Obsah (9)

§ 100§ 99§ 104§ 101§ 97§ 96§ 102§ 143§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalise ja nende esindajad Viru Maakohus Maido Roots 29. mai 2025, Ra

§ 100lg 4).

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK Viru Maakohtu menetluses on G. R. ja R. R. (edaspidi hagejad, lapsed) hagi G. A. (edaspidi kostja, lapse ema) vastu elatise nõudes. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt elatusid lapse vanemad laste isasissetulekust (sh missiooni tasud) ja riiklikest peretoetustest. Ühe missioonil (
2. ja 3.) osalemise ühe kuu töötasu suurusjärk 2300 kuni 3700, mida laste emaga jagas laste isa. Maksekäsu vastuväites toob laste ema välja enda võlgnevuste summa 20 000 eurot, mille tekkimises süüdistab laste isa. Laste isa leiab, et see on alusetu süüdistus, sest ta andis oma perele piisavalt rahalisi vahendeid. Detsember 2019 kolisid laste vanemad lahku. Laste isa jäi xxxx, laste ema koos lastega kolis xxx. Lahku kolimisega viis laste ema laste vanemate kooselu ajal soetatud asjad endaga, va televiisor, mille maksumuse laste isa temale tasus. Muuhulgas võttis ta endaga kaasa ka kõik laste riided, jalanõud, mänguasjad, laste voodid. Maha jättis ainult mittekõlbliku kraami. Laste isa ostis lastele kõik vajalikud esemed (riided, jalanõud jm). Osa mänguasjadest tõi kostja mingi aja jooksul tagasi. Kokkuvõtlikult saab laste isa öelda, et märts 2020 sõlmitud kokkulepe, et üks lastest jääb emaga ja teine isaga, ei hakanud tööle – mõlemad lapsed jäid laste isaga, sest laste emal puudus huvi ja võimekus. Laste isale ja lastele on suureks toeks ja abiks olnud xxxx lastekaitse. Esmane kokkupuude lastekaitsega leidis aset august 2019, mil kostja oli laste isa vastu esitanud süüdistuse, et laste isa on oma laste suhtes füüsiliselt vägivaldne. Asja uurimist alustati, kuid lõpetati, sest asi ei leidnud tõendamist ja lõpetati. Lahus elatud aja jooksul on laste isa küsinud kostja käest laste jaoks raha, millele tema on vastanud, et tal ei ole raha ja kui on kandnud, siis umbes 20 eurot. Laste isa lisas hagiavaldusele ka enda pangakonto väljavõtte, kus on näha palju ja mis vahemikega on laste isa oma lapsi toetanud ning kui suures osas on laste ema lapsi toetanud. Laste ema on lapsi külastanud. Need on toimunud 1x kuus või kahe kuu jooksul 1x. Toob lastele magusat ja vahest harva ka mõne mänguasja. Riideid ja jalanõusid ostnud ei ole. Suurema osa ajast veedab telefonis ja ei tegele lastega (sh ei suhtle lastega). Hagejad soovivad igale lapsele elatist summas 200 eurot kuus alates 14.11.
3. Elatise paluvad hagejad kanda hagejate esindaja (laste isa) arveldusarvele. Kostja vastus hagile Alustuseks pole kostja saanud lapsi toetada suuremate summadega sellepärast, et maksas üksi tagasi koos laste isaga võetud laene ja järelmakse. Tema viidab, et maksis kostjale rahad nende eest tagasi, mis ei ole tõsi. Ka mainib tema, et üks laps pidi tulema algselt elama koos kostjaga ja teina jääma temaga, aga põhjused mis tema väidab, miks seda ei juhtunud, on valed. Laste vanemad koos leppisid siiski kokku, et õde ja vend peaks kasvama koos ja neid ei peaks eraldama. 2 Laste isa ei räägi ka sellest, kuidas kostja on aidanud laste isa emal maksta tagasi laene, mis ta oma sõbrannade käest on võtnud, sest laste isa on tal palunud seda teha ega ei mainita kordagi, et enamasti on kostja ülekandeid teinud ka laste isa ema kontole või andnud talle raha sulas. Kostja vältis laste juures käimist kui laste isa ise kodus on, sest ei soovi koos viibida inimesega kes kostjat aastaid füüsiliselt ja vaimselt väärkohtles, nii et laste vanematel oli politsei xxxx elades väga tihe külaline. See on ka põhjustanud selle, et kostja nägi lapsi harva, kuigi on väga pikalt üritanud rääkida teemal, et nad võiksid kostja juures käia. Lisaks ei pea kostja päris normaalseks seda, et laste isa ütles kostjale, et kostja asi ongi maksta kinni kõik nende kodused teenused, seehulgas ka tema isiklik telefoniarve. Summad mida laste isa kirjutab, tähendavad seda, et lapsed maksavad ka ise üüri, sest nende summade kohaselt ta palk 100% läheb ainult laste peale ja arved maksavad ennast ise. Kostjal ei ole midagi selle vastu, et kostja toetab oma lapsi, aga algne 300, mis laste isa küsis on juba kostja jaoks ülejõu käiv ja praegune 400 euro nõue on pea võimatu, sest see tähendaks et kostjale jääb kostja palgast kätte vähem kui kostjal kulub kuus arvete tasumiseks. Kui kostja praegused võlad ei oleks samapalju ka laste isa omad, siis kostja seda siin ei mainikski, sest see oleks ainult kostja enda probleem. Laste isa aitas kostjal tagasi maksta laenud ja järelmaksud, mis olid siiski ühiselt kostja nimele võetud, siis kui laste vanemad veel Xxxx elasid. Xxxx võttis kostja laenu nii uue korteri üürimiseks, talle jalgratta ostmiseks, uut telekat oli vaja jms. Kostja pakkus laste isale, et kostja võib talle maksta praeguste oludega 260 eurot kuus, mis on 40 euro vähem kui ta algselt kostjalt nõudis. See summa on juba selline, peale mille maksmist kostja peaks ise õhust ja armastusest elus püsima, sest peale arvete maksmist jääks kuuks ajaks söögiraha alla 200 eurot. Laste isa jutus on väga palju valet, aga kostja ei arva, et see siin oleks koht kus oleks vajalik hakata, tema kostjale juba küll ütles, et teab, et tema kasuks just see 400 eurot välja mõistetakse. Kahjuks sellist summat kostjal võimalik maksta ei ole, seega loodab kostja siiralt, et otsuse tegemisel võetakse arvesse ka kostja poolseid argumente mitte ainult laste isa valesid. Hageja seisuskoht kostja vastusele Laste hooldamine ja kasvatamine. Laste isa on üksi kasvatanud kahte ühist last juba peaaegu viis aastat. Laste isale on suureks toeks ja abiks olnud laste isa ema M. R.. Lapsed elavad püsivalt laste isaga, laste isa vastutab nende heaolu, hariduse ja kõigi igapäevaste vajaduste eest ning on ainuisikuliselt kandnud nendega seotud kulud. Laste ema (kostja) ei ole viimase peagi viie aasta jooksul laste kasvatamisel ei rahaliselt ega füüsiliselt osalenud. Laste ema väide, et laste vanemad leppisid algselt kokku teistsuguses elukorralduses, vastab osaliselt tõele. Nimelt leppisid laste vanemad märts 2020 kokku, et üks lastest jääb emaga ja teine isaga. Antud elukorraldus ei hakanud toimima, sest laste isa hinnangul puudus laste emal huvi ja võimekus keskenduda lapse igapäevasele kasvatusele. Nimelt eelistas laste ema tol ajal tarbida erinevaid alkohoolseid jooke, narkootilisi aineid ning lõikus ennast, mistõttu ta ei olnud adekvaatne last/lapsi kasvatama. Antud fakti saab kinnitada Xxxx Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist, kes laste vanemaid külastas ja koostas vastavasisulise dokumendi. Rahaliselt olukord ja kulutused. Laste ülalpidamisega seotud igapäevased kulud hõlmavad toitu, riideid, haridust, eluasemekulusid ja muid vältimatuid vajadusi. Laste isa igakuine eelarve kulub suuresti lastele, jättes vähe või üldse mitte vaba raha muude vajadusete katmiseks. Ilma oma ema toeta ei tulekski laste isa igakuiselt toime. Aastatega on laste isa ise sattunud korduvalt 3 majanduslikult keerulistesse olukordadesse ja seda suuresti seetõttu, et laste ema ei ole vabatahtlikult lastele ülalpidamist andnud. Reaalne laste ülalpidamiskulu. Kuna vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, on elatis mõeldud katma pooled lapsele tehtud kulutustest. Hagiavalduses välja toodud kulutused lastele on välja arvutatud perekonna reaalsetest kulutustest: laps G. 489 eurot (sellest pool 244,50 eurot) ja laps R. 439 eurot (sellest pool 219,50 eurot). Seega on laste poolt taotletav 200 eurot ühe lapse kohta kooskõlas laste igakuiste vajadustega ning tagab laste huvid. Võlgade ja kohustuste osas. Kui laste ema väidab, et laste isa on kohustatud maksma mingit osa temaga seotud laenudest või muudest kohustustest, kinnitab laste isa, et need on tema isiklikud kohustused, mille eest laste isa vastutav ei ole. Kõigi kooselu ajal võetud laenude osas on laste vanemad tasa, sest ostetud asjad viis ta laste isa juurest ära kolimisel endaga ja mis maha jättis (televiisor) on temale laste isa poolt tasutud. Lahuselu ajal võetud laenude osas laste isa vastutada ei saa, küll saab ja peabki seda tegema tema seaduslik abikaasa. Muuhulgas peab laste isa vajalikuks välja tuua faktilise asjaolu selle kohta, et kostja kasutab lisaks Xxxx ja Xxxx arveldusarvetele ka Xxxx arveldusarvet, mida ta oma vastuväites kohtule välja ei toonud. Laste isa esimene prioriteet on laste heaolu ja nende vajaduste katmine. Koostöö puudumine. Vaatamata laste isa katsetele leida lahendus või saada rahalist toetust, ei ole kostja (laste ema) näidanud üles huvi laste vajaduste rahuldamiseks ega vastutuse võtmiseks. Mitte ühtegi pakkumist ei ole tema laste isale teinud selleks, et anda omapoolset ülalpidamist lastele. Füüsiline vägivald ja politsei pidevad sekkumised. Laste isa saab kinnitada, et ta ei ole olnud füüsiliselt vägivaldne laste ema ega laste suhtes. Kui laste ema väidab vastupidist, siis palub laste isa temal seda tõendada. Laste vanemate varasema ja nüüdse elukorraldusega on kursis ka Xxxx Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist, kes saab laste isa poolset väidet kinnitada. Kokkuvõtteks palub laste isa arvesse võtta tema seniseid pingutusi laste kasvatamisel ja palub, et kohus langetaks otsuse, mis arvestab laste heaolu ning laste isa praegust olukorda. Laste isa on valmis esitama tõendeid, sh arveid, sissetulekuandmeid ja muid dokumentatsioone, mis tõendavad laste isa seisukohti. Kohtu selgitamiskohustus Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormuse jaotust elatisevaidlustes hagimenetluses. Kohus selgitas kostjale, et kostja peab tõendama kõiki neid asjaolusid, millele tuginevad tema taotlused ja vastuväited, s.o kostja peab tõendama oma maksevõimetust või muid asjaolusid, mis tema arvates õigustavad elatise vähendamist. Kohus andis kostjale tähtaja, et esitada seisukoht hageja vastuse kohta ning esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid oma väidete toetuseks. Kostja ei esitanud kohtule vastust ega esitanud täiendavaid tõendeid või selgitusi. Kirjaliku menetluse määramine Arvestades asja olemust (elatisnõue on varalise nõudega asi) ja hagihinda (kokku 3600 eurot) määras kohus jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses TsMS § 404 alusel. Kohus määras pooltele viimase tähtaja lõppseisukohtade kohtule esitamiseks ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade ning seisukohtade esitamiseks vastaspoole lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja osas. Kohus selgitas ka pooltele tõendamiskoormuse jaotust elatisevaidlustes hagimenetluses. 4 Hagejate lõplik seisukoht Hagejad jäävad oma senistele kohtule esitatud seisukohtadele kindlaks. Kulutused lastele on välja arvutatud pere reaalsest eelarvest: Lapse G. puhul 489 eurot (sellest pool 244,50 eurot) ja lapse R. puhul 439 eurot (sellest pool 219,50 eurot). Seega on hagejate poolt taotletav 200 eurot lapse kohta kooskõlas laste igapäevaste vajadustega ning tagab laste huvide kaitse. Reaalsete andmete (lapsetoetuse saaja, lapse viibimine kohustatud isikuga) alusel on Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi esimese lapse elatis 301,74 eurot ja teise lapse puhul 256,48 eurot, seega kokku kahe lapse peale 558,22 eurot. Kostja poolt pakutav 260 eurot kuus kahele lapsele on ilmselgelt ebapiisav ega kata pooltki laste igapäevastest kulutustest. Lisaks ei ole hagejatele teada asjaolusid, mis vähendaksid kostja kohustust elatist maksta (nt. teised ülalpeetavad lapsed või töövõimetus). Riigikohus on välja toonud, et miinimumelatise ulatuses ei tule lapse vajadusi tõendada, kui lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on pool miinimumelatisest. Seega ei ole hagejatel lisaks varasemalt kohtule esitatud seisukohtadele ja tõenditele lisaandmeid esitada. Menetluskulusid esitada ei ole. Kostja lõplik seisukoht Kostja vastuse kohaselt tähendab 400 eurot kuus maksmine kostja jaoks, et kostja peab valima kas ostab süüa või maksab ära arved, sest mõlema jaoks kostja palgast ei jätku. Seega on tõenäoline, et kostja lõpetab enda praeguse töökohaga töösuhte, sest ta pole nõus 170 tundi kuus töötama selleks, et maksta ära võlgasi, mis ei ole ainult kostja ning ülejäänud palk kanda samale inimesele kelle pärast ta sellises olukorras on. Soov oma lapsi toetada on olemas ja siiani on kostja seda teinud vastavalt võimalusele. Nüüdseks on kostja arusaanud, et oleks seda alati pidanud tegema ülekannetega, mitte andma sularaha laste isale või laste isa emale. Parim mis praeguses olukorras pakkuda saab kostja on 300 eurot ehk siis summa mida laste isa algselt nõudis. Pooled ei esitanud kohtule seisukohti vastaspoole lõppseisukohtade kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 404 lg 1 ja 2 kohaselt, varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul määrab kohus avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Kohus võib määratud tähtpäeva muuta, kui seda tingib menetlusliku olukorra muutumine. Kuna tegemist on korduva kohustusega, siis TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul, kus nõutakse 200 eurot kuus igale lapsele ja lapsi on 2, on igakuine nõue 400 eurot. Hagihind arvutatakse 400 eurot/kuus * 9 kuud = 3600 eurot. See summa jääb alla TsMS § 404 lg 1 sätestatud 4500 euro piirmäära, mis võimaldab asja lahendamist kirjalikus menetluses. Arvestades asja olemust (elatisnõue on varalise nõudega asi) ja hagihinda (kokku 3600 eurot) 5 määras kohus jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagejad (alaealised lapsed) nõuavad oma emalt (kostjalt) elatist summas 200 eurot kuus igale lapsele alates 14.11.
4. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed püsivalt isa juures ning ema ei ole laste kasvatamisel rahaliselt ega füüsiliselt osalenud. Kostja (laste ema) on esitanud järgmised peamised vastuväited hagile: - nõutav elatise summa on liiga suur, arvestades kostja majanduslikku olukorda; - kostja on pakkunud maksta 260 eurot (hiljem 300 eurot) kuus, mis on tema väitel juba selline summa, mille maksmise järel jääks talle kuuks ajaks söögiraha alla 200 euro; - kostja ei ole saanud lapsi toetada suuremate summadega, kuna maksis üksi tagasi koos laste isaga võetud laene ja järelmakse; - kostja väldib laste juures käimist, kui laste isa on kodus, kuna ei soovi viibida koos inimesega, kes teda väidetavalt füüsiliselt ja vaimselt väärkohtles. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejate ema (dtl. 28-29, laste sünnitõendid) ning et lapsed elavad alates
5. aastast koos laste isaga. Vaidlus seisneb üksnes selles, kas ja millises ulatuses on kohtul põhjendatud elatise määramine. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormuse jaotust elatisevaidlustes hagimenetluses. Elatisasjades on tõendamiskoormus jagatud poolte vahel. Hageja (elatise nõudja) peab tõendama: lapse vajadused (

§ 99

lg 1 ja 2); kohustatud isiku (vanema) võimekus elatist maksta (

§ 104); faktilised asjaolud, mis on aluseks elatise nõudele (Ts

MS § 5 lg 1 ja 2, § 230 lg 1). Kostja (vanem, kellelt elatist nõutakse) peab tõendama: asjaolud, mis vähendavad tema kohustust elatist maksta (nt lapse viibimine tema juures, muud ülalpeetavad lapsed) (

§ 101lg 6 ja 7); asjaolud, mis näitavad, et hageja nõue on põhjendamatu või liiga suur (Ts

MS § 5 lg 1 ja 2, § 230 lg 1). Elatise vähendamise aluseid peab tõendama kostja. Elatise suurendamise aluseid peab tõendama hageja. Mõlemad pooled peavad esitama tõendid oma väidete põhjendamiseks. Kohus selgitas kostjale, et kostja peab tõendama kõiki neid asjaolusid, millele tuginevad tema taotlused ja vastuväited, s.o kostja peab tõendama oma maksevõimetust või muid asjaolusid, mis tema arvates õigustavad elatise vähendamist. Kohus andis kostjale tähtaja, et esitada seisukoht hageja vastuse kohta ning esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid oma väidete toetuseks. Kostja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid või selgitusi. Kohus kontrollib esmalt, kas hagejatel on õigus pöörduda kohtusse ning kas hagejate nõuded on põhjendatud. Seejärel hindab kohus kostja vastuväiteid hagile ning teeb asjaolude kogumisest lähtuva järelduse. Ülalpidamiskohustuse olemasolu ja ülalpidamiskohustuse vähendamise alused 6 Perekonnaseaduse (edaspidi

) kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist (

§ 97p 1).

Vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama (

§ 96lg 1).

Seega on hagejatel õigus nõuda oma emalt elatist.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagejad väidavad, et laste isa on lapsi üksi kasvatanud peaaegu viis aastat ning on ainuisikuliselt kandnud nendega seotud kulud. Laste ema ei ole viimase peaaegu viie aasta jooksul laste kasvatamisel rahaliselt ega füüsiliselt osalenud. Hageja on lisanud hagiavaldusele pangakonto väljavõtte, mille kohaselt tasus kostja laste isale laste ülalpidamiseks keskmiselt 30 eurot kuus (10, 15, 20, 25, 30 või 50 eurot), kusjuures viimane makse tehti

1. oktoobril 2024 (dtl. 31-32). Vaidlust ei ole selles, et lapsed elavad alates
2. aastast koos laste isaga. Hagejad nõuavad elatist igale lapsele 200 eurot kuus. Kostja väidab, et nõutav elatise summa on liiga suur, arvestades kostja majanduslikku olukorda. Kostja on pakkunud maksta 260 eurot (hiljem 300 eurot) kuus (s.o 130-150 eurot iga lapse kohta kuus.), mis on kostja väitel juba selline summa, mille maksmise järel jääks talle kuuks ajaks söögiraha alla 200 euro. Kostja vastuväidete keskne argument on, et ta ei ole majanduslikult võimeline maksma nõutud elatist, kuna see jätaks ta ilma elementaarsest toimetulekuvõimalusest. Kostja tugineb seega peamiselt

§ 102

lg 1 põhimõttele, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus selgitab, et samas sätestab

§ 102lg 2, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on majanduslikult keerulises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

alusel arvutatud elatise summa (

§ 102lg 2).

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja peab tõendama oma finantsolukorda ja põhjendama, miks ta ei ole võimeline elatist maksma. Kostja ei ole esitanud kohtule konkreetseid tõendeid oma sissetulekute ja kulutuste kohta, mis tõendaksid tema väidet, et ta ei ole võimeline nõutud elatist maksma. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega täiendavaid tõendeid või selgitusi, kuigi kohus andis talle selleks tähtaja.

§ 104

kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et kostja väited on jäänud tõendamata, kuna kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud oma väidete toetuseks ühtegi asjakohast tõendit. Kostja ei ole välja toonud 7 asjaolusid, mis annaksid aluse miinimumsummast väiksema elatise väljamõistmiseks. Riigikohtu senises praktikas on ka leidnud, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest sissetuleku puudumise tõttu. Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka halva varalise seisundi tõttu, vaid peab kasutama olemasolevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-21-15, p 14). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 3-2-1-118-12, p 15). Seega on kostja väide, et tema finantsolukord ei võimalda elatise maksmist, põhjendamatu. Vanem on kohustatud täitma oma ülalpidamiskohustust sõltumata oma majanduslikust olukorrast ning jagama olemasolevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks võrdselt. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid töövõimetuse kohta ega andmeid selle kohta, et tal oleks teine laps, kelle ülalpidamise kohustus võiks mõjutada elatise suurust. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kaks alaealist last (hagejad, kes elavad koos isaga). Kostja ei ole tõendanud, et esineksid

§ 102lg 2 kohased mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks.

Kohus ei tuvastanud ka, et hagejad viibiksid kohustatud vanema, s.o kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (

§ 101lg 6), mis annaks aluse väljamõistetava elatise summa vähendamiseks.

Laenude tagasimaksmine Kostja väitel ei ole kostja saanud lapsi toetada suuremate summadega, kuna maksis üksi tagasi koos laste isaga võetud laene ja järelmakse.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest isegi siis, kui nad ei ole võimelised andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega ei ole laenude tagasimaksmine iseenesest alus ülalpidamiskohustusest vabanemiseks. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. VÕS § 197 lg 1 sätestab tasaarvestuse mõiste, kuid elatise puhul on tasaarvestuse lubamatus tingitud elatise olemusest, mis on mõeldud lapse igapäevaste vajaduste katmiseks. Elatise nõue on seotud lapse huvidega ja seetõttu on seadusandja piiranud tasaarvestuse võimalusi. Kohus selgitab, et isegi kui käsitleda kostja väidet tasaarvestusavaldusena, millega soovitakse tasaarvestada laste ülalpidamise nõuet muude nõuetega (sh vanematele antud laenude tagasimaksmisega), ei ole ülalpidamiskohustust VÕS § 200 lg 1 p 1 alusel lubatud tasaarvestada. Suhted lastega ja laste külastamise takistused Kostja väidab, et vältis laste juures käimist, kui laste isa oli kodus, kuna ei soovinud viibida koos inimesega, kes teda väidetavalt füüsiliselt ja vaimselt väärkohtles. Hageja on väitnud, et süüdistus füüsilises vägivallas ei leidnud tõendamist ja menetlus lõpetati. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et laste isa oleks takistanud emal lastega suhtlemist. 8

§§ 101

-103 reguleerivad elatise maksmist alaealisele lapsele, kuid neis ei ole sätestatud, et suhtlusõiguse takistamine oleks alus elatise vähendamiseks või sellest vabastamiseks.

§ 143

lg 1 ja 2 rõhutavad, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kohus selgitab, et kui laste isa takistab laste ja ema suhtlust, rikub ta neid sätteid, kuid see ei anna laste emale automaatselt õigust keelduda elatise maksmisest. Elatise maksmise kohustus ja suhtlusõigus on eraldiseisvad õigused ja kohustused. Kostja väide, et ta vältis laste juures viibimist ajal, mil laste isa viibis kodus, kuna ei soovinud kokku puutuda isikuga (laste isaga), kes olevat teda füüsiliselt ja vaimselt väärkohelnud, ei kujuta endast seaduslikku alust elatise maksmisest keeldumiseks ega selle vähendamiseks. Juhul kui laste isa takistab laste ja laste ema vahelist suhtlust, on kostjal õigus esitada kohtule eraldi avaldus hagita menetluses suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Elatise suurus

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on baassumma ühe lapse kohta 200 eurot.

Käesolevas asjas paluvad hagejad mõista kostjalt elatist summas 200 eurot kuus iga lapse kohta, mis vastab seaduses sätestatud ja indekseeritud baassummale. Hagejad on välja toonud laste igakuised kulutused: lapse G. puhul on 489 eurot (sellest pool 244,50 eurot) ja lapse R. puhul 439 eurot (sellest pool 219,50 eurot).

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka kasvatamise kulutusi. Hagejate väitel on taotletav 200 eurot lapse kohta kooskõlas laste igakuiste vajadustega ja tagab laste huvid. Hagejad viitavad ka Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatorile, mille järgi esimese lapse elatis on 301,74 eurot ja teise lapse puhul 256,48 eurot (vt https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/).

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. See tähendab, et lapsetoetus katab osa lapse vajadustest, kuid ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest täielikult. Kohus leiab, et kuigi kalkulaator ei ole seaduse osa, toetab see hagejate väidet, et 200 eurot on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et baassumma on üldjuhul miinimummäär, millest allapoole elatist vähendada ei saa, välja arvatud juhul, kui esinevad

§ 102lg 2 sätestatud alused.

(RKTKo 30.11.2022, 2-20-9571/52, p 15). Miinimumelatise ulatuses ei tule lapse vajadusi tõendada ning eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool miinimumelatisest (RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-120-14, p 14). Elatise suurendamiseks

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13). 9 Seega, kuna nõutav elatise summa (200 eurot kuus igale lapsele) vastab

§ 101

lg 3 sätestatud baassummale, ei ole vaja täiendavalt tõendada lapse vajaduste suurenemist ning samuti ei ole alust kohustada hagejat esitama tõendeid lapse tegelike ülalpidamiskulude kohta ega selgitusi oma isikliku panuse kohta lapse ülalpidamisse.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus leiab, et hagejate nõue 200 eurot kuus igale lapsele on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva seadusega. Elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud ei ole kohtumenetluses tuvastatud. Tagasiulatuva ülalpidamise nõue Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist samuti tagasiulatuvalt. Hagejad soovivad elatist alates 14.11.2023.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitati kohtule 14.11.2024. Kohus leiab, et kuna hagi esitati 14.11.2024 ja elatist nõutakse alates 14.11.2023, mis on täpselt üks aasta enne hagi esitamist, on hagejate nõue tagasiulatuva ülalpidamise osas

§ 108alusel õigustatud.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13). Arvestada tuleb laste toonaseid vajadusi, vanemate majanduslikku seisundit ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 14-15). Kostja ei esitanud kohtule vastuväiteid tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse nõude ega selle ajavahemiku osas. Kohus leiab, et hagejate nõue on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva seadusega. Elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud ei ole kohtumenetluses tuvastatud. Kuna elatise hagi esitati kohtusse 14.11.2024, siis tagasiulatuvalt saab elatist nõuda

§ 108järgi maksimaalselt perioodi eest 14.11.2023-13.11.2024.

Seega rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude, mõistes see välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohus mõistab kostjalt iga hageja kasuks tagasiulatuva elatise välja alates 14.11.2023 kuni 13.11.2024 ühe summana kokku 2400 eurot (200 eurot*12 kuud). Kokkuvõte Kohus leiab, et hagejate nõuded on põhjendatud ja tõendatud, kuna alaealised lapsed on õigustatud saama ülalpidamist mõlemalt vanemalt; nõutav elatise summa (200 eurot kuus igale lapsele) on kooskõlas seadusega ja vastab

§ 101lg 3 sätestatud baassummale.

Ka on tõendatud, et lapsed elavad püsivalt isa juures ja ema ei ole laste ülalpidamises osalenud. Tagasiulatuva elatise nõue on ka

§ 108alusel õigustatud.

Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited põhjendatud ega tõendatud, kuna kostja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid oma sissetulekute ja kulutuste kohta. Kostja ei ole tõendanud oma maksevõimetust või muid asjaolusid, mis õigustaksid elatise vähendamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka rahaliste raskuste korral ning kostja ei ole 10 esitanud kohtule täiendavaid tõendeid või selgitusi, kuigi kohus andis talle selleks tähtaja. Elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud ei ole kohtumenetluses tuvastatud. Kohus rahuldab hagi. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline seisund (TsMS § 459 lg 1). Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine Hagiavalduses palutakse määrata elatise maksmise kord kindlaks selliselt, et elatis makstaks laste isa arveldusarvele. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hagejate taotluse otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks ning määrab elatise maksmise korra kindlaks selliselt, et elatis makstaks laste isa arveldusarvele. Kohus selgitab, et

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja hind Ts

MS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad soovivad igale lapsele elatist summas 200 eurot kuus. Kuna tegemist on korduva kohustusega, siis TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul, kus nõutakse 200 eurot kuus igale lapsele ja lapsi on 2, on igakuine nõue 400 eurot. Hagihind arvutatakse 400 eurot/kuus * 9 kuud = 3600 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 12