← Eesti

3-25-2043/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-2043 Haldusasi O.L (endise nimega G.R) ebakorrektseks tunnistamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. kaebus ekspertiisiaktide
  3. O.L (endise nimega G.R) esitas 19.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub läbi vaadata võimalus tunnistada tehtud ekspertiisiaktid ebakorrektseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI)
  4. a narkoainete ekspertiisid, mis on kaebajaga seotud, on vigased ja puudustega. Kaebajal on ka taotlus, et EKEI ei anna talle vajalikku infot, personali haridust ega teavet ekspertiisi täpsustamise kohta. Kaebaja sai haldusaktist praegu teada.
  5. Kohtute infosüsteemi kohaselt puudutab kaebaja taotlus eelduslikult kriminaalasja nr a-aa-aaa, milles Harju Maakohus mõistis kaebaja 12.09.2008 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemine)
  6. aastal toime pandud teo eest ja karistas vangistusega 6 aastat. Kohtuotsuse kohaselt olid tõendiks ekspertiisiaktid, milles kontrolliti ainetes GHB sisaldust. Riigikohus selgitas 10.03.2023 määruses nr 3-22-500, et ekspertiisi korraldamise eelduseks on tõendamisvajadus ehk seda tehakse karistusõiguse normide kohaldamiseks. Järelikult on tegemist kriminaalmenetluse toiminguga (p 11). Ekspertiisimäärusega teeb menetleja ekspertiisi tegemise ülesandeks eksperdile või riiklikule ekspertiisiasutusele (KrMS § 106 lg 2 p 3). SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg-s 1 on sätestatud, et menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Kuigi ekspertiisiasutus või ekspert ei ole menetleja, on ekspertiisi tegemisega täidetud menetleja antud ülesannet, mida pole õige käsitleda eraldi kriminaalmenetlusest (p 12). Seega puudub ekspertiisi tulemuse vaidlustamisel halduskohtul pädevus. Halduskohus leiab analoogia korras, et olukorras, kus kaebaja vaidlustab kriminaalmenetluses tehtud toimingut ehk tõendi kogumist ja hindamist, puudub halduskohtul pädevus kaebuse lahendamiseks HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt. Kohus märgib, et ekspertiisiaktide ebakorrektseks tunnistamine ei võimalda eelduslikult kaebaja õiguseid kaitsta, sest kaebaja õiguseid saab ennekõike riivata kriminaalmenetluses kuulutatud ja jõustunud kohtuotsus. Ka sellise kohtuotsuse ümbervaatamine ei ole halduskohtu pädevuses.
  7. Kohtumenetlus kohtuasjas nr a-aa-aaa lõppes Riigikohtu 27.08.2009 määrusega nr b-b-b-b-bbb. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotlused samal teemal (ekspertiisiga tuvastatud asjaolud) 1

(2)teistmisavalduse esitamise eesmärgil juba 07.01.2019, 15.11.2023 ja 03.03.2025 ning need on jäänud rahuldamata. Asjaolust, et kaebajal ei ole õnnestunud vaidlustada kriminaalasjas tehtud kohtuotsust, millega ta ei nõustu, ei tulene halduskohtule pädevust sama küsimuse lahendamiseks.
  1. Kaebaja on esitanud eraldi taotluse, mida kaebaja võib olla soovinud esitada ka nõudena – EKEI ei anna talle vajalikku infot, personali haridust ega teavet ekspertiisi täpsustamise kohta. Kohus ei anna kaebajale võimalust selle taotluse täpsustamiseks, sh kas kaebaja on pöördunud kohustamisnõudega EKEI poole, kuna see nõue tuleks ka täpsustamise korral tagastada HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel – kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Teabenõudele vastamata jätmist, ka sellise olukorra möönmisel, saab
  2. aasta ekspertiisiakte puutuvalt pidada kaebaja õiguste väheintensiivseks riiveks. Kaebajal oli ekspertiisi läbiviimisega seotud küsimusi võimalik tõstatada kriminaalasjas nr a-aa-aaa. Neil küsimustel või saadaval teabel ei saa olla kaebaja õiguste tagamisel või taastamisel märgatavat mõju. Lisaks kuritarvitab kaebaja oma kaebeõigust: - kaebaja on alates aprillikuust esitanud halduskohtule 6 kaebust seoses kriminaalasjades tehtud kohtulahenditega; - kaebaja on
  3. aasta algusest esitanud vähemalt 10 avaldust tsiviilkohtule erinevate, juba ammu jõustunud kohtulahendite vaidlustamise eesmärgil, sh ka kriminaalasjas tehtud lahendite vaidlustamiseks (nr 2-25-5904, 2-25-5988); - kaebaja on asunud kahes väärteoasjas, milles lõplikud kohtulahendid jõustusid
  4. ja
  5. aastal, korduvalt teistmise eesmärgil riigi õigusabi taotlema; - kaebaja on endaga seotud kriminaalasjades (nt c-cc-cccc, a-aa-aaa, d-dd-dddd) esitanud pärast kohtuotsuste jõustumist korduvaid teistmisavaldusi ning algses maakohtu menetluses korduvaid avaldusi kohtuvigade parandamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et kohtuotsused on jõustunud. Kaebaja on taotlenud ka
  6. a kohtuasja teistmist (menetlus nr x-xxxx/xx, kohtuasjas nr y-yy-yyyy) ning riigi õigusabi temaga seotud kõikides kriminaalasjades (menetlused nr g-gg-gggg, f-ff-fff). Kaebaja avaldused on olnud edutud. Avalduste lühidus, ebamäärasus ning see, et kaebaja soovib algatada juba ammu lõppenud vaidluseid uuesti, vaatamata kohtute korduvatele selgitustele, viitab sellele, et kaebaja eesmärgiks ei pruugigi olla vastuse saamine, vaid kohtusüsteemi koormamine. Nagu kohus eelnevalt selgitas, peaks kaebajale olema juba kohtuasjas nr a-aa-aaaa saadud vastustest teada, et tema avaldustel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.