KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-1528 (231525002862) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi sekretär

) § 227 lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti 17. aprilli 2025 otsus väärteoasjas nr 231525002862, millega Andres Kondrašovit karistati

§ 227

lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks Menetlusalune isik Andres Kondrašov – isikukood: 50005190229; elukoht: xxxx; xxxx kodanik; e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Aleinikova RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17. aprilli 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,25,002862, millega Andres Kondrašovi karistati

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootosõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

1. Jätta menetlusaluse isiku Andres Kondrašovi kaebus rahuldamata.
2. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti koostas
5. märtsil 2025 väärteoasjas nr 2315,25,002862 väärteoprotokolli nr AB1632830, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Andres Kondrašov
6. märtsil 2025 kell 23.35 Harjumaal Tallinnas Laagna teel (M. Härma tn ja J. Smuuli tee sildade vahel) suunaga J. Smuuli silla poole mootorsõidukit MB CLS 350 CDI registreerimismärgiga xxxx kiirusega 123 km/h +/-4 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. aprilli 2025 otsusega väärteoasjas nr 2315,25,002862 karistati A. Kondrašovi

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5-kuuks.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik A. Kondrašov, kes palub asendada karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol rahatrahviga, kuna juhtimisõiguse äravõtmine põhjustaks talle ja tema lähedastele ebaproportsionaalselt suuri raskusi. Kaebuse esitaja ei vaidlusta PPA otsuse tegemise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, tunnistab kiiruse ületamist ja avaldab kahetsust.
2. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas ning karistada teda rahatrahviga. Tunnistab toimunut. Tal on väga tähtis, et juhiload jääksid alles. Hiljuti kaotas töö ning on pikalt tööd otsinud. Praegu tuli tööpakkumine, kuid see eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. A. Kondrašovi teo kvalifitseerimine

§ 227lg 3 järgi 6.

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse A. Kondrašovile ette seda, et ta juhtis 30. märtsil 2025 kell 23.35 Harjumaal Tallinnas Laagna teel (M. Härma tn ja J. Smuuli tee sildade vahel) suunaga J. Smuuli silla poole mootorsõidukit MB CLS 350 CDI registreerimismärgiga xxxx kiirusega 123 km/h +/-4 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

7.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-61 kilomeetrit tunnis.

1. Kohtu hinnangul on rikkumine tõendatud dokumentaalsete tõenditega, kiirusmõõturi salvestisega ja menetlusaluse isiku ütlustega.
2. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist, kiirusmõõturi salvestise ja selle väljatrükilt nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki MB CLS 350 CDI registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
3. märtsil 2025 kell 23.35 mõõteseadet LaserCam 4 nr LE0825 (taatlustunnistuse nr TTRS-24/00193). Mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 123 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 70 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h, mistõttu lõplikuks mõõtetulemuseks oli 119 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel olid head – nähtavus hea, ilmastik sademeteta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Taatlustunnistuse TTRS24/00193 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam4 (nr LE0824) taadeldud
4. oktoobril
5. Majandus- ja taristuministri
6. detsembri 2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
7. märtsil 2025, oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
8. Teo toimepanemist ehk kiiruse ületamist tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, s.o kiiruse ületamist. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et juhtis tol päeval mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas. Ei suuda alati oma emotsioone hoida, kuna hiljuti oli ka trauma, et ei ole käinud sporti tegemas ja siis tulevad igasugu probleemid. Tuli teisest linnast koju ja nägi, et ei ole kedagi ja läks mööda oma pööret ja emotsioonid võtsid nagu. Omalt poolt vajutas pedaali põhjani, aga jah kohe tuli meelde, et ei ole vaja seda teha. Oli teadlik kiiruse ületamine. Nägi, et tee peal ei ole kedagi, oli üksinda autos. Oli kindel, et keegi ei saa kannatada.
9. Kohtu hinnangul on A. Kondrašov subjektiivsest küljest teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et teadis et ületas kiirust, vajutas pedaali põhjani, kuna emotsioonid võtsid võimust. A. Kondrašovi ütlustega on tõendatud, et ta teadis kiirusepiirangust, kuid otsustas siiski emotsioonide ajendil gaasi põhja vajutada. Seega ületas ta lubatud sõidukiirust kavatsetult, sest teadis, et ületas lubatud sõidukiirust, see oligi tema eesmärk gaasi põhja vajutades. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
10. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 5 p-s 3 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus 13.

§ 227

lg 3 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.
2. Kohtuväline menetleja määras A. juhtimisõiguse äravõtmise 5-ks kuuks. Kondrašovile põhikaristusena mootorsõiduki
3. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada A. Kondrašovi poolt toimepandud väärteo asjaolusid, sh sõidukiiruse ületamise ulatust (49 km/h). Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 70 km/h ning A. Kondrašov ületas seda vähemalt 49 km/h.

§ 227lg 3 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 41-60 km/h, seega oli A.

Kondrašovi sõidukiiruse ulatus keskmäära lähedal.

1. Menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt on süüd vähendavaks asjaolu, et rikkumine leidis aset öisel ajal ja tühjal teel. Kohus arvestab sellega, et tegu pandi toime küll öisel ajal, kuid tegemist on siiski asulasisese teega, mistõttu on A. Kondrašovi tegu veelgi ohtlikum. Mööda ei saa vaadata sellestki, et tegemist oli pimeda ajaga ja ei saa mööda vaadata ka asukohast, kus rikkumine toime pandi - tegemist on asulasisese teega pealinnas, kus liiklejaid on kahtlemata ka öisel ajal. Süü suuruse hindamisel on oluline ka asjaolu, et sõitmise kohas oli mitmeid ülekäiguradasid, liikudes pealinna tänaval kiirusega üle 100 km/h tunnis (lõplik tulem 119 km/h), ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Kuigi A. Kondrašovi selgituste kohaselt oli tee vaba ja kedagi liiklemas ei olnud, nähtavus hea, kuid arvestades siiski pimedat aega (mida
2. märts 2025 kell 23.35 kahtlemata on), ei saanud A. Kondrašov olla siiski veendunud, et kedagi kuskil liiklemas (sh jalakäijad) ei ole. Kuid sõltumata sellest, kas liiklus oli hõre või mitte, on kiiruspiirangutest kinnipidamine igal juhul kohustuslik. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise keeld kehtib igal ajahetkel. Kohtu hinnangul on süüd suurendavaks kahtlemata asjaolu, et A. Kondrašov käitus sellisel viisil teadlikult (kavatsetult), mis viitab suuremale süüle. A. Kondrašovi sõnade kohaselt oli ta ärritunud – enda emotsioonide viimine liiklusesse on täiesti lubamatu. Sõites kiirusega 119 km/h, näitab kohtu hinnangul ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge.
3. Vähetähtis ei ole seegi, et A. Kondrašovi puhul on tegemist esmase juhtimisõigusega juhiga. Juhtimisõigus kehtib alates
4. juunist
5. Liiklusseadus sätestab esmase juhiloa omajale kõrgendatud nõudmised. Nii sätestab

§ 50

lg 2, et esmase või piiratud juhtimisõiguse juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Esmase juhtimisõigusega juhi kogemus ja oskused (nagu ka tema noor vanus) ei võimalda üldjuhul samaväärselt kogenud juhiga veel täiel määral hinnata liikluses toimuvat ja sellele reageerida, mistõttu on liiklusnõuete kavatsetud rikkumine ohtlik. Eelöeldu näitab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist nii liikluskorraldusse kui ka kaasliiklejatesse. Esmase juhiloa omaja ohutuks liiklemiseks vajalikud oskused on alles kujunemas ja seetõttu tuleb olla liikluses eriti tähelepanelik ja hoolas ning järgida eeskujulikult (nagu iga liikluses osaleja) kehtestatud liiklusreegleid. 19. Veelgi enam, tegemist ei ole A. Kondrašovi esmase rikkumisega. Nii on teda karistatud

§ 227lg 4 alusel rahatrahviga 800 eurot 23.

juuni 2024 otsusega. A. Kondrašov tasus selle

1. märtsil 2025, mis kinnitab, et tal oli ka varasem kogemus seoses liiklusnõuete rikkumisega olemas, kuid see ei ole teda seniajani mõjutanud. Ta on teadlikult ja tahtlikult, eesmärgipäraselt liiklusnõudeid taaskord rikkunud. A. Kondrašov kinnitas kohtuistungil sedagi, et teab, mis karistused on liiklusseaduses kiiruse ületamise eest ette nähtud. Juhtimisõiguse omandamiseks tuleb teha liiklusteooria eksam ja mootorsõiduki juhilt eeldatakse nii liiklusseaduse tundmist kui ka ohutut ja nõuetekohast käitumist liikluses.
2. A. Kondrašov on oma käitumisega – rikkudes korduvalt liiklusseaduse nõudeid – et A. Kondrašov ei oska ohutult ja nõuetekohaselt käituda. A. Kondrašovi selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada (teda valdasid emotsioonid seoses probleeme situatsiooniga isiklikus elus), näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu võib A. Kondrašov oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
3. Riigikohus on korduvalt väljendanud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada nii isiku karistusandmeid kui ka isikut iseloomustavaid andmeid. Kohtupraktikas on selgitatud sedagi, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Kohtu hinnangul näitab A. Kondrašovi teadlik ja tahtlik liiklusnõuete rikkumine seda, et rahatrahvi kohaldamine on end ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki, kuivõrd eelnevalt määratud rahatrahv ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. A. Kondrašovi kohtuistungil antud selgitustest tulenevalt saab öelda, et eelnev rahatrahv ei omanudki A. Kondrašovile mõju, sest esiteks ta on uue samaliigilise teo toime pannud ja teiseks selgitas ta, et tol ajal tal oli raha, et rahatrahv ära maksta ja ta lihtsalt ei märganudki, kuidas see raha läks. Et talle tuli seekord justkui üllatusena, et ka nii karmi karistust kohaldades nagu seda on juhtimisõiguse äravõtmine, on võimalik kiiruse ületamisele reageerida. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Enamgi veel, korduvalt liiklusnõudeid rikkunud isikult tuleb üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja lisakaristuse võib jätta kohaldamata ainult erandlikel asjaoludel. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-77-14, p 13).
4. Kokkuvõttes lubavad väärteoasjaolud hinnata A. Kondrašovi süüd suureks. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, mida on ka kohtuväline menetleja enda lahendis arvestanud, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A. Kondrašovi teo raskust silmas pidades ja vaadates seda koos teiste karistuse mõistmisel oluliste teguritega, milleks on esmajoones menetlusalust iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid, leiab kohus, et A. Kondrašovilt põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud ja proportsionaalne tema süü suurusega. Kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. A. Kondrašovile seni määratud rahatrahv ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja see on ennast karistusliigina A. Kondrašovi puhul ammendanud.
5. Karistus tekitab kahtlemata A. Kondrašovi igapäevaelus ebamugavust, kuid karistus ei peagi olema mugav. Mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole igaühe põhiõigus. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt.
6. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et uue töökoha otsimine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kohus peab vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et uue töökoha leidmisel oleks töökohustusi võimalik täita mootorsõidukit juhtimata, nt kasutades ühistransporti, mis on ka xxxx elanikule rohelist kaarti kasutades tasuta.
7. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1

1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ning ka A. Kondrašovi enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega keskmisest määrast veidi väiksemas määras mõistetud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks on arvestades isiku süü suurust ning kaebuse esitaja iseloomustavaid andmeid silmas pidades põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab karistuse eesmärkidele. Seetõttu jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. aprilli 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,25,002862, millega A. Kondrašovi karistati

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootosõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Menetlusaluse isiku A. Kondrašovi kaebus tuleb jätta rahuldamata. 27. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)