← Eesti

1-17-9050/135

Obsah (6)§ 121§ 68§ 74§ 199§ 69§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 20. mai 2020 Kohtuasja number 1-17-9050 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru koht

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning B.Y kandmata karistuseks loeti 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti 7 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui B.Y ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ning

§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustust pöörduda hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule, et selgitada välja võimalik ravi vajadus ning alluda ettenähtud ravile.

  1. Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrusega määrati B.Y-le käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused, sest süüdimõistetu rikkus kontrollnõudeid ja kohustust alluda ravile.
  4. Kuna süüdimõistetu jätkas kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist, siis pöörati Tartu Maakohtu
  5. juuli
  6. a määrusega karistuse ärakandmata osa täitmisele ning B.Y saadeti 7 kuuks ja 25 päevaks vangistust kandma. Tema karistusaja algus on
  7. november 2019 ja lõpp
  8. juuli
  9. MAAKOHTU MÄÄRUS
  10. Tartu Maakohtu
  11. aprilli
  12. a määrusega jäeti B .Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  13. Maakohus leidis, et vaatamata tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste täitmisele ei võimalda süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt B.Y-l distsiplinaarkaristused puuduvad. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on B. Y-l võimalik asuda pärast vabanemist elama enda vanavanemate juurde, kus ta elas ka enne vanglasse sattumist. Vanglas on B.Y suhelnud telefoni teel nii vanaema kui ka emaga. Vanavanemate ja ema näol on B.Y-le tagatud igakülgne toetus. Eeltoodu iseloomustab B.Y positiivselt.
  14. Vangla kinnitusel on B.Y omandanud põhihariduse ja keevitaja-puidutisleri kutse ja B.Y-l on töökogemus erinevates valdkondades (laotööline, tõstukijuht, ehitustööd, autoremondilukksepp jt) ja ettevõtetes. Vabanedes on süüdimõistetul võimalik asuda tööle OÜ-sse Kagumerk. Samas on B.Y-l on K-raha andmeil tasumata nõudeid 14 620 eurot ning vabanemisfondis on 122 eurot. Põhihariduse, kutse ja töökogemuse omamine erinevates valdkondades iseloomustab B.Y positiivselt. Töötamine vähendab kuritegude toimepanemise riski. Küll aga iseloomustab süüdimõistetut negatiivselt suures summas tasumata nõuete olemasolu. Kuna B.Y on varasemalt toime pannud vargusi varalise kasu saamise eesmärgil ning varguste toimepanemise eest mõistetud karistused on kehtivad, siis esineb kohtu hinnangul oht, et B. Y võib vanglast ennetähtaegsel vabanemisel hakata toime panema uusi kuritegusid rahaliste vahendite hankimiseks.
  15. Vangla kinnitusel toimus B.Y-l
  16. veebruarist kuni
  17. veebruarini 2020 kaks kohtumist juhendajaga sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ raames. Läbiviija katkestas programmi edasise toimumise, sest B.Y-le i olnud motivatsiooni programmi läbida ning ta ei soovinud juhendajaga koostööd teha. Läbiviija hinnangul ei olnud süüdimõistetu valmis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ teemadel arutlema (ei olnud valmis enda alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumusi analüüsima, ei töötanud kaasa). Inspektorkontaktisiku hinnangul ei ole B. Y suhtumine „Eluviisitreeningusse“ ilmtingimata negatiivne, vaid see tegevus ei sobinud tema isiksusega. Seetõttu B.Y suunati edasi psühholoogilisele nõustamisele. Kohus mõistab, et B. Y-l võib olla vaja psühholoogilist nõustamist ning sotsiaalprogramm ei pruukinud talle sobida.
  18. Küll aga iseloomustab kohtu arvates B .Y negatiivselt asjaolu, et ta vangla kinnitusel ei olnud juhendajaga sotsiaalprogrammi raames valmis rääkima enda alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumustest, sest kahtlustas, et saadavat informatsiooni võidakse tema vastu ära kasutada. Kui juhendaja osutas vastuoludele süüdimõistetu jutus, siis B.Y ärritus juhendaja peale, põhjustades programmi läbiviijas ebamugava tunde tema turvalisuse osas. Kohtu hinnangul oleks B.Y poolne avameelsus ja rääkimine tarvitamisharjumustest iseloomustanud teda positiivselt. Sotsiaalprogrammi läbiviimise eesmärk ongi koostöös juhendajaga kinnipeetava käitumise analüüsimine ning võimalike lahenduste väljatöötamine edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Ka psühholoogilisel nõustamisel tuleb süüdimõistetul tõenäoliselt rääkida enda kokkupuudetest alkoholi ja narkootikumidega. 2

(5)
  1. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.Y-l neli kehtivat väärteokaristust narkootiliste ainete väikeses koguses käitlemise eest. Lisaks on Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega tuvastatud, et B. Y-l esinesid enda abikaasa vastu vägivalla tarvitamise kahes episoodis narkojoobele viitavad tunnused (narkootiliste ainete tarvitamine leidis tuvastamist nii indikaatorvahendiga kui ka ekspertiisis). Tartu Maakohtu
  4. juuli
  5. a määrusega leidis tuvastamist, et B. Y tabati
  6. aprillil 2019 Soome Vabariigis narkojoobes olles sõiduki juhtimiselt, mille tõttu ta riigist välja saadeti.
  7. juulil 2019 erakorralise ettekande arutelul esitas kriminaalhooldusametnik kohtule joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt oli B. Y uriinis
  8. mail 2019, kui süüdimõistetu külastas kriminaalhoolduse Võru esindust, amfetamiini. Sõiduki narkojoobes juhtimine ja amfetamiini tarvitamine leidsid aset Tartu Maakohtu
  9. jaanuari
  10. a määrusega seatud narkootiliste ainete tarvitamise keelu ajal (keeld jõustus
  11. aprilli 2019).
  12. B.Y kohtuistungil antud ütluste kohaselt tal narkootiliste ainete tarvitamisega probleeme ei ole ning mitmetes sellistes asjades on menetlused lõpetatud. Kohtu hinnangul iseloomustab B. Y väga negatiivselt asjaolu, et ta ei tunnista narkootikumide regulaarset tarvitamist ning tarvitamisega kaasnevate probleemide olemasolu. Kuna B.Y on mitmel korral väärteokorras karistatud narkootikumide väikeses koguses käitlemise eest, tal on esinenud ka vägivallakuriteo toimepanemise ajal narkojoobele viitavad tunnused ja teda on tabatud välisriigis sõiduki narkojoobes juhtimiselt, siis ei saa väita, et kinnipeetava narkootikumide tarvitamine on harv ja juhuslik nähtus. Kohtu hinnangul on seetõttu eriti suur risk, et B. Y vanglast ennetähtaegsel vabanemisel jätkab narkootikumide tarvitamist ning see asjaolu omakorda suurendab nii narkootikumide käitlemisega seotud süütegude, liiklusalaste, varavastaste kui ka vägivallakuritegude toimepanemise ohtu.
  13. B.Y-l on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu
  14. novembri
  15. a otsusega tunnistati B. Y süüdi

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning B.Y-le mõisteti karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus 294 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul pani süüdimõistetu toime uued vargused. Nende eest karistati B.Y Tartu Maakohtu

  1. augusti
  2. a otsusega. B.Y vabanes vanglast
  3. detsembril
  5. Tartu Maakohtu
  6. detsembri
  7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. märtsi
  9. a otsustega leidis tuvastamist, et B.Y tarvitas
  10. jaanuaril 2017 kahel korral ja
  11. oktoobril 2017 ühel korral enda abikaasa vastu füüsilist vägivalda, mille eest süüdimõistetut karistati vangistusega 8 kuud. Vägivald seisnes jalgadest mööda põrandat lohistamises, peaga vastu seina surumises, lahtise käega ja rusikaga vastu nägu löömises, rusikas käega selga ja kehasse löömises. Need kuriteod pani B. Y toime Tartu Maakohtu
  12. augusti
  13. a otsusega mõistetud karistuse kehtivuse ajal.
  14. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut väga negatiivselt. B.Y on toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivallakuritegusid. B.Y kuriteod on muutunud aja jooksul raskemaks, sest on toimunud üleminek vargustelt korduvale füüsilise vägivalla tarvitamisele lähisuhtes. Varguste eest pikemat aega vanglas viibimine ei ole süüdimõistetut kuritegude toimepanemiselt eemale juhtinud, sest vabanedes on B.Y jätkanud raskemate kuritegude toimepanemist. Käesolevalt kannab B. Y vangistust seitsmendat korda. Eelnevast saab järeldada, et kuritegude toimepanemine on saanud süüdimõistetu elukorralduse osaks ning B.Y ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud. 3

(5)
  1. Kaaludes B. Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguspärane käitumine vanglas, kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus asuda tööle) ja vastu rääkivaid asjaolusid (isik, varasem elukäik, narkootikumide tarvitamine), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid asjaolusid. Kindel elukoht ja lähedaste toetus olid B.Y-l olemas ka varem, kuid need ei takistanud tal kuritegude toimepanemist. B.Y-le on mitmel korral antud võimalus jätkata enda elu vabaduses, kuid ta ei soovinud seda võimalust kasutada ja kuritarvitas kohtu usaldust. Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega kohustati süüdimõistetut järgima vabaduses viibides katseajal käitumiskontrolli raames kontrollnõudeid ja kohustusi. B. Y aga ei allunud kohtu poolt määratud ravile ja rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Seetõttu määrati Tartu Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrusega B. Y-le täiendavad kohustused. B.Y aga jätkas registreerimiskohustuse rikkumist, samuti rikkus kohustust küsida kriminaalhooldajalt luba Eestist lahkumiseks ja narkootikumide tarvitamise keeldu, mistõttu pöörati B.Y-le mõistetud vangistus täitmisele.
  6. B.Y karistuse tähtaeg lõpeb
  7. juulil 2020 ja kinnipeetu on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi enam kui 5 kuud. Ennetähtaegse vabanemise korral kandmata jäänud karistusaeg on sedavõrd lühike, et ei pruugi süüdimõistetut piisavalt motiveerida vabaduses käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täitma. Esiteks ei hoidnud juba pandud korduvad kohustused ära käitumiskontrolli nõuete rikkumisi, mispärast oleks sama karta ka uute kohustustega. Teiseks ei suuda kohus näha ühtegi potentsiaalset täiendavat kohustust, mille määramine võiks B. Y edaspidi käitumiskontrolli nõudeid järgima panna ja seeläbi temast lähtuvat retsidiivsusohtu vähendada.
  8. B.Y näol pole tegemist isikuga, kes kannaks reaalset vangistust esmakordselt. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et on ka varem korduvalt reaalset vangistust kandnud. Kuna B. Y ei viibi vanglas esmakordselt, puudub alus eeldada, et kantud karistusaeg on oma preventiivset toimet juba avaldanud. Arvestades B.Y varasemat käitumist, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab B. Y narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohtu arvates võib ainult karistustähtaja lõpuni järelejäänud aeg vanglas mõjutada B. Y enda tegude üle sügavamalt järele mõtlema. Seetõttu asub kohus seisukohale, et B. Y ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada, sest esineb suur uute kuritegude toimepanemise oht. MÄÄRUSKAEBUS
  9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse B. Y kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
  10. Määruskaebuse kohaselt on B. Y nüüdseks läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ta on käinud psühholoogi vastuvõtul ja saab nüüd läbida programmi „Eluviisitreening“ individuaalselt. Seega ei saa talle ette heita programmis „Eluviisitreening“ osalemata jätmist. B. Y hinnagul on kohus eeltoodut arvestamata jättes lähtunud puudulikust informatsioonist. B .Y märgib täiendavalt, et tal on töökoht, mis võimaldab nõudeid tasuda. 4
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et B.Y määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  2. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  3. või
  4. peatüki sätteid, arvestades
  5. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  7. peatüki
  8. jao sätteid, sh KrMS §
  9. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. aprilli
  11. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  12. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  3. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus märkis õigesti, et B. Y osalemine programmis „Eluviisitreening“ katkestati, kuna B.Y-l ei olnud motivatsiooni programmi läbida ning ta ei soovinud juhendajaga koostööd teha. Kaebuses märgitud asjaolu, et B. Y on tänaseks valmis programmis individuaalselt osalema, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on B.Y vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse maakohtu määruse muutmiseks. Seega on B.Y kaebus perspektiivitu.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus B.Y määruskaebuse Tartu Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.