Obsah (8)

§ 204§ 120§ 123§ 87§ 55§ 29§ 30§ 132

4-25-2136 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2136 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Mariin Sinim

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Mariin Sinimeri järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Mariin Sinimerile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 4-25-2136 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 25.5.2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,25,000568 karistati Mariin Sinimerit selle eest, et tema 25.5.2025 kella 22.42 ajal XXX.km juhtis mootorsõidukit VW Touareg registreerimismärgiga XXX asulavälisel teel kiirusega 118 ± 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h), mitte vähem kui 24 km/h võrra. M. Sinimeri rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p
2. Väärteo kvalifikatsioon: LS § 227 lg
3. Kaebus Mariin Sinimeri esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kaebuse (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2-3, 11-12) . M. Sinimeri tunnistab rikkumist ning avaldab siirast kahetust. Tegemist oli tema esimese liiklusrikkumisega ning palub arvestada, et on hetkel täiskohaga tudeng, kellel puudub töökoht ja püsiv sissetulek. Selline trahvisumma (248 eurot) on tema majandusliku olukorra juures äärmiselt koormav ning seab teda raskesse seisu. Tegemist ei olnud tahtliku või hoolimatu käitumisega, vaid üksiku tähelepanematuse hetkega, mida kahetseb sügavalt. Tee oli sirge, kus puudus tihe liiklus ning jalakäijad ja õhtutunnil sirgel teelõigul tajus kiirust võrreldes reaalsusega aeglasemalt, kuna pilk oli teel. Lähtudes eeltoodust palub kas määratud rahatrahvi vähendada mõistlikumale tasemele või asendada see hoiatusega, arvestades, et rikkumine on esmakordne ning puuduvad raskendavad asjaolud. On edaspidi tähelepanelikum ning võtab liiklusreeglite järgimist väga tõsiselt. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT, tl 16), et menetlusalune isik on sündmuskohal süüd tunnistanud ja andnud ütlused, et kahetseb oma tegu. Kiirmenetluse otsuse koostaja on karistuse määramisel arvestanud nii süü tunnistamise, puhtsüdamliku kahetsuse kui ka asjaoluga, et isik on varasemalt karistamata. Sellest tulenevalt määratigi karistus alla keskmise määra. Karistust raskendavaid asjaolusid, millised on sätestatud KarS §-is 58, meneluse käigus ei tuvastatud. Kiiruse ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuna üldteadaolevalt on liiklusõnnetuste tekke üks põhilisemaid riskitegureid vale sõidukiiruse valimine. Seega tuleb mootorsõiduki juhtimist lubatud sõidukiirust ületades pidada äärmiselt ohtlikuks teguviisiks, seda isegi juhul, kui tulenev oht jääb realiseerimata. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Üldpreventsiooni üheks eesmärgiks on anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita ning ohtlik tegu saab vastavalt karistatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellises ulatuses kiiruse ületamine on ohtlik, sest kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli, pikeneb nii mootorsõiduki pidurdusteekond kui ka peatumisteekond ning tõuseb liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Seda, et juht ei tunnetanud sellises ulatuses kiiruse ületamist on vähetõenäone. Juht ei tohi olla tähelepanematu. Ületades lubatus suurimat sõidukiirust sellises määras pani menetlusalune isik toime teo, millega seadis kaudselt ohtu nii ise enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise (RK 3-1-16-17). Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega ei saa väita, et lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist vähetähtsa õigusrikkumiste liigiga, kuna sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Kohtuväline menetleja leiab, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu. Karistus ei pea olema menetlusalusele isikule meelepärane. Karistus peab täitma oma eesmärki, et panna menetlusalust isikut süütegude toimepanemisest loobuma. Määratud karistus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. 2 4-25-2136 KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 11-12, 15).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

§ 55lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses.

1. Kohus uurib, kas Mariin Sinimeri on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4-5) kinnitab, et M. Sinimeri juhtis 25.5.2025 kella 22.42 ajal XXX.km mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX, sõitis pärisuunal, liikus üksinda, lähenes mõõtjale ja kiirusemõõtur näitas tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks 118 km/h, lõplik mõõtetulemus 114 km/h , lubatud sõidukiirus 90 km/h. M. Sinimeri on kiirusmõõturi kasutamise protokolli allkirjastanud, märkusi pole olnud. M. Sinimeri on avaldanud (VTT tlk 2), et sõitis Tallinna poole xxx autoga, millega pole ammu sõitnud ega saanud gaasipedaalist aru. Ei märganud kahetsusega, et oli ületanud 90 km/h, mida ei teinud meelega, kuna kardab suurt kiirust peale sõbraga juhtunud autoõnnetust. Kohus leiab, et uuritud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et M. Sinimeri juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h kiirusega 114 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. M. Sinimeri rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt asulavälisel teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et M. Sinimeri poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.
2. Kohus leiab, et M. Sinimeri pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. M. Sinimeri on kohapeal ütlusi andes ja kaebuses kirjeldanud, et ületas kiirust tähelepanematusest kuna ei saanud gaasipedaalist aru. Kaebuses on lisanud, et tähelepanu oli fokusseeritud teele. Samas selgitab, et tegemist oli sirge teelõiguga, kus puudus tihe liiklus ja jalakäijad. Kohus leiab, et kui M. Sinimeri mootorsõiduki juhina ei jälginud spidomeetrit, siis ta jättis juhuse hooleks, kas ta ületab lubatud sõidukiirust või mitte. Olukorras, kus auto on võõras ja juht ei jälgi spidomeetrit, siis ta peab võimalikus, et ületab lubatud sõidukiirust.
3. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
4. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et M. Sinimeri on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.
5. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et M. Sinimeri poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
6. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

8. M. Sinimeri on kaebuses taotlenud rahatrahvi asendamist hoiatusega, arvestades, et rikkumine on esmakordne ning puuduvad raskendavad asjaolud.

§ 30

sätestab alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, muuhulgas annab 3 4-25-2136 võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärtoega. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alusel.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on M. Sinimerit karistanud rahatrahviga 31 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus alates 1.1.2025 on 8 eurot) , s.o. 248 eurot.
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.
4. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut. Vastusest kohtule nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud M. Sinimeri süü suurust.
5. M. Sinimeri ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo alammääras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis). M. Sinimeri on teo toime pannud tahtlikult, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et M. Sinimeri süü on keskmisest väiksem.
6. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. M. Sinimeri on karistamata (VTT tl 6), seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist. Preventsioonide (siinkohal üldpreventsiooni) arvestamine ei tohi aga ühelgi juhul kaasa tuua süü suurust ületava karistuse mõistmist.
7. Kohtuväline menetleja on M. Sinimerit karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on määranud M. Sinimerile põhikaristuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.
8. M. Sinimeri on kaebuses avaldanud, et ta on täiskohaga tudeng, kellel puudub töökoht ja püsiv sissetulek. Kohus märgib, et väärteotrahvide puhul ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2 määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab rahatrahvi 248 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul, osamakse tuleb tasuda iga kuu
9. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus on 31 eurot.
10. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, KarS § 47 lg 1, KarS § 56 lg 1,

§ 132p 2.

4 4-25-2136 (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5