← Eesti

2-24-117479/12

Obsah (10)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-24-117479 Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2025, Paide Tsiviilasi Tiigikalda OÜ hagi SÕERU TALU vastu võlgnevuse väljamõist

§ 661

lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Tiigikalda OÜ (hageja) hagi SÕERU TALU (kostja) vastu võlgnevuse 1136 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 93,83 euro välja mõistmiseks.
  2. Asjaolude kohaselt hageja müüs 09.09.2023 kostjale 28 pakki silo. Hageja toimetas silo kostjale kohale ning väljastas silo ja transpordi eest tasumiseks arve nr 1723 summas 1136 eurot. Kostja ei ole arve eest tasunud.
  3. Kostja hagi ei tunnista.
  4. Pooled sõlmisid 02.07.2025 kohtuistungil kompromissi. Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus selgitas kohtuistungil pooltele kompromissi sõlmimise tagajärgi, ning pooled kinnistasid, et tagajärjed on neile arusaadavad. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte kokkuleppel tasub kostja hageja menetluskuludest ½ riigilõivust summas 140 eurot. Kohus jätab kompromissilepingu välised menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist nii enamtasutud osas kui ka ettenähtud riigilõivust poole ulatuses.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatuakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud 08.05.2024 riigilõivu 65 eurot maksekäsu 2

(3)Tsiviilasi nr 2-24-117479 kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 06.08.2024 riigilõivu 280 eurot hagi esitamisel.

§ 147

lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagi menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Tsiviilasjas hagihinnaga 1229,83 eurot on riigilõivu täismäär RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt 280 eurot. Seega tuli hagejal tasuda hagi esitamisel täiendavalt 215 eurot riigilõivu. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hageja nimetatud kontole 06.08.2024 tasutud riigilõivust enamtasutud osa, s.o 65 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Märgitust tulenevalt kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab poole riigilõivust, s.o 140 eurot. Kokku tuleb hagejale tagastada 205 eurot. 8.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.