Obsah (5)

§ 101§ 99§ 2172§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-

) §-le

1. Kostja vastuväited
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja ei viibi hagejaga kümme päeva kuus, vaid kuus päeva. Mõnikord hageja ei võta kostjat või kui kostja on haige, siis ei viibi hagejaga. Üksnes uus

redaktsioon elatise miinimumi arvutamise osas ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seadusandluse muutumisega ei ole lapse vajadused muutunud, vaid pigem suurenenud (seoses kõrgemate hindadega). Kostja igakuised kulud on 784,95 eurot kuus ning seega jääb ühe vanema kanda 395,39 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas 21.12.2023 otsusega hagi osaliselt ning muutis Harju Maakohtu 01.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 kinnitatud kompromissilepingu järgset elatise suurust selliselt, et mõistis hagejalt kostja ülalpidamiseks välja igakuise elatise alates 06.02.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 14.03.2035 summas 93,55 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3–6.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda.

1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning kostja elab emaga. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma 2 2-22-1970 vähendamise üle. Pooled on erimeelt selles, kui suured on kostja igakuised kulud ning mitu päeva ühes kuus viibib kostja koos hagejaga.
2. Maakohus nõustus, et kostja igakuised vajalikud kulud suuruses 784,95 eurot on osaliselt tõendamata. Maakohus viitas Tartu Ülikooli
3. a valminud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis Lõpparuanne“ (edaspidi lõpparuanne), mille kohaselt on 3–6aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 319 eurot. 7.
4. Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et kostja ema eluasemelaen oli perioodil 15.11.2021– 15.03.2022 177,33 eurot ning perioodil 25.10.2022–25.03.2023 186,65 eurot. Nimetatud summade igakuine tasumine nähtus ka kostja seadusliku esindaja pangakontode väljavõtetest. Muid tasumisi /nimetus/ pangale ei nähtu. Seega oli paljasõnaline kostja väide, et eluasemelaen on igakuiselt 269,95 eurot. Kohtule esitatud tõenditest sellise summa pangale tasumist ei nähtunud. 7.
5. Kommunaalkulude eest on tasutud märtsis 2022 187,23 eurot, oktoobris 2022 233,89 eurot, jaanuaris 2023 227,05 eurot ja septembris 2023 144 eurot. Kuna kostja esitas kommunaalkulude arved üksnes talvekuude eest, mil kommunaalkulud on kütte- ja elektrikulude tõttu tavapärasest suuremad, siis pole usutav, et suve ja sügiskuude kommunaalkulud on samas suuruses. 31.10.2023 kohtuistungil selgitas kotja, et viimase kuu (september 2023) kommunaalkulud olid 144 eurot, millest võib järeldada, et kommunaalkulude suurus on keskmiselt 170 eurot kuus. Seega arvestades kohtule esitatud tõendeid ja kohtu eelnevaid selgitusi, pidas maakohus tõendatuks, et kostja igakuised eluasemekulud on kokku summas 178,30 eurot (186,65/2=93,30+170/2=178,30). 7.
6. Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes
7. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad olid tõusnud ajavahemikul augustist 2021–augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui lõpparuande tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuleks praegu keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et tegemist on lasteaialapsega, kes suurema osa ajast saab oma toidukorrad eeldatavalt lasteaias. Kuivõrd hageja on nõustunud toidukuluga ühes kuus summas 111,52 eurot, siis tuli lugeda põhjendatuks nimetatud summa. 7.
8. Maakohus leidis, et mobiiltelefoni näol ei ole lasteaia lapse puhul tegemist vältimatult vajaliku kuluga ning lasteaialaps ei vaja mobiiltelefoni, kuna ta ei viibi kodust väljas üksi ning telefonikõned vanavanematega saab ta teha vanema telefonilt. Samal põhjusel ei vaja lasteaialaps ka Internetti. Küll aga pidas kohus osaliselt põhjendatuks televiisori lastepaketi kulu (3,99 eurot kuus Elisas) ja Netflixi kulu 9,99 eurot. Maakohus luges põhjendatuks sidekuluks 11,62 eurot kuus. 7.
9. Maakohus nõustus hagejaga ning leidis, et ühe kuu ravikulude arve, ei tõenda seda, et iga kuu kulub ravimitele ja vitamiinidele 20 eurot. Kostja ei esitanud rohkem tõendeid. Maakohus võttis aluseks lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6-aastaste laste standardeelarves kulutused tervishoiule 6 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu oli maakohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud tervisekuluks tuli lugeda 8 eurot kuus. 7.
10. Kostja on märkinud, et hügieenikulu ühes kuus on 20 eurot. Hageja leidis, et kulud on ülepaisutatud, kuna šampoonid ja pesugeelid maksavad kuni 3 eurot, mida on vaja osta 1–2 korda kvartalis ning seega saab see kulu olla ühes kuus 2,5 eurot kuus. Kuna kostja ei ole 3 2-22-1970 kohtule arveid esitanud, siis võttis maakohus aluseks lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6-aastaste laste standardeelarves kulutused isiklikule hügieenile 8 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu, oli maakohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud hügieenikuluks tuli lugeda 10 eurot kuus. 7.
11. Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et lasteaiatasu ilma huviringita oli perioodil 02.12.2021–10.03.2022 73 eurot ning alates 01.02.2023 88,89 eurot kuus. Seega oli tõendatud, et lasteaiatasu on igakuiselt 88,89 eurot. 7.
12. Kostja esitatud kviitungitest nähtus, et 18.01.2022 kulus bensiinile 40,60 eurot, 10.02.2022 30,71 eurot, 18.02.2022 25,48 eurot, 28.02.2022 37,34 eurot ning 15.03.2022 37,34 eurot. Kostja ei selgitanud, miks veebruaris 2022 on läinud kütust rohkem, kui eelnevatel kuudel. Maakohus leidis, et kütusekulu arvestamisel tuli arvesse võtta ka seda, et Tallinna linna elanikele on ühistransport tasuta ning kostja ei pea kõiki sõite tegema isikliku sõidukiga. Arvestades kostja esitatud kütuse arveid ja kohtu eelnevaid põhjendusi luges maakohus põhjendatud kütusekuluks 20 eurot kuus. 7.
13. Kostja on märkinud, et huviring (jalgpall) ühes kuus on 20 eurot. Hageja sellele kulule vastu ei vaielnud. Kuigi kostja on väitnud 31.10.2023 kohtuistungil, et jalgpalli trenni maksumus on juba 50 eurot, siis ühtegi tõendit kohtule selle kohta ei esitatud. Küll aga esitas kostja tõendid, mis tõendavad, et jalgpalli trenni maksumus igas kuus on 20 eurot. Seega luges maakohus põhjendatud huviringi kuluks 20 eurot kuus. 7.
14. Kuna kostja esitas riiete ja jalanõude kulu osas üksnes kaks kviitungit, millistelt nähtub, et 28.01.2022 kulus riietele 34,96 eurot ning 12.02.2022 18,09 eurot, siis võttis kohus nende kulude aluseks lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6-aastaste laste standardeelarves kulutused riietele ja jalanõudele 68 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu oli maakohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele tuli lugeda 85 eurot kuus. 7.
15. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et sõprade sünnipäeval käimine ei ole lapsele vajalik. Vastupidi, sellises vanuses lapsele on sõprade leidmine ja nende sünnipäevadel käimine sotsiaalse arengu osas väga tähtis. Samuti nagu ka enda sünnipäeva pidamine ja kinos, teatris käimine. Kostja esitas tõendid kostja sünnipäeva pidamise ja kinos käimise osas. Seega leidis maakohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 25 eurot kuus. 7.
16. Maakohus leidis, et majapidamistarvete ja kodukeemia kulu tekib igakuiselt (pesupulber, nõudepesuvahend jne) ning tegemist ei ole toidukuluga. Lõpparuande kohaselt on loetud 3–6-aastaste laste igakuise koduse majapidamise kuluks 10 eurot kuus. Seega leidis maakohus, et vastav kulu summas 10 eurot on põhjendatud. 7.
17. Kostja märkis, et kulutused kodutehnikale ühes kuus on 5 eurot. Hageja sellele kulule vastu ei vaielnud, mistõttu luges maakohus selle kulu põhjendatuks. 7.
18. Maakohus luges põhjendatuks eelkooli kulu 65 eurot ja ühekordse õpikute kulu 35 eurot, kuna hageja nõustus nende kuludega. Seega oli põhjendatud kuludeks eelkooli maksumus koos õpikutega kokku 68 eurot kuus (65+35:12). 7.
19. Eeltoodust tulenevalt moodustasid kostja igakuised kulud kokku 641,33 eurot (178,30+111,52+11,62+8+10+88,89+20+20+85+25+10+5+68), millest ühe vanema osa on 4 2-22-1970 320,67 eurot. Arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt

§ 101

lg-le 5, oli hagejale langeva ülalpidamise andmise ulatus summas 280,67 eurot kuus (641,33:2-40).

1. Kostja viibib suhtluskorra määruse (HMKm 29.01.2020, 2-19-10692) kohaselt hagejaga kuus kokku 6 päeva ning lisaks ka üle ühe nädala reede õhtul paar tundi. Maakohus leidis, et kui laps viibib ühe vanemaga öösel, siis vastutab see vanem öösel samamoodi lapse eest nagu päevalgi. Samuti ei saaks päevade/tundide arvu vähendada selle võrra, et laps viibib päeval lasteaias, kuna ka emaga viibitud aja jooksul viibib laps päeval lasteaias. Vanemad täidavad oma laste ülalpidamise kohustust ka siis kui laps viibib lasteaias või koolis (TlnRnKo 31.03.2023, 2-21-122291, p 21). 8.
2. Vaidlust ei ole, et kostja läheb lasteaeda reede hommikul kell 08.30 ning hageja võtab ta õhtul kell 16.00 lasteaiast ning viibib temaga kuni esmaspäeva hommikuni kell 08.30, mil viib kostja lasteaeda. Maakohus leidis, et seega viibib kostja reede, laupäev, pühapäev hagejaga (esmaspäeva hommikut kl 08.30 ei tule lugeda päeva hulka, sest ka ema viib reede hommikul kl 08.30 lapse lasteaeda), mis teeb kokku 3 päeva nädalas. Seega on asja kohtulikul arutamisel tõendatud, et kostja viibib hagejaga iga paaris nädalal koos 3 päeva, mis teeb kuus kokku 6 päeva. Lisaks viibib kostja suhtluskorra alusel hagejaga ka iga paaritu nädala reedel 2 tundi, mis teeb kuus kokku lisaks 8 tundi ehk terve tööpäeva. 8.
3. Hageja on kohtule avaldanud, et kostja viibib lisaks suhtluskorras märgitud nädalavahetustele kostjaga ka iga nädala teisipäeva õhtust kolmapäeva hommikuni. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mis kinnitavad hageja sellekohaseid väiteid. Kostja ema on ise kirjalikult SMS-i teel kokku leppinud suhtluskorra muutmise, mistõttu on pooled suhtluskorda muutnud ning see on kehtiv. Lisaks eelnevale esitas hageja kohtule ka tõendid, millest nähtus, et terve
4. a oli laps iga teisipäev kuni kolmapäev hagejaga, välja arvatud mõned üksikud korrad. Maakohus leidis, et need üksikud korrad tuleb lugeda kaetuks reedeste tundide arvelt. Hageja on võtnud suvel kostja enda juurde ka pikemaks ajaks. Maakohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes, et kostja viibib ka
5. a hagejaga iga nädala teisipäevast kolmapäevani. Tõendatud on, et laps viibib hagejaga lisaks suhtluskorras kokkulepitud kuuele päevale, ka iga nädala teisipäeva õhtust kolmapäeva hommikuni (kostja ema viib kostja teisipäeval lasteaeda kell 08.30, hageja võtab kostja lasteaiast kell 16.30 ja viib lasteaeda kolmapäeva hommikul kell 08.30), mis teeb nädalas kokku 1 päeva ning kuus kokku 4 päeva. Hageja on tõendanud, et ta viibib kostjaga kuus koos 10 päeva ning sellest tulenevalt esines mõjuv põhjus elatise vähendamiseks

§ 101lg 6 alusel.

8.

1. Seega tuli vähendada elatist 66,67% võrra (10x100/15), mis teeb elatise summaks 93,55 eurot kuus (280,67 x 66,67% = 187,12-280,67 = 93,55).
2. Maakohus jättis kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-ga 1 menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist oli alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Apellatsioonkaebus
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Kostja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et kostja igakuised kulud summas 784,95 eurot on osaliselt tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi lapse ema küll tõendama lapse igakuiste 5 2-22-1970 kulutuste suurenemist, kuid see ei tähenda, et iga kululiigi kohta tuleb tõendada tegelikud kulutused mitme kuu vältel. Üldjuhul piisab lapse kulutuste tõendamiseks sellest, et last kasvatav vanem toob esile täpse igakuiste kulude jaotuse ja seda on lapse ema teinud. Maakohus ei ole lapse vajadusi hinnanud piisava põhjalikkusega. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13, 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15). Kostja tugineb ringkonnakohtu seisukohale (TrtRnKo 21.09.2023, 2-22-10881, p 10). Kostja on piisavalt ja veenvalt põhistanud, et elatis suuruses 93,55 eurot kuus lapse kohta ei kata kostja vajadusi.
5. Kostja tugines sellele, et oluliselt suurenesid elamiseks hädavajalikud kulutused, s.o kulutused toiduainetele ja kommunaalteenustele (Statistikaameti andmete kohaselt on
6. a inflatsioon 19,4%). Hageja omab head sissetulekut ja ta on suuteline tasuma elatist vastavalt 29.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 sätestatud miinimummääras. Kui kohus on lapsele varem elatise välja mõistnud, siis tuleb vaadata uuesti kõiki selle juhtumi asjaolusid, et kindlaks teha, milline elatise summa uue õigusliku regulatsiooni valguses oleks konkreetsel juhul põhjendatud ja vastaks just selle lapse vajadustele.
7. Kostja juhib tähelepanu sellele, et kostja esitas esimese astme kohtule dokumendi, mis kinnitab eluasemelaenu kuumakset suuruses 269,96 eurot. Samuti nähtub kostja tõenditest, et eluasemelaenu kuumakse tõusis 319,15 euro võrra. Kostja märgib, et maakohtu näidatud summa 177,33 eurot on kohustus tasuda liisitud auto eest. Kui toona oli maakohtus erimeelsus eluasemelaenu igakuiste maksete osas, siis praegusel juhul sai kohus lapse emale viidata, et kohus ei saanud aru, mis summa tegelikult eluasemelaenuks igakuiselt tasuti. Maakohus seda ei teinud ja valis kahest summast väiksema.
8. Kostja leiab, et elatise suuruse vähendamiseks ei ole eraldiseisvalt aluseks abstraktselt Statistikaameti andmetel inflatsiooni tõusule viitamine. Nii kostja ema kui ka hageja käivad toidupoes ja näevad, et toiduainete hinnad on viimasel ajal oluliselt (peaaegu kaks korda) tõusnud. Kostja leiab, et tegemist on üldtuntud asjaoluga (TsMS § 231 lg 1). Samuti ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et kohus arvestab lapse lasteaias käimisega. Pole saladus, et lasteaialapsed haigestuvad sageli, sellest rääkis ka lapse ema ning sel põhjusel laps ja ema istuvad tihti kodus, samas kui kohus ei võta seda arvesse. Arvesse tuleb võtta ka seda, et laps sööb hommikust.
9. Kostja märgib, et laps ei vaata mitte ainult kaabeltelevisiooni, vaid ka internetti. Lapse üldiseks arenguks on internetis palju haridussaateid, mida ei saa televiisorist vaadata. Kostja ei nõustu, et 6-aastasel lapsel ei pea olema telefoni ning kui lapsele soovib helistada teine lapsest eraldi elav vanem, saab ta helistada vanemale, kelle juures laps elab ning suhelda lapsega. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et telefoni olemasolu lapsel ei ole luksus, vaid see on suhtlusvahend teise vanemaga suhtlemiseks. Kostja esitas maakohtule kõik tõendid igakuiste telefoni-, interneti- ja televisioonikulude kohta.
10. Kostja toob välja, et kui pole peetud täpset kuluarvestust lapsele kuluvate ravimite maksumuse osas, siis on kohane lugeda põhjendatud kuluks tervishoiule 20 eurot kuus ehk 240 eurot aastas. Tervise Arengu Instituudi läbi viidud uuringu kohaselt kulutas iga inimene keskmiselt tervishoiuteenustele ja -kaupadele
11. aastal 243 eurot, aasta varem 229 eurot.
12. a tehti leibkondades suurimad kulud hambaravile, keskmiselt 69 eurot inimese kohta, järgnesid retseptiravimid 52 eurot ja käsimüügiravimid 39 eurot, ambulatoorsete ja päevaraviteenuste eest maksti 34 eurot. Kui jätta loetelust välja kulutused hambaravile (alaealistele tasuta) ja ambulatoorsetele ja päevaraviteenustele (hetkel ei ole seda vaja läinud), 6 2-22-1970 siis tuleb
13. a keskmiseks ravivkuluks 140 eurot. Kohane on lugeda alates
14. a põhjendatuks kulutuseks tervishoiule 240 eurot aastas ehk 20 eurot kuus.
15. Kostja märgib, et kulutused (auto) kütusele suurenesid esmalt seetõttu, et kütuse hinnad on järjepidevalt oluliselt suurenenud. Kostja elab küll Tallinnas, XXX linnaosas, kuid tema perearst, lasteaed ja trenn asuvad YYY linnaosas. Lapse esmavajaduste hulka kuuluvad mh tavapärased sotsiaalsed vajadused, nt sõprade sünnipäevadel osalemine või vahel kinos või kohvikus käimine. Kostja ei nõustu, et transpordikulu oleks üle paisutatud ning selle vähendamiseks võiks kostja kasutada tasuta ühistransporti. Kostja ei pea tegema kulutusi toidule ja transpordile mitte arvestusega, et hageja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult väike, vaid lähtuvalt oma tegelikest vajadustest.
16. Kostja on seisukohal, et maakohus on märkinud päevade arvu ebaõigesti. Tegelikkuses on laps 6 päeva kuus koos isaga. Mõnikord ei võta lapse isa last kaasa isiklikel põhjustel, mis vähendab automaatselt lapse isaga koosolemise päevade arvu.
17. Üksnes uus

redaktsioon elatise miinimumi arvutamise osas ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Kohus peab esmalt tuvastama asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-9977 kohtulahendi (s.o kompromissi) tegemisel. Kompromissi muutmiseks tuleb tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 11). Maakohus ei ole arvestanud sellega, et tsiviilasjas nr 2-19-9977 olid juba tuvastatud lapse ülalpidamise tegelikud kulud. Maakohus ei võtnud seda arvesse ning vähendas elatise suurust kolm korda, kusjuures lapse ema täielikult ja ainuisikuliselt toetab last, see sisaldab huviringi, lasteaia, eelkooli, riietuse ja muid kulusid. Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et maakohus tegi õige ja põhjendatud kohtuotsuse. Menetluse edasine käik
2. Tallinna Ringkonnakohus võttis kostja apellatsioonkaebuse 31.01.2024 määrusega menetlusse.
3. Tallinna Ringkonnakohus palus 17.03.2025 kohtunõudega täpsustada, milline on muudetud suhtluskorra kokkuleppe sisu, s.o mis aegadel viibib kostja selle järgi lisaks Harju Maakohtu 29.01.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10692 kindlaks määratud suhtluskorrale isa juures.
4. Kostja esitas 24.03.2025 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et isa poolt kohtule esitatud kirjavahetus (dtl 16) oli tegelikkuses suunatud üksnes hilisema elatise vähendamise hagi põhjendamiseks. Tegelikkuses oli selline suhtlemise korraldus ajutine ja lõppes kohe pärast hagi esitamist. Sama kehtib ka isa poolt esitatud dokumentide kohta, mis tõendavad lapse spordikursuste kolme kuu eest tasumist (dtl 17) – pärast hagi esitamist lõpetas isa nende kulude katmise. Kostja tegelik suhtlemisaeg isaga on märkimisväärselt vähenenud ning see ei ületa hetkel nelja ööpäeva kuus. See erineb oluliselt varasemalt tsiviilasjas nr 2-19-10692 kehtinud suhtlemiskorrast.
5. Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud. 7 2-22-1970 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning Harju Maakohtu 29.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise suurus muutmata. Menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.
8. Hageja on palunud vähendada Harju Maakohtu 29.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-199977 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatist alates 06.02.2022 selliselt, et elatise suurus on 71,14 eurot kuus ning elatis muudetakse muutuvaks summaks vastavalt kehtivale

§-le 101.

§ 2172lg-st 1 tuleneb, et kui enne 2022.

a

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. a
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg-st 2 tuleneb, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse seisukoht, et uus

redaktsioon ei saa olla elatise vähendamise aluseks. 28.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Vaidlustatud otsuse kohaselt leiab kostja, et tema vajadused on suuremad kui 01.01.2022 kehtima hakanud

alusel arvestatav miinimumelatis ning pooled on erimeelt selles, kui suured on kostja igakuised kulud. Kostja hinnangul on tema igakuised kulutused 784,95 eurot kuus (dtl 349). Hageja hinnangul on kostja igakuised kulutused 362,26 eurot kuus (dtl 135–137). Maakohus on küll õigesti leidnud, et kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-3711, p 12), kuid on kulutuste suurusele hinnangu andmisel tuginenud põhjendamatult Tartu Ülikooli

1. a valminud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ (edaspidi lõpparuanne). Seega on maakohus eksinud kulude suurusele hinnangu andmisel. 28.
2. Esmalt leiab kostja, et maakohus eksis eluasemelaenu igakuiste maksete suuruse osas tõendite hindamisel märkides eluasemelaenu suuruseks 177,33 eurot, kuivõrd tegemist on autoliisingu eest tasutava summaga. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus eksis, kui tuvastas, et kostja ema eluasemelaen oli perioodil 15.11.2021–15.03.2022 177,33 eurot (dtl 83) ning perioodil 25.10.2022–25.03.2023 186,65 eurot (dtl 252). Maakohtu viidatud tõenditest on üheselt järeldatav, et tegemist oli autoliisingu katteks tehtud maksetega, sh nähtub tõenditest, et alates 25.09.2022 hakkas kapitalirendilepingule kehtima uus intressiperiood (dtl 83, 252). Seega ei ole tegemist eluasemelaenuga. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tõenditest, et kostja ema eluasemelaenu makse oli perioodil 10.04.2021– 10.11.2021 269,95 eurot kuus (dtl 81–82) ning alates 10.11.2022 319,15 eurot kuus (dtl 250). 8 2-22-1970 Maakohus on tuvastanud, et kommunaalkulude eest on tasutud märtsis
3. a 187,23 eurot, oktoobris
4. a 233,89 eurot, jaanuaris
5. a 227,05 eurot ja septembris
6. a 144 eurot (dtl 63, 250, 330, 356). Maakohus leidis, et kuna kostja on esitanud kommunaalkulude arved üksnes talvekuude eest, mil kommunaalkulud on kütte- ja elektrikulude tõttu tavapärasest suuremad, siis pole usutav, et suve ja sügiskuude kommunaalkulud on samas suuruses. Ringkonnakohus nõustub, et esitatud väidetest ja tõenditest saab järeldada, et kommunaalkulude suurus on keskmiselt 170 eurot kuus. Kostja ei ole selles osas apellatsioonkaebuses ka vastuväiteid esitanud. Seega tuleb lugeda, et kostja igakuised eluasemekulud on kokku 244,60 eurot (319,15/2=159,575+170/2=244,60). 28.
7. Teiseks ei nõustu kostja maakohtu käsitlusega toidukulu osas. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kostja väitel toidukulud ühes kuus 200 eurot ning hageja leidis, et arvestades kostja esitatud tõendeid saab toidukuluks olla ühes kuus 111,52 eurot (dtl 136). Maakohus lähtus toidukulu suuruse hindamisel tarbijahinnaindeksi tõusust ning lõpparuandest. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et perioodil jaanuar 2022–märts 2022 on kulunud toidule keskmiselt ca 204 eurot kuus, millest ühele vanemale langev osa on 102 eurot. Hageja arvestuse kohaselt oleks toidukulu päevas ca 3,7 eurot ning kostja arvestuse kohaselt ca 6,67 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kostja esitatud tšekkidelt (dtl 84–120) kulutuste tegemine ja toidukaubad on enamuses seostatavad kostjaga, sh saab neid kulutusi pidada kostja jaoks vajalikeks. Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et toidukulu ühes kuus on 200 eurot, mistõttu tuleb lugeda põhjendatuks nimetatud summa. 28.
8. Kolmandaks ei nõustu kostja maakohtu hinnanguga sidekuludele. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kostja märkinud, et telefoni, interneti ja televiisori kulu ühes kuus on 23,48 eurot (dtl 241). Hageja leidis, et tõendatud sidekulud on kokku kuus 11,62 eurot (dtl 135–136). Maakohus viitas kostja pangakonto väljavõttele ja märkis, et perioodil 09.07.2021– 08.08.2021 on Elisa Teleteenused AS-le tasutud 17,49 eurot kuus, perioodil 03.11.2021– 10.03.2022 30,98 eurot kuus ja Netflixi eest perioodil 13.12.2021–12.03.2022 9,99 eurot kuus (dtl 64–65). Maakohtu tuginemine lõpparuandele põhjusel, et kostja ei ole kohtule arveid esitanud, on ebaõige. Lisaks ei nähtu toimiku materjalidest, mille põhjal on maakohus leidnud, et teleteenuse lastepaketi kulu on 3,99 eurot kuus. Kolleegiumi hinnangul on interneti ja teleteenuse kulud tõendatud kostja konto väljavõtetega (dtl 64–65). Võib nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, et internetis on lapse üldiseks arenguks palju haridussaateid, mida ei saa televiisorist vaadata. Tõendamata on kostja telefoni kulu 3 eurot kuus ning hageja on sellele vastu vaielnud (dtl 136), mistõttu ei saa kolleegium selles ulatuses kulusid põhjendatuks lugeda. Seega on kolleegiumi hinnangul põhjendatud sidekulu ühes kuus 20,49 eurot (40,97/2). 28.
9. Neljandaks on kostja märkinud, et kohane on lugeda põhjendatud kuluks tervishoiule 20 eurot tulenevalt Tervise Arengu Instituudi läbi viidud uuringust (https://intra.tai.ee//images/prints/documents/151453367190_Tervishoiukulud_2016.pdf), mille kohaselt kulutas iga inimene keskmiselt tervishoiuteenustele ja -kaupadele
10. a 243 eurot (hambaravi 69 eurot, retseptiravimid 52 eurot, käsimüügiravimid 39 eurot ning ambulatoorsed ja päevaraviteenused 34 eurot). Vaidlustatud otsuses märkis maakohus, et kostja on esitanud ühe tõendi ravikulude kohta suuruses 10,57 eurot (dtl 116). Kolleegium nõustub maakohtuga, et ühe kuu ravikulu arve ei tõenda seda, et iga kuu kulub ravimitele ja vitamiinidele 20 eurot. Põhjendatud ei ole lähtuda lõpparuandest ega tarbijahinnaindeksi tõusust. Arvestades, et kostja muid tõendeid ei esitanud ning lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus tuleb kindlaks teha asjas esitatud tõendite alusel, siis leiab 9 2-22-1970 kolleegium, et puudub alus maakohtu mõistlikuks ja põhjendatuks peetud tervisekulu suurust (8 eurot kuus) suurendada. 28.
11. Viimaks on kostja kulutuste osas välja toonud, et maakohus luges ebaõigesti põhjendatud kütusekuluks 20 eurot kuus. Maakohus on tuvastanud, et 18.01.2022 kulus bensiinile 40,60 eurot (dtl 120), 10.02.2022 30,71 eurot, 18.02.2022 25,48 eurot, 28.02.2022 37,34 eurot ning 15.03.2022 37,34 eurot (dtl 119). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole selgitanud, miks veebruaris 2022 on läinud kütust rohkem kui teistel kuudel. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et kütusekulu arvestamisel tuleks arvesse võtta seda, et Tallinna linna elanikele on ühistransport tasuta ning kostja ei pea kõiki sõite tegema isikliku sõidukiga.

§ 99lg 1 järgi tuleb lähtuda kostja tavalisest elulaadist.

Kostja ei pea kasutama ühistransporti selleks, et väheneks elatise suurus. Kostja on ka apellatsioonkaebuses esile toonud, et kostja elab XXX linnaosas, kuid tema perearst, lasteaed ja trenn asuvad YYY linnaosas. Lisaks kuuluvad lapse esmavajaduste hulka tavapärased sotsiaalsed vajadused, nt sõprade sünnipäeval osalemine või vahel kinos või kohvikus käimine. Ringkonnakohus nõustub küll kostja arusaamaga, kuid ei pea transpordikulu suurendamist arvestades kostja esitatud tõendeid põhjendatuks (dtl 119–120). Kui transpordikulud on suuremad, siis tuleb kostjal seda tõendada. Praegusel juhul saab kostja tõenditest järeldada, et keskmiselt kulub bensiinile ca 40 eurot kuus, mistõttu on põhjendatud kütusekuluks 20 eurot kuus (40/2). 28.6. Seega on kostja tõendanud, et tema igakuised kulud on kokku 804,98 eurot (244,60+200+20,49+8+10+88,89+20+20+85+25+10+5+68), mis ületavad varasemalt kohtuliku kompromissiga kinnitatud kahekordset miinimumelatise suurust. Arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt

§ 101

lg-le 5, on hagejale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus 362,49 eurot kuus (804,98/2-40). 29. Kostja ei nõustunud ka maakohtu arvutusega

§ 101

lg 6 kohaldamisel.

§ 101

lgt 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.7).

29.1. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades tuleb esmajoones lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorrast, mitte sellest, kui palju aega viibis lahusolev vanem lastega tegelikult koos (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1) ning on jäänud ka viidatud lahendis toodud seisukoha juurde, ent selgitab, et tegemist ei ole absoluutse reegliga, vaid üksikjuhtumi asjaolusid arvestades võib olla põhjendatud sellest kõrvale kalduda. Eelkõige võib see olla põhjendatud olukorras, kus laps elab püsivalt vanema juures, kellelt elatist nõutakse, ning need asjaolud on selged. Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus vanem, kes on last vahetult ülal pidanud, peab elatise maksmisega täitma ülalpidamiskohustust kahekordselt. See ei oleks kooskõlas

§ 100lg-ga 2 (RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713, p 29).

29.

1. Harju Maakohtu 29.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10692 kinnitati hageja ja kostja ema vahel kompromiss isa ja lapse vahelise suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Määruse resolutsiooni p-st 1.5 tuleneb, et kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on 10 2-22-1970 vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel. Seega ei eksinud maakohus, kui tuvastas, et hageja ja kostja ema SMS-i teel vahetatud tahteavaldustega lepiti kokku suhtlemise korra muutmises (dtl 16). 29.
2. Ringkonnakohus palus siiski pooltel täpsustada, milline on muudetud suhtluskorra kokkuleppe sisu s.o, mis aegadel viibib kostja selle järgi lisaks Harju Maakohtu 29.01.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10692 kindlaks määratud suhtluskorrale isa juures (dtl 422). Kostja selgitas, et suhtluskorda muudeti ajutiselt ning see lõppes kohe pärast hagi esitamist, kuid kokkuleppe sisu osas täpsustusi ei esitanud (dtl 431). Hageja ringkonnakohtule seisukohta ei esitanud. Kolleegiumi hinnangul on asjas esitatud väidete ja tõendite põhjal selge, et kostja elab emaga. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et maakohtu tuvastatud muudetud kokkulepet sisuliselt täitma ei asutud ning see lõppes kohe pärast hagi esitamist. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et praegusel juhul elab kostja püsivalt ema juures, kes annab seetõttu ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse, ei ole põhjendatud lähtuda muudetud suhtluskorra kokkuleppest ning selle alusel elatist vähendada, sest see ei oleks kooskõlas

§ 100lg-ga 2 ega Riigikohtu kujundatud praktikaga.

Seega tuleb kolleegiumi hinnangul lähtuda praegusel juhul Harju Maakohtu 29.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10692 kindlaksmääratud suhtluskorrast.

1. Suhtluskorra järgi viibib hageja kostja juures järgmistel aegadel: - paarisnädala reedel kell 16.00 kuni järgmise nädala esmaspäeval kella 08.30 nii, et isa võtab lapse reede õhtul kell 16.00 lasteaiast ning viib esmaspäeva hommikul kell 08.30 tagasi lasteaeda, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti. - paaritu nädala reedel kell 16.00 paar tundi nii, et isa võtab lapse reede õhtul kell 16.00 lasteaiast ning viib lapse tema elukohta hiljemalt reede õhtul kell 18.00, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti. Hagi esitamisele eelnevas kalendriaastas (
2. a) on 52 nädalat, millest 26 nädalat on paarisja 26 on paaritud nädalad. Paarisnädalal viibib hageja isa juures reedel kella 16.00-st kuni järgmise nädala esmaspäeval kella 08.30-ni, s.o 2 ööpäeva ja 16,5 tundi ning aastas ca 69,9 ööpäeva (26x64,5/24). Paaritutel nädalatel viibib hageja isa juures 2 tundi, s.o 52 tundi aastas, mis on aastas ca 2,2 ööpäeva (26x2/24). Seega kokku viibib kostja hagejaga aastas kokku ca 72,1 ööpäeva, mis teeb keskmiselt 6 ööpäeva kuus (72,1/12). Kuivõrd kostja viibib hageja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, siis ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul alust elatise summat proportsionaalselt hagejaga koos veedetava aja võrra vähendada. Hageja ei ole esile toonud ka

§ 102lg-st 2 tulenevaid asjaolusid.

31. Kokkuvõttes, kuivõrd varasemalt on jõustunud lahendiga kostja kasuks tasumisele kuulunud elatis miinimummääras, siis ei olnud vajalik kostjal tõendada tema vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Kostja on siiski tõendanud, et tema igakuised kulud on kokku 804,98 eurot, mis ületavad varasemalt miinimummääras välja mõistetud kahekordset miinimumelatise suurust (

§ 2172lg 1).

Kuna kolleegium leidis eelnevalt, et elatise summa vähendamiseks ei ole alust ning kostja ei ole esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks, siis tuleb jätta hageja hagi elatise vähendamiseks rahuldamata ning Harju Maakohtu 29.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suurus muutmata. 11 2-22-1970 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei ole vajalik kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) 12