← Eesti

2-25-4985/31

Obsah (6)§ 97§ 96§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-4985 Tsiviilasi A. A. hagi N. A. vastu elatise välja

) § 102 lg 3 näeb ette, et elatist võib mõista välja muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust. Seega ei pea kohus esitatud tõendeid ega 30.04.2025 esitatud menetlusdokumenti asjakohatuks ning jätab kostja taotluse rahuldamata. 9.3. Kostja palub kohtul jätta 28.04.2025 menetlusdokumendi lisad 1-12 ja 14-22 tähelepanuta ja vastu võtmata, kuna hageja ei ole nendele 28.04.2025 ega ka järgnevalt viidanud (dtl 354). TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses viidata konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Samas on kohtul TsMS § 230 lg 3 alusel õigus ka omal algatusel lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid koguda ning kohus ei ole tulenevalt TsMS § 436 lg-st 6 perekonnaasjade alla kuuluvas ülalpidamisasjas poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega ka seotud. Kuna lapse elatisvaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 11) ning sarnaneb oma olemuselt pigem hagita menetlusele, ei pea kohus põhjendatuks jätta tõendid vastu võtmata üksnes sellel põhjusel, et need ei ole esitatud hagimenetluse reegleid rangelt järgides. Kohtule 28.04.2025 esitatud menetlusdokumendi pealkirjast nähtuvalt on hageja esitanud kohtule täiendavad tõendid koos selgitustega tema kulude arvestuskäigu kohta (dtl 197). Menetlusdokumendi lisad on pealkirjastatud ning nendest saab üheselt järeldada, et tegemist on tõenditega, mis on esitatud hageja kulude tõendamiseks. Kohus ei pea kostja taotlust põhjendatuks ning jätab selle rahuldamata. 10.

§ 97

lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

  1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja laps ning kostjal on seadusest tulenev kohustus hagejat ülal pidada. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja elab alates
  2. aasta märtsikuust peamiselt emaga ning on kord kuus nädalavahetusel suhelnud kostjaga (dtl 340). Tõendatud on, et kostja on hagejale alates märtsikuust vabatahtlikult elatist tasunud (dtl 43, 197, 377, 361).
  3. Kostja leiab, et kuna ta osaleb hageja kasvatamises, samuti kannab ta vahetult hageja ülalpidamiskulusid ning on vabatahtlikult tasunud lisaks ka elatist, on hagi tema vastu esitatud alusetult ja tuleks jätta rahuldamata (dtl 354).

§ 100

lg 2 näeb ette küll eelduse, et vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta lapsega koos ei ela või kui ta lapse kasvatamises ei osale, ei välista see siiski lapse õigust elatishagi esitada olukorras, kus tema ülalpidamiseks tasutav elatis ei ole tema hinnangul piisav. Vanem rikub ülalpidamiskohustust ka juhul, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19). Kuna pooled vaidlevad hagejale tasutava elatise suuruse üle, ei pea kohus hagi esitamist alusetuks. 13.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatu summa.

§ 101

näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101lg 4).

Alates 01.04.2025 on indekseeritud baassummaks 282,31 eurot, millele lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast teeb

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvutatu elatise suuruseks 341,74 eurot.1

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kuna hageja saab igakuiselt lapsetoetust 80 eurot, mis laekub tema ema kontole, tuleb elatise suurusest lahutada pool lapsetoetuse määrast. Pooled ei vaidle, et laps viibib isaga üksnes ühel nädalavahetusel kuus, tavaliselt neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni (dtl 340), mistõttu ei kohaldu

§ 101

lg 6, mis võimaldab vähendada elatise summat proportsionaalselt elatist maksma kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Ka ei kohaldu

§ 101

lg 7, kuna 1

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust on võimalik kontrollida elatiskalkulaatori abil aadressil https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele. Seega ei tohi hagejale makstav igakuine elatis alates 01.04.2025 olla väiksem kui 301,74 eurot (341,74-80/2). 14.

§ 102

lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Vanemate varaline seis on lisaks lapse elulaadile ja vajadustele täiendav ja eraldiseisev alus ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.8). Eraldiseisva ja vanemate varalisel seisul põhineva ülalpidamiskohustuse kehtestamise eesmärki on seadusandja selgelt nimetanud ka

§ 102lg 3 loomise eelnõu seletuskirjas (eelnõu 474 SE, lk-d 8-9).

Kohus rõhutab, et

§ 102

lg 3 mõte on võtta arvesse vanemate varalist seisu tervikuna, mitte üksnes kitsalt nende sissetulekut. Järelikult on asjakohatu kostja väide, nagu ei omaks kostja varalise seisu (sh kostja omandis olevate kinnisasjade, osaühingu osade või väärtpaberite) koguse või väärtuse hindamine käesolevas asjas tähtsust (dtl 342). Kostja sellesisulist väidet põhjendav Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 otsus asjas nr 219-15828 pärineb

§ 102

lg 3 jõustumisele eelnevast ajast ning seetõttu

§ 102lg 3 tõlgendamisel asjakohane ei ole.

15. Käesolevas asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal järeldab kohus, et kostjal on keskmisest oluliselt parem varaline seisund, mis võimaldab kostjalt väljamõistetava elatise ulatuse määramisel kohaldada

§ 102lg-t 3.

Riigikohus on selgitanud, et

§ 102

lg 3 alusel elatise väljamõistmine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohus võib seda teha sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad või mitte (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.8). Kostja varalisele seisundile hinnangu andmisel on kohus arvestanud järgnevaga. 15.

  1. Esiteks on kostja igakuine netosissetulek kostja arvelduskonto kohaselt alates
  2. aasta detsembrist 4290 eurot (dtl 167-190), mis ületab oluliselt Statistikaameti avaldatud keskmist brutokuupalka
  3. aasta märtsikuu seisuga (2092 eurot). 15.
  4. Teiseks nähtub kostjale kuuluva Xxxx AS väärtpaberikonto väljavõttest (dtl 191-193), et kostja omandis on hagi esitamise seisuga xxxx väärtpabereid, mille koguväärtus on avalike andmete järgi vastavalt 51 397 Norra krooni ning 1 616,16 ja 1 107 USA dollarit, millede koguväärtus on Eesti Panga väljastatud valuutakursside järgi 6 868,10 eurot (4 475,5 eurot + 1 419,9 eurot + 972,7 eurot). Täiendavalt ilmestab kostja varalist seisu tõik, et väärtpaberikontol on perioodil 14.10.2024 – 14.04.2025 toimunud arvukalt väärtpaberitehinguid, näiteks on kostja 04.11.2024 võõrandanud xxxx väärtpabereid tehingusummaga 6395 eurot (arvestatuna 69510.42 Rootsi kroonilt). Kostja arvelduskonto väljavõttest tuleneb seegi, et kostja on teeninud tulu väärtpaberitelt makstavate dividendide läbi (dtl 167-190). Seejuures on kostja saanud dividende ka selliste väärtpaberite arvelt, mida kostja Xxxx AS väärtpaberikontolt ei nähtu (xxxx, xxxx, xxxx., xxxx, xxxx., xxxx., xxxx, xxxx., xxxx., xxxx., xxxx.). 15.
  5. Kolmandaks kuulub kostjale otseselt osalus äriühingutes 1 OÜ, 3 OÜ, A OÜ, C OÜ ning H OÜ (dtl 11). Kuigi käesolevas menetluses esitatud andmete põhjal ei ole üheselt võimalik kindlaks määrata kostjale kuuluvate osaühingu osade täpset väärtust, tuleb arvesse võtta, et nimetatud osaühingud on valdavalt aktiivse majandustegevusega. Seetõttu ei saa neid lugeda väärtusetuks või kaduvväikest väärtust omavateks ning jätta need kostja varalise seisundi hindamisel (ja seeläbi väljamõistetava elatise ulatuse üle otsustamisel) arvesse võtmata. 15.
  6. Neljandaks on kostja aastatel 2001–2024 omandanud üheksa kinnistut:
  7. aastal 10 000 krooniga,
  8. aastal vastavalt 14 990, 17 380, 1 980 ja 1 340 euroga,
  9. aastal 6 790 euroga,
  10. aastal vastavalt 16 250 ja 20 750 euroga ning
  11. aastal 18 460 euroga (dtl 379-380). Võttes aluseks keskmise tarbijahinnaindeksi loetletud aastate lõikes, on nimetatud müügihindadele vastavate rahasummade ostujõud Statistikaameti koostatud tarbijahinnaindeksi kalkulaatori kohaselt hagi esitamise kuupäeva (31.03.2025) seisuga vastavalt 1 628 eurot (
  12. a), 24 032, 27 864, 3 174 ja 2 148 eurot (
  13. a), 10 526 (
  14. a), 19 142 ja 24 442 eurot (
  15. a) ja 19 244 eurot (
  16. a), st kokku ligikaudu 132 200 eurot. 15.
  17. Eeltoodu ilmestab kohtu hinnangul seda, et kostja püsiv elatustase (st võime teenida sissetulekuid ja teha erisuguseid kulutusi) ning seeläbi ka kostja varaline seisund on keskmisest oluliselt parem hea ning õigustab elatise ulatuse määramisel

§ 102lg 3 kohaldamist.

16. Ringkonnakohus on pidanud lubatavaks lapse

§ 101

alusel arvutatava igakuise elatise suuruse leidmisel lähtuda Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga asemel ka elatist maksma kohustatud vanema brutokuupalgast (TlnRnKo 30.05.2023, 2-21-17109, p 58; TlnRnKo 18.12.2023, 2-20-14693, p 13.2). Ka seadusandja on perekonnaseaduse muudatuste eelnõu seletuskirjas selgitanud, et vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib ka

§ 101

lg-s 4 sätestatud baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3% kohustatud vanema kuutasust (eelnõu 474 SE, seletuskiri I, lk 1). Kohaldades käesoleval juhul lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel

§ 101

lg-tes 3, 4 ja 5 toodud sätteid ning asendades

§ 101

lg-s 4 toodud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk koosmõjus

§ 102

lg-ga 3 kostja brutokuupalgaga, mis 4290 euro suuruselt netopalgalt teeb brutokuupalgaks vähemalt 5700 eurot, tuleks kostjal tasuda hagejale enda keskmisest kõrgemat varalist seisu arvestada igakuiselt elatist summas 413,31 eurot (282,31+5700x0,03-80/2). Kuna hageja kinnitas 06.05.2025 toimunud istungil, et soovib kostjalt elatist 367,70 eurot, arvestades, et kostja tasub juba vabatahtlikult lastekooli toiduraha ning lasteaia arveid, on kohtu hinnangul eelnevat arvesse võttes põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 367,70 eurot.

  1. 09.05.2025 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et elatist tuleks istungil avaldatuga võrreldes 21 euro võrra suurendada, kuna lasteaiatasu on alates
  2. aasta aprillist 21 euro võrra väiksem (dtl 347). Kohtu hinnangul ei ole see aga põhjendatud olukorras, kus hageja ise on arvestanud 367,70 euro suurusest nõudest maha lasteaiatasu, mida kostja on olnud nõus senini vabatahtlikult hüvitama, ega ole selle hüvitamist eraldi nõudnud (dtl 343-344). Kui lasteaiatasu on alates aprillist vähendatud, tähendab see, et lasteaiatasu tuleb võrreldes varasemaga vähem tasuda ning seega ei ole elatise suurendamine selle võrra ka põhjendatud.
  3. Lisaks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud elatise suurusest arvata maha muid kulusid, mida kostja on hageja ülalpidamiseks vahetult kandnud. Kui lapse eest hoolitseb igapäevaselt lapsega koos elav vanem, kes tema igapäevavajadusi vahetult katab, on ootuspärane, et lapsest lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, p 13.1). Ka

§ 100lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kuna hageja vahetu ülalpidamise põhiraskus langeb hagejaga koos elavale vanemale, kes teab lapse igapäevaseid kulusid kõige paremini, ei saa kostja täita enda kohustust üksnes lapsele riiete ostmisega või sünnipäevade korraldamisega. Sellise vanematevahelise kokkuleppe olemasolu ei ole ka kostja tõendanud, mistõttu ei saa kostja nõuda, et ta annaks hagejale ülalpidamist muul viisil kui rahas. Küll aga on kostjal jätkuvalt õigus hagejale täiendavalt selliseid lisakulutusi teha. 19. Kohus selgitab, et kuna

§ 102

lg 3 kohaldamine ei eelda lapse keskmisest paremat elulaadi ega keskmisest suuremaid igakuiseid kulusid, ei pea kohus vajalikuks hinnata lapse igakuiseid kulutusi, kuna kostjalt väljamõistetav elatis katab vähemalt poole nendest kuludest, mida on hageja kohtule nimetanud. Sealjuures ei ole kohtu hinnangul määrav, milline on hagejaga koos elava vanema varaline seis. Antud juhul ei ole ema varaline seisund sedavõrd hea, et sellise elatissumma väljamõistmine kostjalt oleks ülalpidamiskulude seisukohalt põhjendamatult suur. Eelkõige on põhjendatud hageja ema sissetulekuga arvestada siis, kui kostja ei suudaks enda majandusliku seisundi tõttu tasuda hagejale miinimummääras elatist või kui ema ei suudaks enda majandusliku seisundi tõttu pidada hagejat miinimummäära ulatuses ülal. 20. Hageja on taotlenud kostjalt ka tagasiulatuvat elatist 2025. aasta märtsikuu eest summas 453 eurot (dtl 3). Kuna kostja tasus hagejale vahetult pärast hagi kohtusse esitamist elatise märtsikuu eest summas 278,76 eurot, soovib hageja kostjalt tagasiulatuvat elatist 174,24 eurot (dtl 197).

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna kostja on tasunud märtsikuus hagejale elatist vastavalt

§ 101

alusel arvutatud määrale, ei saa kohus nõustuda, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Olgugi, et pooled vaidlesid kohtumenetluses selle üle, kui suur peaks hagejale igakuiselt tasutav elatis olema, ei saa kostjale ette heita, et ta enne kohtuvaidluse algust lähtus hagejale elatise tasumisel seaduses sätestatud miinimummäärast

§ 101alusel.

Sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks kostjalt tagasiulatuva elatise nõudmist

  1. aasta märtsikuu eest.
  2. Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist märtsis 278,76 eurot, aprillis 298,31 eurot ning mais 298,31 eurot (dtl 361), tuleb selles ulatuses lugeda kostja ülalpidamiskohustus kohtuotsuse tegemise aja seisuga täidetuks.
  3. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei esine alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.