Obsah (6)

§ 101§ 96§ 97§ 99§ 100§ 102

KOHTUOTSUS Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-3064 Tsiviilasi J.B hagi D.F väljamõistmiseks ja X.C vastu elatise 2589,48 eurot Tsiviilasja

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (kuni 31.03.2025 272,76 eurot, alates 01.04.2025 282,31 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot;

§ 101lg 5).

Käesoleval hetkel on elatise summa 301,74 eurot kuus. Elatissummat muuta

§ 101

lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
2. Välja mõista X.C-lt (J.B, isikukood XXX) alaealise lapse J.B (J.B, isikukood XXX) kasuks elatis alates 25.02.2025 kuni J.B täisealiseks saamiseni, s.o XXX, perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (kuni 31.03.2025 272,76 eurot, alates 01.04.2025 282,31 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel 2-25-3064 ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot;

§ 101lg 5).

Käesoleval hetkel on elatise summa 301,74 eurot kuus. Elatissummat muuta

§ 101

lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
2. Resolutsiooni punktis 2 ja 3 väljamõistetud igakuine elatis tasuda J.B arvelduskontole XXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu
3. kuupäevaks, selgitusega „J.B elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hageja esindaja (eestkostja) seisukohad
4. Hageja esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi D.F ja X.C vastu elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni

§ 101alusel arvutatavas määras.

16.03.2020 kohtumäärusega piiras Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 219-8013 lapse ema D.F (eelnev perenimi J.B) ja X.C hooldusõigust ja võttis vanematelt ära täielikult isikuhooldus- ja varahooldusõiguse alaealise J.B suhtes. Kohus määras alaealise J.B ’i eestkostjaks I.A kuni eestkoste seadmise aluseks olevate asjaolude ära langemiseni või kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni. Hageja esindaja on pöördunud kostjate poole ettepanekuga täita lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel, kuid kostjad ei ole oma kohustust täitnud nõuetekohaselt ning regulaarselt. Vanemate huvi lapse elukorralduse osas peale hooldusõiguse ära võtmist on olnud vähene ning lapse ema D.F on toonud välja, et puudub võimekus tasuda lapsele elatist suure maksukoormuse tõttu, kuna on erinevad võlgnevused. Lapse isa X.C on lubanud lapsele maksta igakuist elatist, kuid elatise laekumine on olnud väga kaootiline. Hageja esindaja esitas 09.05.2025 seisukoha. Lapse isa X.C on menetluses toonud välja, et vanem pole lapse J.B ülalpidamise kohtustust täitnud, kuid vanemal on varalisi vahendeid ja võimalusi, mille arvelt seda teha. Lapse ema D.F on toonud välja, et kuigi vanemal on määratud töövõimetus ja tervislik seisund on halb, siis vanem pole esitanud kohtule konkreetseid tõendeid, ega selgitusi vanema sissetulekute, tervisliku seisundi, igakuulised kulutuste ja lapsele tehtud kulutuste osas. D.F on menetluses toonud välja, et on vastavalt lapse J.B soovile jooksvalt rahalisi vahendeid lapsele andnud, mis pole olnud läbimõeldud ning millest saab järeldada, et vanema suutlikkust igakuiselt lapsele ülalpidamist anda on, kuid selle andmine on vanema poolt ebamõistlikul viisil, ega toeta lapse edaspidist majanduslikku hakkama saamist ja rahadega ümberkäimist. Arvestades, et lapsevanemate ülalpidamise kohustus lapse J.B osas lõppeb eelduslikult alaealise täisealiseks saamisel, mis on juba järgneval aastal XXX, siis see ei tohiks vanemaid majanduslikult kehvemasse olukorda seada, kuid antud perioodi rahalised laekumised annaksid lapsele iseseisva elu alustamiseks rahalist tuge. Hageja J.B esindaja I.A jääb kohtule 25.02.2025 esitatud 2 2-25-3064 hagiavalduse juurde ning palub elatise väljamõistmist lapsevanematelt D.F-ilt ja X.C-lt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatavas määras. Kostjate seisukohad

1. Kostja I kohtule vastust hagile kirjalikult ei esitanud.
2. Kostja II selgitab, et ei suutnud elatist hagejale maksta, kuna vanaemal juhtus õnnetus ja kostja II pidi teda jälgima ning hiljem leidma vanaemale hooldekodu, mille eest tuli kostjal II tasuda. Kostja II esitab oma Swedbank AS konto väljavõtte perioodi 01.09.2024 kuni 04.03.2025 osas ning selgitab, et sissetulekuteks on kogu pere sissetulek ja väljavõttelt nähtub, et kas on võlgu võetud või sõbra tehtud kanded. Kostja II elatub juhutöödest, kuna alaselja probleemide tõttu teda tööle ei võeta. Kostja II selgitab, et on suuteline hagejale maksma 150 eurot kuus, mõnikord rohkem. Kostja II selgitas 02.05.2025 e-kirjas, et tegelikult ei kuulu üks korter temale, vaid kostja II elukaaslasele.
3. Kohus määras istungi 29.04.2025 kell 11.
4. Pooled istungil kokkulepet ei saavutanud. Hageja jäi esitatud avalduse juurde. Hageja esindaja märgib, et vanemad on suutelised tasuma hagejale elatist miinimummääras. Kostja II küll ei tööta, kuid tal on vara mille müügist on võimalik elatise kohustust täita. Kostja I selgitas, et ta ei ole nõus hagejale elatist tasuma. Kostja I selgitab, et andis eelmine aasta hagejale 1300 eurot ning igakuiselt ostab hagejale 50-100 euro eest kingitusi. Kostja I ostis hagejale kaks telefoni, mille igakuine makse on 120 eurot. Kostja I märgib, et tema sissetulekuks on 600 eurot ning kuludeks ca 390 eurot. Kostja I selgitab, et peab igakuiselt võtma võlgu, et ära elada. Kostja I on invaliid, talle on määratud 100% töövõimetus ning tööl käia ei saa. Kostja II selgitab, et on töötu, kuid Töötukassas arvel ei ole. Arstitõendit esitada ei ole. Kostja II selgitab, et juhutöödega teenib umbes 700-800 eurot kuus ning on võimeline maksma hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja II igakuisteks kuludeks on korterite üürid 600 eurot kuus. Kostja II maksab ka hageja korterit. Kostja II selgitab, et võimalus on ka hageja korter maha müüa ning siis saaks ta tasuda hagejale kogu elatise. Kostjale II kuulub kolm korterit XXX tänaval. Notaris on tehtud testament, et kaks korterit pärib hageja. Kohus andis kostjatele tähtaja esitada tõendid oma väidete kinnitamiseks, määras eelmenetluse lõpptähtaja ning lahendi kuupäeva.
5. Kostja II esitas 29.04.2025 kinnistusraamatu väljavõtted, kus nähtub, et kostjale II kuuluvad kolm korterit (registri osa XXX, XXX ja XXX) aadressil XXX. Kostjad rohkem täiendavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagiavaldus elatise väljamõistmise osas

§ 101alusel alates hagi esitamisest tuleb rahuldada.

7.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 3 2-25-3064 8. Vaidlus puudub, et hageja on kostjate alaealine laps ning et hageja vanemate hooldusõigust on Pärnu Maakohtu 16.03.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-8013 piiratud ning vanematelt on ära võetud isikuhooldus- ja varahooldusõiguse alaealise J.B suhtes. Kohus määras alaealise J.B ’i eestkostjaks I.A kuni eestkoste seadmise aluseks olevate asjaolude ära langemiseni või kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 25.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX mõlemalt kostjalt

§ 101sätestatud määras.

Hageja viibib asutusepõhisel asendushooldusteenuse XXX. 9. Kuna hageja on esitanud elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). 10.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4).

§ 101

lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15).

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101lg 5).

Samuti vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Kui isik peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (

§ 101lg 7).

Viidatud sätete järgi oli elatise suuruseks perioodil 25.02.2025 kuni 31.03.2025 287,72 eurot kuus ja alates 01.04.2025 301,74 eurot kuus. 11.

§ 101

lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagi kohaselt ei veeda hageja kostjate juures ühtegi päeva. Seega ei tule väljamõistetavat elatisesummat vähendada

101 lg 6 alusel. 12.

§ 102

lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kostja I on selgitanud istungil, et tema sissetulekuks on 600 eurot kuus ning et tal puudub püsiv sissetulek kuupalga näol. Kostja II on selgitanud istungil, et tema sissetulekuks on 700-800 eurot kuus ning et tal puudub püsiv sissetulek kuupalga näol. Kostjad ei ole tõendanud, et nende töövõime on piiratud, mis takistaks sissetuleku teenimist. Asjaolu, et kostjatel ei ole tasuvat tööd, ei tähenda, et kostjatel puudub hageja ees ülalpidamiskohustus. Juhul, kui kostja ei teeni piisavat 4 2-25-3064 sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi. Kostjad ei ole põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et esineksid alused kostjate ülalpidamiskohustuse vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel.

Seega ei ole käesoleval ajal

§ 102

lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla

§ 101järgi arvutatud minimaalse elatise summa.

13. Elatist ei nõuta mitme lapse eest. Seega ei vähendata elatise summat

§ 101lg-te 6 ja 7 alusel.

14.

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega perioodil 25.02.2025 kuni 31.03.2026 287,72 eurot kuus (272,76 (indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)) ning alates 01.04.2025 301,74 eurot (282,31 (indekseeritud baassumma) + 59,43 (keskmine brutokuupalk 1981 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)).

1. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja elatise alates 25.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXX 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 16.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab hageja taotlusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda hageja arvelduskontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendri kuu eest ette

1. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „J.B elatisraha“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
4. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1² võimaldab jätta alaealise lapse elatisenõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5