KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2009 Haldusasi Z.T kaebus Eesti Töötukassa 15

)1 § 9 lg 2). ITK koostamiseks viib vastustaja kliendiga läbi intervjuu, mille käigus hinnatakse, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada (

§ 10lg 4 p 4).

Tööle saamist soodustavad ja takistavad asjaolud märgitakse isikule koostatud ITK-s, sh koolitusele suunamine. Juhtumikorraldaja otsustas vaidlustatud otsuses toodud põhjendusel kaebajat koolitusele mitte suunata ja ITK-sse koolitusele suunamist ei märgitud. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb vastustaja. Vastustajal ei ole kohustust ega õigust kõiki töötuna arvel olevaid isikuid soovitud koolitusele suunata. Suunamine otsustatakse igal üksikjuhtumil eraldi. Töötuna arveloleval isikul ei teki automaatselt õigust tööturukoolitusele. 6.

1. Vastustaja otsustada on, milliseid koolitusi ta rahastab, arvestades tööturuolukorda. Otsuse nr 65 lisa 1 kohaselt ei rahastata alates 01.06.2023 vastustaja poolt kogemusnõustamise koolitusi, kuna vastavalt SA Kutsekoda uuringutele ei ole sellesse valdkonda praegu spetsialiste juurde vaja ja ka tulevikus tööjõuvajadus tööturul ei kasva. Eestis on piisavalt kogemusnõustajaid, et katta tööturu vajadused. Sageli on kogemusnõustaja töö osalise koormusega või vabatahtlik töö. Puudub valdkonda reguleeriv ja korrastav kutsestandard. Kogemusnõustajate Koda on alustanud kogemusnõustaja kutsestandardi väljatöötamist, et valdkonda korrastada. 6.
2. Etteheited ärakuulamise nõude rikkumise kohta on alusetud. Kogu teave kaebaja koolituse soovi kohta oli vastustajal olemas (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2). Kaebaja esitas oma põhjendused nii 14.06.2023 taotluses kui ka 03.07.2023 vaides. Kaebaja täiendavad selgitused ei oleks saanud vastustaja otsust muuta. Seega puudus vajadus kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida. 6.
3. See, et kaebaja vastustaja otsusega ei nõustu, ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust avalike vahendite arvelt talle sobivat tööturukoolitust saada. Vastustaja ei ole piiranud kaebaja õigust ise valida, millist tööd ta soovib teha ja millises valdkonnas end arendada. 6.
4. Vastustaja 15.06.2023 e-kiri on haldusakt. See on kirjalikus (elektroonilises vormis). Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega muuda otsust õigusvastaseks. Kaebaja õigusi sellega ei kahjustatud, sest kaebaja vaidlustas otsuse. Otsust on kaalutud. Kaalutlusõiguse piirid määrasid

§ 9

lg-d 2, 3, 4 ja § 13 lg 1.

-i eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Seejuures on töötul kohustus vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (

§ 31 lg 1 p 3).

Vaidlusaluste otsuste tegemisel on selle eesmärgi ja põhimõtetega arvestatud. 6.

1. Kaebaja viide osalisele töövõimele ja puudele ei ole asjakohane, kuna vaidlusaluse koolituse võimaldamata jätmine ei piira kaebajal tema üldist töövõimet tööturul vastavalt tervislikust seisundist tingitud võimalustele. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebaja vaidlustab vastustaja poolt kaebaja soovitud kogemusnõustaja koolituse finantseerimata jätmist. Vastustaja jättis kaebaja soovitud koolituse finantseerimata põhjusel, et ei rahasta alates 01.06.2023 kogemusnõustaja koolitust.
3. Tööturukoolitus on üks tööturuteenustest (

§ 9

lg 1 p 3, § 13 lg 1), mida osutatakse töötule ITK alusel (

§ 9lg 2). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja on töötuna arvel. 1 Kehtis kuni 31.12.2023. 3

§ 4lg 1).

Tööturuteenuse osutamise üle otsustab vastustaja (

§ 9lg 4).

Vastustaja ei ole vältimatult seotud töötu soovidega koolituste läbimise osas. Kuna tööturukoolitusi finantseeritakse piiratud avalikest vahenditest, siis ei ole võimalik finantseerida kõigi töötute kõikvõimalikke koolitussoove. Tööturuteenuste osutamise tingimused sätestab seadus. 10.

§ 2

p 1 järgi on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töötule /…/ töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.

§ 9

lg 3 järgi peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Sama paragrahvi lg 4 järgi lähtutakse tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast.

§ 13

lg 1 järgi on tööturukoolitus töötule /…/ korraldatav täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist.

1. Vastustaja selgitas nii vaideotsuses kui ka vastuses kaebusele, et ei rahasta kogemusnõustaja koolitusi, sest vastavalt SA Kutsekoda poolt välja töötatud OSKA uuringutele ei ole sellesse valdkonda praegu spetsialiste juurde vaja ja ka tulevikus tööjõuvajadus tööturul ei kasva. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase ja põhjendatud kaalutlusega, millest lähtudes koolituse rahastamise üle otsustada. Kohus nõustub vastustajaga, et piiratud avalikke ressursse ei ole põhjust kulutada koolituste läbimisele, mis ei aita kaasa töötu töölesaamisele. Kaebaja tööle rakendumine kogemusnõustajana ei ole tõenäoline, arvestades, et turul on piisavalt kogemusnõustajaid ja vajadus uute kogemusnõustajate järele puudub. Kaebajal puudub õigus nõuda sellise koolituse rahastamist, mis tööturu vajadustega kokku ei lähe. Vastupidi kaebaja väidetule on mõistlikkuse põhimõttega vastuolus nende koolituste rahastamine avalike vahendite arvelt, mis tööturu ja töötu olukorda ei paranda. Üksnes kaebaja enda huvi ja enesearendamise soovi rahuldamiseks tööturukoolitusi ei rahastata.
2. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja põhiõigusi. Kaebaja eneseteostamisõigust (PS § 19 lg 1) ei ole takistatud. Eneseteostus ei tähenda, et isik peab saama riigi kulul koolitusi. Kaebajal on soovi korral endal võimalik endale huvipakkuvaid koolitusi finantseerida ja neil osaleda. Samuti ei ole vastustaja takistanud kaebaja vabadust valida endale elukutset, tegevusala või töökohta (PS § 29 lg 1). Vastustaja ei ole teinud kaebajale takistusi kogemusnõustajana tegutsema asumisel. Kaebajal ei ole keelatud kogemusnõustajana tegutseda, olenemata sellest, kas ta läbib kogemusnõustaja koolituse. Kogemusnõustaja koolituse läbimist nõutakse vaid sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lg-s 4 nimetatud rehabilitatsioonimeeskonda kaasatavalt kogemusnõustajalt. Muudelt turul tegutsevatel kogemusnõustajatelt sellise koolituse läbimist ei nõuta, eriti arvestades asjaoluga, et puudub kehtiv kutsestandard.
3. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja 15.06.2023 otsus on põhjendamispuudustega. Otsuses on viide vaid sellele, et vastustaja ei rahasta alates 01.06.2023 kogemusnõustaja koolitusi, kuid seda otsust ei ole põhjendatud. Samas on vastustaja kõrvaldanud põhjendamispuuduse vaideotsuses. Seetõttu puudub alus vastustaja otsuseid tühistada. Kaebajal oli võimalik juba enne kohtule kaebuse esitamist haldusorgani põhjendustega tutvuda ja nende õiguspärasust kontrollida. 4