S § 63 lg 1 alusel ja
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ja järjest kantava aresti suurus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
lg 3, ja § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta selgitas menetlusalune isik, et on siiralt kahju, aga juhtus lihtsalt. Sõiduki võttis sõbra õue pealt, et sõita paari kilomeetri kaugusele ja tuua ära kaks sõpra. Sõber, kellele auto kuulus, oli E P, kes magas sel ajal. Paar tundi oli külas sõbra juures, E oli ka seal. Olid ära joonud 1,5 liitrit viina. On varem ka kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Juhtimisõigust ei ole olnud. On varem karistatud juhtimise eest keelatud seisundis 2 aastat tagasi. Rohkem seda ei toimu. Alkoholi tarvitamist alustasid seitsme paiku. Enesetunne oli normaalne, purjus. Alkomeetrit soetanud ei ole. Varem on rahatrahviga karistatud. Väärteo toimepanemise ajal ei töötanud. Käib juhutöödel. Kohtuvaidluses leidis menetlusalune isik, et aresti ei tahaks, lubab, et muutub, joomisele tegi ka lõpu, ei joo enam. Täna oli proovipäev, kuna oli siin, siis läheb sinna homme, läheb võsa lõikama. Kui muud varianti ei ole, siis on valmis aresti kandma ositi, nädalavahetustel. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetavad teod on tõendamist leidnud. Arvestades 16.12.2021 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, pidi isikule olema teada teo keelatus. Isik, kes asub sõidukit juhtima isikuna, kellel puudub juhtimisõigus, tal puuduvad teadmised, mida ei ole kontrollitud, kujutab endast teistele liiklejatele ohtu. Lisaks oli ta juhile keelatud seisundis, pani toime teise isiku vara ja enda tervise ohustamise. Tundis ennast joobes olevana, kuid sellegi poolest asus sõidukit juhtima. Menetlusaluse isiku kahetsus kohtuistungil ei ole siiras, teda on korduvalt samal põhjusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna isik pani ühe teoga toime kaks enamohtlikku väärtegu, on süü keskmisest suurem. Rahatrahv ei ole karistuse liigina otstarbekas ega avalda soovitud mõju. Menetlusalune isik ei tööta, ei ole põhjust arvata, et ta asuks seda täitma. Varem rahatrahv on tasumata. Seega avaldab mõju aresti mõistmine, taotleb
S § 63 lg 1 alusel ja
Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole W.K-l kehtivat juhtimisõigust. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ja et tal ei ole seda ka kunagi olnud. Ometigi on ta teadlik sellest, et sõiduki juhtimiseks peab juhil olema juhtimisõigus. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sest teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 04.06.2015 ja 16.12.2021, kuivõrd mõlemal korral lisaks alkoholisisaldusele tema väljahingatavas õhus puudus tal ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli ta
04.06.2015 ja 16.12.2021 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustest nähtuvalt võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o kainenemiseni ja juhtimisõiguse omandamiseni. Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse puudumine, erinevalt vahepealsest kainenemisest, ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 16.02.2024 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki 2 juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§le 91. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima, mis ei ole aga temas süvendanud arusaama sellest, et seni, kuni tal juhtimisõigus puudub, on tal sõiduki juhtimine keelatud. Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid kuna menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, siis selleliigilise põhikaristuse ja lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 16.02.2024.a kell 22.55 kuni 22.59 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0008, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-24/0008). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,60 ja 0,58 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,53 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,53 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, seda, et menetlusalune isik oli teadlik eelnevalt aset leidnud alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil ütlusi andes, et oli enne sõiduki juhtima asumist alkoholi tarvitanud. Sellegipoolest asus ta sellises teadmises alkoholi tarvitamisest mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seejuures on menetlusalust isikut sõiduki juhtimiselt sellises seisundis korduvalt kõrvaldatud, mistõttu on menetlusalune isik teadlik teo keelatusest. Seejuures kui teda oli 16.12.2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, oli ta kriminaalses joobes ja teda karistati Harju Maakohtu 14.11.2022 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi. Menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles seejuures oma varasema kriminaalkaristuse pinnalt teadlik ka sellest, et selline käitumine on karistatav, mis aga ei takistanud tal süütegu toime panemast. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. 3 Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud kriminaalkorras ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mõistetud karistuseks vangitus, mille kandmiselt ta täielikult tingimisi vabastati ühe aastase katseaga, millise karistuse menetlusalune isik kandis ära 14.11.
lg 2 mõttes on üle keskmise, aga kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis süü on selle võrra suurem. Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eripreventsiooni eesmärki arvestades peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mille eest mõistetud karistuse kandis ära alles 14.11.2023 ehk veidi enam kui nelja kuu eest. Seejuures on ta ka KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise ajal juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Selline asjaolu näitab seda, et ka kehtib kriminaalkaristus ole menetlusalust isikut mõjutanud. Seega ei ole menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistus oma eesmärki täitnud ja ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, s.t karistus on jäänud tagajärjetuks. Selles tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti ning seda ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras vastavalt isiku süüle ja karistuse eeldatavale eesmärgile, s.o eesmärgile sundida menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Omaksvõetud kohtupraktika on seisukohal, et ka keskmise süü korral võib kohaldada karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on aga tegemist üle keskmise süüga ja isikuga, keda on samalaadse süüteo ees varasemalt karistatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on väidetavalt otsimas tööd ja pidi minema ka kohtuistungi päeval proovipäevale, siis peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti kandmise ositi, et menetlusalusel isikul oleks võimalik asuda ka tööle ning et aresti kandmine ei oleks töö tegemisel takistuseks. Seetõttu määrab kohus menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku aresti kandmiseks, et menetlusalune isik saaks ka tööl käia ning aresti kanda tööst vabal ajal, n.t nädalavahetustel. Kui menetlusalune isik jätab kohtu määratud ajavahemiku jooksul aresti kandmata, siis karistuse kandmiseks määratud tähtaja möödumisel kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja kogu ärakandmata arest pööratakse täitmisele kogu ulatuses ning tuleb ära kanda täies mahus. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.