(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 41. Kohus juhtis juba 27.04.2021 (dtl 481) puudutatud isiku tähelepanu vajadusele konkretiseerida oma vastuväiteid, tuues välja konkreetselt, millised avaldaja nõutud kulud on arvestatud valesti. Kohus kordas selgitust 24.01.2023 ning määras tähtaja täienduste esitamiseks kuni 14.02.2023 (dtl 538-539). Puudutatud isik vastas kohtule 14.02.2023, et valesti on arvestatud summad elektri eest (so avaldaja korteri elekter päevane ja öine, garaažielekter, üldelekter). Puudutatud isik esitas 11.04.2023 täiendava menetlusdokumendi, milles sisaldus täiendav vastuväide, et valesti on arvestatud ka summad prügiveo, soojuse, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni eest. Kohus juhtis 11.08.2023 määrusega (dtl 1185-1186) puudutatud isiku tähelepanu
lg 1 tulenevale kohustusele kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning
329 lg 1 tulenevalt kohustusele esitada menetluses mh vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isik, esitades ulatuslikud täiendavad vastuväited pärast kohtu poolt määratud tähtaega, oma menetlusõiguseid heauskselt ei kasuta. Kohus selgitas, et täiendavate vastuväidete menetlemine põhjustab täiendavate menetlustoimingute tegemise vajaduse, millega seoses tekkivad täiendavad menetluskulud võib kohus jätta sõltumata menetluse tulemusest puudutatud isiku kanda. 19 Puudutatud isik teatas 25.08.2023 kohtule (menetlusdokument al dtl 1379), et jääb oma täiendavate vastuväidete juurde, esitatust ühtegi põhjust, mis takistanuks nende menetlusse esitamist juba esimeses vastuses avaldusele, ei nähtu. Seoses täiendavate vastuväidetega tuli avaldajal esitada täiendav menetlusdokument, so 07.09.2023 seisukoht (al dtl 1385). Kohus leiab, et kulu seoses nimetatu koostamisega tuleb jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda, kuna toimingu tegemise põhjustas üksnes puudutatud isik, jättes kõik oma vastuväited ühe korraga ja esimesel võimalusel esitamata. Ülejäänud menetluskulud jaotab kohus vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele, jättes need 70,43% osas puudutatud isiku ja 29,57% osas avaldaja kanda. 42.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja väljatoodu kohaselt osutas OÜ Pearu Õigusbüroo temale õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks) kokku 12,55 tundi ning Advokaadibüroo Tetris OÜ hinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks) täiendavalt 12 tundi ja 6 minutit (detailne toimingute loend dtl 1505-1506, 1531).
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,
lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbi vaatamise kulud.
p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul olnuks menetluses esindaja, so tema nimel menetlustoiminguid teinud isik, oma menetlusdokumendid on puudutatud isik allkirjastanud isiklikult. Kohus leiab, et II Trust OÜ kirjeldatud tegevus võib olla puudutatud isiku nõustamine. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 49. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 2 855,20 eurot (67,20 + (3 958,54 x 70,43%)). 50.
lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 51.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 21 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.