← Eesti

2-21-11868/126

Obsah (7)§ 659§ 529§ 171§ 172§ 173§ 150§ 532

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Kaija Koik Määruse kuupäev 07.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11868 Tsiviilasi W.D avaldus eestkoste lõ

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

14. Maakohus kohaldas eestkoste lõpetamise üle otsustades õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks puudus alus eestkoste lõpetamiseks. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnates ning kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. Eestkoste määramine ja lõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

  1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 15.
  2. PKS § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

§ 529

lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. 15.2. Eestkostetava suhtes on viidud läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja täiendavalt kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis (dtl 460, 475–486). Kokkuvõtvalt leidsid eksperdid, et eestkostetaval esineb kerge kognitiivne defitsiit kerge orgaanilise tunnetushäirena ning sõltuvus alkoholist, mis on hõlmatavad mõistega „muu psüühikahäire“. Eestkostetav ei tule iseseisvalt toime adekvaatse enese eest hoolitsemise, oma elu ja varade korraldamise, vajalike tervishoiuteenuste, ravi ja sotsiaalse turvalisuse tagamise, ametliku asjaajamise ning oma õiguste ja huvide kaitsmisega. Käesolevate ravi ja rehabilitatsioonivõimaluste juures ei ole ette näha paranemist eestkostetava vaimse võimekuse, kehalise ja 4

(5)psüühilise seisundi ega toimetuleku osas. Eksperdid leidsid, et keeruline on tagada isiku huvide ja õiguste kaitsmine ning sotsiaalne turvalisus muude abistajate ja volituste kaudu. 15.
  1. Kaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Maakohtu menetluses ega ka kaebemenetluses ei esitatud tõendeid, et eksperdid on oma hinnangus eksinud või on alus ekspertiisiakti tõendina mitte arvestada. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on eksperdid eestkostetavaga isiklikult kohtunud, teda küsitlenud ja ekspertiisi teostamist ning oma järeldusi vajalikul määral kirjeldanud, mistõttu ei ole tõendit võimalik pidada ka asjas mittelubatavaks. Maakohus võis asja lahendamisel tugineda lisaks ka isiklikule veendumusele sellest, et kaebaja on eestkostet vajav isik. Olukorras, kus maakohus on enda veendumuse kujunemist nõuetekohaselt ja asjas esitatud tõenditele tuginedes põhjendanud, puudub ringkonnakohtul alus maakohtu lõppjäreldust ümber vaadata. Ka eestkostetava esindaja ja ülejäänud menetlusosalised ei toetanud eestkoste lõpetamist. 15.
  2. Kaebuse kohaselt ei soovi eestkostetav, et tema tütar täidaks eestkostja ülesandeid. Kohtuasja toimikust ei nähtu asjaolusid, mis välistaks tütre jätkamise eestkostjana. Tütar vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele ja ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et tema jätkamine eestkostjana kahjustaks eestkostetava huve. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei soovi enam tütart eestkostjaks, ei ole mõjuv põhjus isiku eestkostja ülesannetest vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. 15.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määruse lõppjäreldus niisiis põhjendatud ja õige. Eestkostetava enda kinnitus iseseisvalt hakkama saamisest ei väära eksperdi hinnangut. Kaebuse põhjendused ei võimalda vaidlustatud määruse muutmist ega tühistamist. Arvestades eeltoodut, jääb määruskaebus rahuldamata. Määruse kehtima jäämine on eestkostetava huvides.
  4. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171

alusel eestkostetava kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 ls 2 alusel riigi kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 ls 2).

Teistel menetlusosalistel kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

  1. Maakohus kohustas eestkostjat 04.03.2025 tasuma eestkostetava nimel riigilõivu 10 € hiljemalt 11.03.2025 (dtl 561). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv 10 € tasutud 10.03.
  2. Kuivõrd puuduvad

§ 150

lg-s 1 sätestatud alused riigilõivu tagastamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata. 18. Käesoleva määruse peale võib esitada

§ 532lg 1 alusel määruskaebuse v.a.

riigilõivu tagastamata jätmine (

§ 150lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.