
6. Harju Maakohus jättis 02.03.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2020 otsusega jäeti Harju Maakohtu 02.03.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti osaliselt otsuse põhjendusi.
8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse. Riigikohtu 24.03.2021 otsusega tühistati Harju Maakohtu 02.03.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2020 otsused ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. 11.
9. Riigikohus tõi välja, et kohtud on tuvastanud, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - pooled olid alates
10. a veebruarist kuni 20.11.2018 elukaaslased ja elasid koos kostja üüritud korteris; - pooltel oli plaanis abielluda ja nad olid 16.11.2018 esitanud abielu registreerimise avalduse, valides abielu sõlmimise kuupäevaks 22.12.2018 ja plaanides valida varaühisuse varasuhte, kuid abielu sõlmima nad ei ilmunud; - kostja palus hagejalt raha, hageja andis kostjale oma pangakaardi ja avaldas talle 24.10.2018 pangakaardi PIN-koodid; - kostja võttis 24.10.2018 hageja pangakontolt välja 3000 eurot ning 25.10.2018 veel 2000 eurot; - poolte kooselu lõppes 20.11.2018 toimunud tüliga. 11.
11. Riigikohus leidis, et kohtud kohaldasid vääralt materiaalõigust ja rikkusid oluliselt menetlusõigust, kui kvalifitseerisid hageja nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 8 mõttes, andmata esmalt hinnangut sellele, milline oli pooltevahelise kokkuleppe sisu. Kohtute tuvastatud asjaoludel ei võtnud hageja kostja pangakontolt sularaha välja hageja teadmata, vaid aluseks oli nendevaheline kokkulepe. Pooled ei vaidle sisuliselt mitte selle üle, kas kostja võttis hageja pangakontolt raha kokkuleppel hagejaga, vaid selle üle, milline oli nendevahelise kokkuleppe sisu, milliseks otstarbeks ja kui palju võis kostja hageja pangakontolt raha välja võtta. 3 2-19-2439 11.3. Riigikohus selgitas, et olukorras, kus mõlemad pooled on tuginenud asjaolule, et kostja võttis hageja pangakontolt raha nendevahelise kokkuleppe alusel, pidid kohtud andma esmalt hinnangu pooltevahelistele lepingulistele nõuetele. Kohtud kohaldasid vääralt materiaalõigust ja rikkusid selgitamiskohustust, kvalifitseerides hageja nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena, jättes seejuures

§ 1044lg 2 tähelepanuta.

Kui hagejale tekkis kahju lepingu rikkumise tõttu, välistab

§ 1044lg 2 nõude alusena kahju õigusvastase tekitamise sätted.

11.4. Kui võlasuhe tekkis

§ 3

p 1 mõttes lepingulisel alusel, siis tuleb kvalifitseerida, millist liiki lepingu pooled sõlmisid, hinnata kokkuleppe sisu ning võimalikke õiguslikke tagajärgi. 11.4.1. Poolte võlasuhte aluseks võib olla näiteks laenuleping

§ 396lg 1 mõttes.

Laenuandjal on õigus nõuda laenu tagastamist kokku lepitud ajal või, kui pooled laenu tagastamise aega kokku ei leppinud, siis pärast laenulepingu ülesütlemist

§ 398lg 1 järgi.

11.4.2. Pooltevahelise võlasuhte aluseks võib olla ka kinkeleping

§ 259lg 1 mõttes.

Kui hageja soovis kostjale raha kinkida, võib tal olla õigus nõuda rahasummat tagasi eelkõige juhul, kui ta kinkelepingust

§-de 267 ja 268 kohaselt taganeb, arvestades muu hulgas

§-s 270 sätestatud taganemise piiranguid.

§ 268

lg 1 kohaselt saab kinkelepingust taganemise korral kingitud eseme alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda. 11.4.3. Kui pooltevahelise võlasuhte aluseks oli leping, võib hagejal olla õigus nõuda kostjalt raha tagasi ka seetõttu, et ta on lepingu kehtivalt tühistanud. TsÜS § 90 lg 2 kohaselt peab tühistatud tehingu alusel saadu tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kolleegium jäi varem väljendatud seisukoha juurde, et nii lepingu tühistamise kui ka lepingust taganemise avaldus võivad sisalduda hagiavalduses (vt RKTKo 26.10.2010, 3-2-1-76-10, p 12). Kui asja uuel lahendamisel tuvastatakse, et poolte vahel oli leping, saab hinnata, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt raha tagasi, sest ta on kehtivalt lepingu tühistanud. Ringkonnakohus küll käsitles osaliselt võimalikku pettust, kuid rikkus pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimata jätmisel selgitamis- ja põhjendamiskohustust TsMS § 442 lg 8 mõttes. Asja uuel lahendamisel saab anda selgitamiskohustuse täitmise järel hinnangu hageja kassatsioonkaebuse väitele, et alternatiivselt tuleks hagi rahuldada TsÜS § 94 lg-te 1 ja 3 ning

§ 1028lg 1 alusel.

11.5. Kui maakohus ei tuvasta asja uuel lahendamisel, et kostja võttis hageja pangakontolt raha nendevahelise lepingu alusel, saab

§ 1044lg-t 2 arvestades hinnata pooltevahelisi lepinguväliseid võlasuhteid.

Hageja nõude alustena võivad sel juhul kõne alla tulla kahju õigusvastase tekitamise sätted

§ 1043

jj mõttes ning rikkumiskondiktsioon

§ 1037lg 1 tähenduses.

Juhul, kui hagejale tekkis kahju seetõttu, et kostja võttis tema pangakontolt raha, ning sellise kahju tekkimine ei olnud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

§ 127

lg 2 mõttes hõlmatud, saab kostja tegevus olla õigusvastane

§ 1045lg 1 p 5 alusel.

Lisaks tuleb arvestada asjaomaste nõuete kohta kehtivaid tõendamiskoormise jaotuse reegleid (vt nt RKTKo 17.06.2020, 2-18-7948/81, p 20; 10.12.2019, 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4; 25.09.2019, 2-16-461/173, p 15; 19.12.2016, 3-2-1-122-16, p-d 11-13; 02.12.2015, 3-2-1131-15, p 14; 26.11.2014, 3-2-1-122-14, p 10; 15.05.2013, 3-2-1-57-13, p 14). Harju Maakohtu 25.11.2024 otsus 4 2-19-2439 12. Harju Maakohtu 25.11.2024 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks 5000 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.11.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

1. Maakohus, lähtudes Riigikohtu suunistest, selgitas uuesti välja asjaolud ja poolte seisukohad seoses hageja pangakontolt raha võtmisega. 13.
2. Hageja oli seisukohal, et kostja lõi talle pettuse teel ebaõige ettekujutuse abivajadusest ja kasutas hageja vastutulekut ära raha omastamiseks. Hageja hinnangul kasutas kostja eksitavaid asjaolusid (väidetav avariiolukord kostja ilusalongis) ajendina, et saada enda käsutusse hagejale kuulunud raha 5000 eurot. Hageja hinnangul poolte vahel lepingulisi suhteid raha kasutamiseks sõlmitud ei ole ja neid ei saa suhte olemusest tulenevalt järeldada. 13.
3. Kostja hinnangul on pooltevahelise õigussuhte puhul tegemist mittetäieliku kohustuse täitmisega hageja poolt

§ 4lg 1 ja lg 2 p 2 mõttes.

Kostja vastuväite kohaselt võttis ta raha hageja pangakontolt hageja korraldusel ja tõi poolte ühisesse koju. Kostja ei saanud hageja raha enda valdusesse, sest andis selle koos pangakaardiga üle hagejale. Raha jätsid pooled kokkuleppel ühises elukohas asuvasse kappi riiulile, kuid pärast konflikti ei olnud raha enam alles. Hageja täitis perekondlikku kohustust kui kõlbelist kohustust, kui palus kostjat võtta hageja arvelt välja 5000 eurot pulmade korraldamisega seotud kulutuste tarbeks. Kõlbelist kohustust võib täita, kuid vastavalt

§ 4lg-le 3 täitmisena üleantut tagasi nõuda ei saa.

14. Maakohus asus seisukohale, et poolte selgituste ja tõendite kohaselt ei kvalifitseeru poolte vaheline võlasuhe laenulepinguks ega kinkelepinguks. Pooled ei ole ka väitnud, et nende vahel oli laenusuhe (

§ 396

lg 1) või et hageja kinkis kostjale 5000 eurot (

§ 259lg 1).

1. Maakohus tuvastas edasi, et hageja teadis sellest, et kostja on eeldatavalt rase, juba 03.10.
2. Maakohus ei pidanud usutavaks, et hageja sai rasedusest teada alles 02.11.
3. Samas ei pidanud maakohus tõendatuks kostja väidet, et ta võttis kontolt sularaha välja perekondlike kohustustega seoses, s.o pulmade korraldamise eesmärgil. Kostja ei ole raha sellise kasutuse kohta tõendeid esitanud. Arvestades, et poolte kooselu lõppes tüliga, pulmi ei toimunud ning ei ole tõendatud poolte kokkulepe pulmakulutuste kandmise kohta, asus maakohus seisukohale, et hageja kontolt võetud 5000 eurot ei saa käsitleda mittetäieliku kohustusena

§ 4lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses.

16. Järgmisena hindas maakohus hageja väiteid pettuse teel raha omandamise kohta. Hageja väitel teadis ta, et kostjal on ilusalong ning et kostja küsis raha ilusalongis torude parandamiseks. Hageja viitas poolte asjaomasele vestlusele (häälsõnum ja sõnumikirjavahetus). Hageja väitel eeldas ta, et remondiks läheb mõnisada eurot, kuid avastas hiljem, et kostja oli võtnud 5000 eurot. Kostja väitel suhtlesid nad ka suuliselt ning need sõnumid ei ole üldse selle rahaga seotud. Maakohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et kõnealused sõnumid tõendavad, et kostja soovis raha kuumaveeavarii likvideerimiseks, kuna muidu tuleb tal ettevõte sulgeda. Kostjal mingit salongi ei olnud ning raha torude parandamiseks ei kasutatud. Maakohus leidis, et kostja on selliselt käitunud

§ 1045

lg 1 p 8 mõttes heade kommete vastaselt, kuna on loonud hagejale ettekujutuse abivajadusest seoses ettevõtlusega. Selliselt tekitas kostja hagejale kahju. Maakohus ei pidanud tõendatuks kostja väidet, et tegelikult pani ta raha kodus riiulile ning hageja ise võttis selle sealt ära. 5 2-19-2439 17. Maakohus rahuldas hagi

§ 1043alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks 5000 eurot.

1. Maakohus rahuldas ka hageja viivisenõude. Kostja võttis hageja pangakontolt 3000 eurot 24.10.2018 ja 2000 eurot 25.10.
2. Hageja nõudis raha tagasi 28.11.
3. Maakohus mõistis 5000 eurolt põhivõlalt viivise

§ 113

lg 1 teise lause ja § 94 alusel välja alates 28.11.2018 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.
2. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et tegemist ei olnud mittetäieliku kohustusega. Hageja ise andis oma pangakaardi ja PIN-koodid kostjale, et kostja saaks võtta arvelt välja pulmadeks planeeritud rahasumma. Hageja pangakaart oli kostja käes 2 päeva ning hageja mobiiltelefonile saabus pärast raha väljavõtmist SMS-teade.
3. Kostja lahkus hageja pärast töölt ning hageja hakkas täitma tulevase abikaasa ülalpidamise kohustust, tagades kostjale rahalised vahendid pulmade korraldamiseks. Hageja teadis kostja rasedusest juba
4. a oktoobrikuu alguses. See, et pulmad jäid ära, ei ole oluline, sest selleks ajaks oli kooseluline kohustus juba täidetud. Hageja ja kostja jätkasid kooselu pärast raha väljavõtmist. Kui pooled ei oleks lahku läinud, siis ei oleks hageja raha tagasi küsinud. Kõlbelist kohustust võib täita, kuid

§ 4

lg 3 kohaselt ei saa täitmisena üleantut tagasi nõuda ega muid õiguskaitsevahendeid kohaldada.

1. Hageja on vande all kinnitanud, et nad planeerisid kostjaga pulmi, sh et hageja ostis pulmadeks kingad ja triiksärgi. Samuti, et hageja investeerib pere tulevikku.
2. Maakohus on vääralt rahuldanud hagi

§ 1045lg 1 p 8 alusel.

Riigikohtu praktika järgi pidi hageja tõendama, et kostjal oli algusest peale tahe teda kahjustada (RKTKo 05.06.2013, 3-2-1-62-13, p 17; 15.04.2015, 3-2-1-18-15, p 10; 02.11.2016, 3-2-1-101-16, p 16; 12.12.2016, 3-2-1-132-16, p 16). Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta andis oma pangakaardi ja PIN-koodid kostjale pulmade planeerimiseks raha väljavõtmiseks ning et see oleks mittetäieliku kohustuse täitmine. Hageja andis raha konkreetselt selleks, et kostja saaks remontida ilusalongis katki läinud kuumaveetoru. Kostja oli teinud hagejale selgeks, et muidu peab ta kõik lahti laskma ja ilusalongi sulgema. Kostja esitles seda sündmust kui teda isiklikult väga puudutavat olukorda. Kostja lõi hagejale väära ettekujutuse oma ettevõtlusega seotud tegevusest ning selle kiireloomulisusest.
3. Kostja viis hageja eksitusse rahavajaduse ja kasutusotstarbe osas, mistõttu on hagejalt raha väljapetmine, endale võtmine ja jätmine tahtlik heade kommete vastane käitumine (RKTKo 06.06.2018, 2-16-14655, p 13.2).
4. Maakohus andis kostjale võimaluse tõendada, et ta võttis raha perekondlikeks kohustusteks kasutamiseks, kuid kostja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Kuna oktoobris ei 6 2-19-2439 olnud veel plaanis abielluda, siis ei ole usutav ka raha väljavõtmine selleks otstarbeks. 16.11.2018 esitasid pooled küll abielu registreerimise avalduse, kuid neil puudus kavatsus pidada pulmapidu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme menetluskulud.
6. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.
7. Maakohus on tuvastanud ning pooled ei ole vaidlustanud järgmisi asjaolusid. - Pooled olid veebruarist 2018 kuni 20.11.2018 elukaaslased, st nende suhe kestis ligikaudu kuus kuud. Pooled elasid kostja üüritavas korteris. - Kostja palus hagejalt raha, hageja andis kostjale oma pangakaardi ja avaldas 24.10.2018 kostjale uuesti pangakaardi PIN-koodi. - Kostja võttis hageja pangakontolt 24.10.2018 välja 3000 eurot ja 25.10.2018 2000 eurot. - 16.11.2018 esitasid pooled abielu registreerimise avalduse ja valisid abielu sõlmimise kuupäevaks 22.12.
8. - Poolte kooselu lõppes 20.11.2018 samal päeval toimunud konflikti tõttu.
9. Pooled on menetluse vältel olnud erineval seisukohal selles osas, miks andis hageja kostjale oma pangakaardi ning võimaldas kostjal võtta enda pangakontolt raha. Hageja väitel on kostja teda eksitanud ja petnud väites, et tema ilusalongis läks kuumaveetoru katki ning ta vajab raha torude parandamiseks. Tegelikult kostja raha selleks otstarbeks ei vajanud ega kasutanud. Kostja väitel andis hageja talle pangakaardi, et ta saaks võtta raha pulmade korraldamiseks. Maakohus nõustus hagejaga ja leidis, et tõenditest kogumis nähtub, et kuigi kostja väitis, et soovib raha kuumaveetorude parandamiseks, ei olnud kostjal tegelikult ilusalongi ning raha ei kasutatud väidetud eesmärgil. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud lepingulist suhet ning rahuldas hagi

§ 1045lg 1 p 8 alusel, kuna kostja käitus heade kommete vastaselt.

Kostja kordab apellatsioonkaebuses väidet, et tegemist oli mittetäieliku kohustuse täitmisega (hageja andis raha pulmade korraldamiseks) ja seetõttu ei saa raha tagasi nõuda. 32. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on tõendatud, et hageja andis kostjale oma pangakaardi kostja väite tõttu, et tal on kiiresti vaja raha seoses ilusalongis toimunud kuumaveetoru lõhkemisega ning et selliselt viis kostja hageja eksitusse. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga õigussuhte kvalifitseerimise osas

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 8 alusel.

Riigikohus kohustas maakohut kontrollima, kas poolte vahel võib olla lepinguline suhe, mh kas pooled on sõlminud laenulepingu või kinkelepingu (TsMS § 693 lg 2). Maakohus leidis, et lepingulist suhet ei ole ja lahendas vaidluse

§ 1043ja § 1045 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et kuna poolte vahel oli kokkulepe raha väljavõtmiseks kostja poolt, oli poolte vahel lepinguline suhe, mistõttu ei saanud hagi rahuldada õigusvastase kahju tekitamise sätete alusel. 7 2-19-2439

1. Ringkonnakohus toob esmalt esile need faktilised asjaolud, mis on kohtu hinnangul tõendatud. Seejärel hindab kohus pooltevahelise kokkuleppe sisu, kvalifitseerib selle kinkelepinguks ning käsitleb kinkelepingust taganemist ja hageja nõuet.  Faktilised asjaolud
2. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et kostja küsis hagejalt raha tema väidetavates äriruumides kuumaveetorude katkiminekust tekkinud probleemi lahendamiseks. 18.10.2018 kostja poolt hagejale saadetud häälsõnumi väljakirjutisest nähtub, et kostja ütles hagejale, et tüdrukud helistasid talle töölt ja seal oli kuumaveetoru katki läinud (I kd, tl 6). 23.10.2018 sõnumivahetuses kirjutab kostja hagejale, et nüüd tuleb kõik lahti lasta ja sulgeda; ainus väljapääs on mingite (teiste) ruumide kasutusse võtmine ja selleks on vaja raha. Kostja mainis edasi, et võimalus on võtta raha W-ilt. Kostja selgitas, et see on isik, kes saadab talle lilli, ning kahtles, kas see hagejale meeldib (I kd, tl 7). Seejärel vastas hageja samale sõnumile, et „teeme koos korda“ ning et võta raha nii palju, kui vaja on (I kd, tl 7). 24.10.2018 sõnumist nähtub, et kostja püüab raha välja võtta, kuid PIN on vale. Hageja saadab õige PINi (I kd, tl 8). Vande all antud ütlustes kinnitas hageja samuti, et kostja selgitas rahavajadust ilusalongis torude parandamisega. Hageja väitel selgitas kostja summa suurust sellega, et pärast torude parandamist oli vaja maksta raha ka töötajatele ja osta keemiatooteid, kuna mingid aparaadid jm olid rikutud (I kd, tl 124-125). Seega on tõendatud, et pärast asjaomaseid sõnumeid kostja tööl lõhkenud kuumaveetorude ning „pinnaprobleemide“ kohta on hageja andnud kostjale oma pangakaardi ning selle PIN-koodid koos lubadusega võtta tema arvelt raha probleemi kordategemiseks.
3. Kohtu hinnangul eksitas kostja selliselt hagejat, kuna kostja ei ole tõendanud, et tal oli kõnealusel ajal ilusalong, kus midagi oleks juhtunud, ega seda, et ta oleks raha kasutanud mingite äriruumide kordategemiseks. Vastupidi, kostja kinnitas 27.01.2020 vande all antud ütlustes, et ilusalong oli kinni pandud enne seda, kui ta tutvus hagejaga. Kostja kinnitas, et raha oli mõeldud pulmade korraldamiseks. Samuti selgitas kostja, et loobus rasedusest teadasaamisel oma tööst /asukoht/ (I kd, tl 126 ja pöördel). Asja uuel läbivaatamisel maakohtus 20.09.2023 istungil esitas kostja teistsuguse versiooni, märkides, et ta soovis avada terapeutilise kabineti ja võtta seal ühe ruumi üürile. Väidetavalt üüris ta seda ruumi koos sõbrannaga. Seal ruumis läkski toru katki ning hageja pakkus, et ta võib sellest pulmadeks mõeldud 5000 eurost võtta 200-300 eurot remondiks (I kd, tl 215). Kostja hilisemad väited terapeutilise kabineti üürimise ja/või seal remonditööde tegemise kohta ei ole tõendatud ning on ka otseselt vastuolus tema enda varem vande all antud ütlustega. Ka apellatsioonkaebuses on kostja jäänud versiooni juurde, et ta töötas /amet/, kuid loobus tööst oktoobris 2018 (II kd, tl 94 pöördel).
4. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja väited, et ta sai raha pulmade korraldamiseks. Ei ole tõendatud, et pooled planeerisid abiellumist enne kostja rasedusest teadasaamist. Kostja väitis 20.09.2023 istungil, et kui nad said teada, et ta on rase, oli neil hagejaga kokkulepe, et pulmadeks kulutatakse 5000 eurot (I kd, tl 215 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et oleks tõendatud, et sularaha küsimise ja väljavõtmise ajal oli teada, et kostja on rase. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Kostja ise on esitanud seda välistavad tõendid. Kostja esitas 27.03.2019 vastuse lisana 5 enda 02.11.2018 alustatud haigusloo, kus on kanne „v.m02.10.2018 Rasedustest positiivne“ (I kd, tl 41–43). 07.11.2023 istungil avaldas hageja, et on konsulteerinud naistearstiga, et „v.m“ tähendab viimast menstruatsiooni. Kostja kinnitas seepeale, et viimane menstruatsioon oli 02.10.2018 ja selle vastu ei ole neil ühtegi vastuväidet (II kd, tl 4 ja pöördel). Hageja esitas 20.12.2023 ka /meditsiiniasutuse nimetus/ õiendi, kus on selgitatud, et meditsiiniterminoloogia ja praktikas 8 2-19-2439 kasutavate lühendite kohta, et „v.m“ tähendab viimase menstruatsiooni aega (II kd, tl 16). Seega ei saanud kostja kuumaveetoruga seotud sõnumivahetuse (18.10 ja 23.10.2018) ega raha väljavõtmise ajal (24.10.–25.10.2018) rasedustest veel teada ega sellega seoses pulmade korraldamiseks raha vajada.
5. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avaldus abiellumiseks esitati alles 16.11.2018 ja pulmad pidid toimuma 22.12.
6. Kostja on tõendanud, et ta on teinud 10.11.2018 päringu E. AS-ile (I kd, tl 92–93), 13.11.2018 päringu R. reisikonsultandile (I kd, tl 91–92) ning saatnud 14.11.2018 kirja A.-T. OÜ-le (tl 94–95). Kleidi proovimine ja sõit Narva oli planeeritud väidetavalt 30.11.2018 (tl 96–98). Kuigi hageja on vande all antud ütlustes möönnud, et ta ostis pulmadeks jalatsid ja särgi, ei ole tõendatud, et ta oleks seda teinud enne abiellumiseks avalduse esitamist (I kd, tl 125 pöördel). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et enne novembri keskpaiga oleks hakatud tegema mis tahes pulmadega seotud plaane. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid selle kohta, et 24.–25.10.2018 oleks planeeritud pulmi ning kostja oleks vajanud selleks hagejalt sularaha. Kostja ei ole ka selgitanud, miks oli vaja just sularaha pulmade planeerimiseks.
7. TsÜS § 94 lg 1 järgi on teisele isikule tahtlikult tegelike asjaolude teatamata jätmine, neist ebaõige ettekujutuse loomine või teise isiku tahtlik eksimuses hoidmine eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema, pettus. Kuna on tõendatud, et kostja küsis hagejalt raha seoses oma väidetavates äriruumides toimunud kuumaveetoru lõhkemisega, kuid ei ole tõendanud, et kostjal olid kuskil mingid äriruumid, kus oli vaja teha remonti või kus oleks tehtud remonti, saab asuda seisukohale, et kostja lõi hagejale tahtlikult ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, et saada hagejalt luba võtta hageja arvelt sularaha.  Pooltevahelise kokkuleppe õiguslik kvalifitseerimine
8. Kuigi pooled eitavad lepingulise suhte olemasolu, siis poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine ehk nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte õiguslike seisukohtadega (RKTKo 14.06.2023, 2-20-4179, p 10; 24.03.2021, 2-18-18277, p 18). Eeltoodud faktilistest asjaoludest nähtuvalt oli poolte vahel kokkulepe selles, et kostja võib kasutada hageja pangakaarti raha väljavõtmiseks vajalikus summas. Sellises olukorras tuleb jaatada lepingulise suhte olemasolu poolte vahel (

§ 3p 1, § 8).

40.

§ 29lg 1 esimese lause kohaselt lähtutakse poolte ühisest tahtest.

Käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada poolte ühist tahet, kuna poolte põhjendused kokkuleppe sõlmimiseks erinevad kardinaalselt.

§ 29

lg 4 järgi, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seejuures võetakse

§ 29

lg 5 järgi arvesse mh lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ja lepingu olemust ja eesmärki. 41. Käesoleval juhul nähtub, et hageja soovis anda kostjale vajaliku rahasumma, et kostja saaks lahendada tööl tekkinud kuumaveetoru lõhkemisega seotud mured. Hageja andis selleks kostjale oma pangakaardi ja selle PIN-koodid. Ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe rahasumma suuruses. Vastupidi, hageja märkis kostjale 23.10.2018 saadetud sõnumis, et võta nii palju, kui on vajalik (I kd, tl 7 pöördel). Kostja võttis kahe päeva jooksul seejärel välja 5000 eurot. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et ta sai raha väljavõtmisest, st konkreetsetest summadest, kohe teada (I kd, tl 124 pöördel). Kuigi hageja on väitnud, et kui ta nägi, kui palju kostja võttis, palus ta torude parandamisest üle jäänud raha 9 2-19-2439 tagastada, ei ole selline väide tõendatud. Seega saab lugeda tõendatuks, et hageja tahe oli anda kostjale 5000 eurot selleks, et kostja saaks oma tööruumid töökõlblikuks teha. Poolte vahel vahetatud sõnumitest ei nähtu ka seda, et raha oleks antud tingimusel, et see tuleb millalgi tagastada. Seega ei saa pidada tehingut laenuks, vaid faktilistele asjaoludele vastab poolte tahe sõlmida kinkeleping. Kinkelepinguga kohustub üks isik tasuta teisele isikule üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (

§ 259

). Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus sellest, et pooled sõlmisid kinkelepingu.  Kinkelepingust taganemine ja hageja nõue 42.

§ 268

lg 1 järgi, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda

§ 267

p-des 1–3 ettenähtud juhtudel, sh kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (p 1) või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (p 3).

§ 270

lg 1 sätestab taganemise ajaliseks piiranguks ühe aasta, st kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seega peavad kinkelepingust taganemise kehtivuseks olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus (

§ 267p-de 1–3 loetelu).

43. Käesoleval juhul nõudis hageja kostjalt 5000 eurot tagasi esmalt 28.11.2018 sõnumis (I kd, tl 10). Seejärel on hageja lepinguline esindaja esitanud kostjale 18.12.2018 nõudekirja 5000 euro tagastamiseks. Selles on tuginetud

§ 1045lg 1 p-dele 7 ja 8 (I kd, tl 54–56).

22.11.2021 menetlusdokumendi p-des 17 ja 18 (I kd, tl 194 pöördel) märkis hageja, et juhul, kui kohus peaks leidma, et poolte vahel on sõlmitud kinkeleping, siis tuleb hageja lugeda 28.11.2018 kirjavahetusega ja 18.12.2018 nõudekirjaga kinkelepingust taganenuks

§ 267

p-de 1 ja 3 alusel põhjusel, et kostja kahjustas hageja vara (kriipis hageja sõiduautot) ja jättis täitmata väidetava kinkega seotud tingimuse, s.o ettevõttega seotud kulude kandmise ja kuumaveetoru parandamise. Seega tugines hageja sellele, et kui kohus loeb pooltevahelise suhte lepinguliseks suhteks, on ta kinkelepingust kehtivalt taganenud. Hageja märkis, et ta palub sellisel juhul kostjalt

§ 268

lg 1 ja § 1028 lg 1 alusel välja mõista 5000 eurot ning viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

44. Ringkonnakohus leiab, et hageja 28.11.2018 sõnumit saab pidada kinkelepingust taganemiseks. Hageja märkis selles, et tal on „kinnitus sularaha sanktsioneerimata väljavõtmise kohta [tema] kaardilt. Seetõttu [palub ta] viimast korda tagastada 5000 eurot …“. Taganemist on kinnitatud 18.12.2018 nõudekirjas. Kuigi hageja on tuginenud deliktiõigusele, on hageja tahe selge. Nõudekirjas on mh märgitud, et hiljem on selgunud, et kostjale ei kuulu ühtegi ilusalongi ning kostja valetas nii ilusalongi kui katkiste torude kohta selleks, et saada hageja pangakaart enda valdusesse ja omastada sealt raha. Seega on taganemisel selgitatud, mis põhjusel kinkest taganetakse.

konkreetsele sättele viitamata jätmine ei tähenda, et hageja ei oleks kehtivalt lepingust taganenud. Taganemine on tehtud ühe aasta jooksul kinkest, st seaduses sätestatud aja jooksul. Kinkelepingu regulatsioon ei eelda, et enne taganemist tuleks täita veel mingeid muud tingimusi, sh anda teisele poolele täiendav tähtaeg. Seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud. 45. Ringkonnakohtu hinnangul olid täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused ehk

§ 267

p-d 1 ja 3.

§ 267

p 1 nimetatud jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mis 10 2-19-2439 peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (RKTKo 22.05.2017, 3-2-1-40-17, p 15). Käesoleval juhul võib nõustuda, et jäme tänamatus väljendub hageja suhtes, kuna hageja soovis raha andmisega aidata kostjal ületada äritegemisega seotud probleeme, kuid tegelikult kostjal selliseid probleeme ei olnud ning ei ole üldse teada, milleks ta saadud 5000 eurot kulutas. Kostja tegu on selliselt nii objektiivselt hukkamõistetav (oma lähedase petmine raha saamiseks) kui ka kinkija subjektiivse hinnangu kohaselt arusaadavalt aktsepteerimatu (RKTKo 22.02.2007, 3-2-1-153-06, p 12). Kohtupraktikas on peetud jämedaks tänamatuseks näiteks võrreldavat olukorda, kus jäeti täitmata kinkelepingu sõlmimise eelduseks olnud lubadus (RKTKo 22.02.2007, 3-2-1-153-06, p 14). Ka praegusel juhul ei kasutatud kinget otstarbeks, milleks seda küsiti ja milleks raha lubati kasutada. Ringkonnakohus leiab, et taganemiseks annab sel põhjusel aluse ka

§ 267

p 3, kuna kostja kingisaajana jättis õigustamatult täitmata kinkega seotud tingimuse, st tingimuse kasutada raha eesmärgiks, milleks see anti. 46. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et poolte vahel oli sõlmitud kinkeleping, millest hageja 28.11.2018 kehtivalt taganes. Hageja sai seega nõuda kostjalt

§ 1028lg 1 alusel tagasi alusetult saadud 5000 eurot.

Maakohus on hagi õigesti rahuldanud, kuid maakohtu antud õiguslik kvalifikatsioon ja hagi rahuldamise põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu eelnevalt esitatud põhjendustega.

1. Kuigi apellatsioonkaebuses ei ole kostja enam tuginenud väitele, et hageja ise võttis korterist raha kaasa, märgib ringkonnakohus siiski järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul oli see kostja väide alusetu ja tõendamata. Kostja väitis maakohtus (samaaegselt väitega, et ta kasutas raha pulmade planeerimiseks), et ta tõi raha koju ja pani sahtlisse, kust hageja selle ise ära võttis. Seejuures väitis kostja, et hageja peksis teda 20.11.2018, mida tõendab kriminaalasjas tehtud lahend. Tegelikult nähtub kostja esitatud 28.11.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusest, et seal on „kahtlustatavaks“ märgitud kostja ise (sel ajal nimega R.Q) (I kd, tl 37–38). Hageja on viidanud ka sellele, et kriminaalasja menetluses ei väitnud kostja, et hageja oleks korterist raha ära viinud. Ka ei vastanud kostja selle peale, kui hageja temalt 28.11.2018 sõnumis 5000 eurot tagasi nõudis mitte seda, et hageja ise on raha ära võtnud, vaid et see oli võetud perekonna vajaduste tarbeks (I kd, tl 10). Seega igal juhul oli kostja väide selle kohta, et hageja on 5000 eurot juba tagasi saanud, tõendamata.
2. Maakohus rahuldas ka hageja viivisenõude

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 5000 eurot, kuid mitte üle põhinõude suuruse. Maakohus luges 5000 eurot sissenõutavaks alates 28.11.2018, mil hageja seda summat tagasi nõudma hakkas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsuse resolutsiooni hagi rahuldamise kohta, jääb menetluskulude jaotus samaks.
2. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes vaid maakohtu otsuse põhjendusi õigusliku kvalifikatsiooni osas, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud samuti kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). 11 2-19-2439 (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 12