Obsah (16)

§ 138§ 175§ 5§ 338§ 236§ 663§ 657§ 651§ 662§ 667§ 238§ 173§ 172§ 177§ 617§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-10851 Kohtuasi O.D a

) § 172 lg 1 alusel Pae 68 KÜ kanda, kuna rahuldas avaldaja avalduse. Riigilõiv 50 eurot oli põhjendatud menetluskulu, mis tuli Pae 68 KÜ-l

§ 138lg 2 järgi avaldajale hüvitada.

Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kuludest, mis tekkisid menetlusosalisel vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19). Maakohus hindas praeguse vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja tehtud toiminguid ja nende mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust ning pidas avaldajale tsiviilasja menetlemisel osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks mahuks maakohtus kümmet tundi ning põhjendatud tunnitasuks 140 eurot. Maakohtu hinnangul kulus nii avalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele, komplekteerimisele, konsultatsioonile kui ka menetluskulude nimekirja koostamisele põhjendamatult palju aega. Avaldusele lisasid ebavajalikku mahtu arvukad viited erinevatele õigusaktidele ning erinevate dokumentide sisu kopeerimine. Menetluskulude nimekirjade koostamine ja esitamine ei ole nii ajamahukas. Avaldaja esitas tõendeid, mille kohta märkis, et need on informatiivsed ega ole asja sisulisel lahendamisel tähtsad. Maakohus ei vähendanud õigusabi tunnihinda. Avaldaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu oli 1400 eurot. Pae 68 KÜ vastuväited, et avaldajale arve esitanud äriühing oli registreeritud avaldaja elukohas ning menetluskulud esitas avaldaja juhtimisel tema usaldusühing, ei andnud alust jätta menetluskulud välja mõistmata. Avaldaja ei esindanud ennast praeguses menetluses ise, vaid kasutas esindaja teenust. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad

1. Pae 68 KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 4.
2. Pae 68 KÜ liikmed ei esitanud
3. aastal paigaldatud kaamerate kohta vastuväiteid kuni
4. aastani, mil avaldaja vaidlustas Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsust nr
5. Seega aktsepteerisid Pae 68 korteriomanikud kaamerate kasutamist nii vaikimisi kui ka tegudega (mh kiites
6. a Pae 68 korteriomanike üldkoosolekul heaks valvekaamerate kulud). Tegemist oli vaikimisi sõlmitud kokkuleppega TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 9 lg 1 järgi (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045/46, p 15). Maakohus jättis ekslikult Pae 68 KÜ nimetatud seisukoha hindamata. 4.
7. Maakohus leidis ekslikult, et valvekaamerate kasutamise tingimused olid TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised üksnes seetõttu, et varem aktsepteeritud kaamerate paigaldamist ei otsustatud. Riigikohus pidas lubamatuks vastupidist olukorda, kus kaameraid kasutati ilma tingimusteta (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33). Praegu soovis Pae 68 KÜ kehtestada kaamerate kasutamise tingimused
8. aastal paigaldatud kaamerate puhul. Pae 68 korteriomanike 7 2-22-10851 05.06.
9. a otsus nr 2, millega võeti vastu valvekaamerate kasutamise kord, ei ole tühine, kuna valvekaamerate kasutamise tingimused ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ega ole vastu võetud ettenähtud korra rikkumisega (TsÜS § 38 lg 2). 4.
10. Alternatiivselt kiitsid Pae 68 korteriomanikud kaamerate paigaldamine heaks Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsusega nr
11. Vaidlusaluse otsusega kiideti heaks nii valvekaamerate kasutamise kord kui ka selles sisalduvad paigaldatud kaamerate arv, asukoht ja vaateväli. 4.
12. Maakohus jättis Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsuse nr 3 kontekstis ekslikult tähelepanuta Pae 68 KÜ väite, et elektrilepingu sõlmimise puhul oli tegemist operatiivset lahendust vajava erakorralise olukorraga. Lepingu võimalik muutmise vajadus tulenes
13. aastal alanud elektrihindade tõusust. Kõrge elektrihinna ja sellega kaasneva ebakindluste tõttu ei olnud
14. a mais teada see, kas tuleks jätkata börsihinna paketiga elektrilepinguga või sõlmida elektrileping fikseeritud hinnaga, ega ka see, milline oleks fikseeritud hind. Seejuures soovitas Pae 68 KÜ-d nõustanud elektrimüügi kontaktisik oodata sügiseni, mil elektrimüüjate fikseeritud hinnapakkumised pidid olema soodsamad. Sügisel kehtisid Eesti Energia AS-i Pae 68 KÜ-le tehtud hinnapakkumised ühe päeva (st sama päeva õhtuni). Kuna nii üldkoosolek kui ka korteriomanike otsus üldkoosolekut kokku kutsumata eeldavad etteteatamist ja otsuse eelnõu edastamist, ei olnud võimalik seda õiguslikult teha. Pae 68 korteriomanikud ei andnud Pae 68 KÜ juhatusele üle oma põhikirjalist pädevust TsÜS § 31 lg 3 mõttes, vaid ühekordse volituse sõlmida fikseeritud elektrihinnaga elektrileping või jätta see sõlmimata. Viidatud tegevuse eesmärk oli tagada erakorralises ja tavapäratus olukorras tegutsemiseks operatiivsus. Pae 68 KÜ soovis sõlmida elektrilepingu Pae 68 korteriomanikele võimalikult soodsalt. Nimetatu eeldas erakorralises olukorras paindlikkust ja kiirust, mis oli saavutatav üksnes Pae 68 KÜ juhatusele volituse andmisega. 4.
15. Maakohus oleks pidanud jätma Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsuse nr 3 kehtima hea usu põhimõtte kohaselt (VÕS § 6 lg 2). KrtS § 12 lg 2 sätestab koostoimes TsÜS § 138 lg- ga 1 ja VÕS §-ga 6 hea usu põhimõtte, mida peab mh järgima korteriomanik suhetes korteriühistuga (TlnRnKm 18.02.2022, 2-19-110423/42, p 10.3.1). Hea usu põhimõtet saab kohus kohaldada omal algatusel (RKTKo 10.02.2017, 3-2-1-148-16, p 15). Hea usu põhimõte saab välistada korteriomanike otsuse tühisusele tuginemise (TlnRnKm 18.02.2022, 2-19110423/42, p 10.3.2). Vaidlusaluse otsuse tühisusele tuginemine tuleb välistada olukorras, kus Pae 68 KÜ pidi langetama operatiivselt otsuse, mida ei olnud elektrihinna igapäevase muutuse tõttu võimalik Pae 68 korteriomanikel ühiselt otsustada.
16. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis Pae 68 KÜ-lt avaldaja kasuks välja mõistmata avaldaja menetluskulud 1995 eurot ja sellelt arvestatud viivise. Avaldaja palub teha uue määruse, millega mõista Pae 68 KÜ-lt avaldaja kasuks välja täiendavad menetluskulud 1995 eurot ja hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebemenetluse kulud palub avaldaja jätta Pae 68 KÜ kanda. 5.
17. Maakohus ei kahelnud avaldaja menetluskulude nimekirja p-des 5, 7–9 märgitud menetlustoimingute vajalikkuses ja põhjendatuses (4,75 tundi). Maakohus vähendas avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendamatult 14,25 tunni võrra avaldaja menetluskulude nimekirja p-de 1–4, 6 ja 10 arvelt. 8 2-22-10851 5.
18. Menetluskulude hüvitamise taotlus on olemuslikult kahju hüvitamise nõue. Kuigi menetluskulude kindlaksmääramise menetluses VÕS-i ei kohaldata, on VÕS-i ja

-i sätete eesmärk sama – ennistada kahjustatud isiku varaline seisund. Menetluskulude hüvitamise eesmärki piiravad

§ 175lg 1 järgi menetluskulude vajalikkus ja põhjendatus, mida iga kord hinnatakse.

5.3. Esindaja ja esindatava suhtlus kohtumenetluses on vältimatu ning sellega seotud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja vajalikud (TlnRnKm 01.02.2019, 2-15-8709/59, p 11). Kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on

§ 175lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel.

Esindaja ja kliendi õigussuhet iseloomustab vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Suhtlemine kliendiga on põhjendatud, et selgitada välja asjaolusid, teavitada klienti menetluse seisust ning suhelda temaga võimaliku kompromissi osas (TlnRnKm 19.05.2020, 2-16-130538/50, p 15). Kliendiga suhtlemine on kvaliteetse õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik (TlnRKm 30.06.2020, 2-16-5113/95, p 47). Kliendiga kommunikatsiooni ja nõupidamiste kulu ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et toimingud ei kajastu kohtuasja toimikus. Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid (TlnRnKm 10.05.2021, 2-18-6875/87, p 17.2). Avaldaja ja tema lepingulise esindaja suhtluseks ei kulunud põhjendamatult palju aega olukorras, kus toimus vaid üks ühetunnine konsultatsioon. 5.4. Viited õigusaktidele on osa avaldaja põhjendustest ning nende arvu alusel ei saa hinnata menetlusdokumendi kvaliteeti. Maakohus ei viidanud, et avaldaja viited ja õiguslikud põhjendused olid asjakohatud, ega põhjendanud, kui paljudest viidetest oleks piisanud. Maakohus ei olnud seotud avaldaja õiguslike väidetega, kuid avaldajal oli õigus ja kohustus põhjendada oma nõuet (

§ 5lg 2, § 199 lg 1 p 4, § 392 lg 1 p 3) ning teha seda võimalikult vara.

Avaldaja avaldus pidi vastama menetlusdokumendi nõuetele (

§ 338ja § 363).

Maakohus ei saanud esitada avalduse sisule lisakriteeriume, mida seaduses ei sätestata. Viited õigusaktidele olid vajalikud, et maakohtule oleks arusaadav, et avaldaja nõue on õiguslikult põhjendatud. Viited õigusaktidele lihtsustavad menetlusdokumendi lugemist ja aitavad säilitada selle terviklikkust. Mh saab avaldaja veenduda, et lepingulise esindaja menetlustoiming vastab tema huvidele ja õigusabiteenus on kvaliteetne. 5.5. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kuid see ei tähenda, et dokumentaalse tõendi esitamine oli põhjendamatu ja ebavajalik. Tõendi esitamine on menetlusosalise taotlus kohtule, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel (

§ 236lg 1).

Avaldaja ei kopeerinud dokumentide sisu, vaid tsiteeris asjatundjate seisukohti pärast avalduse koostamiseks allikate läbitöötamist. Asjatundjate seisukohad olid olulised avalduse põhjendamisel. Aeg, mis on vajalik dokumentaalsete tõendite kogumiseks ja läbitöötamiseks, on hüvitatav (TlnRnKm 18.10.2022, 2-13-32561/242, p-d 14–15). Autoriteetsete allikate ja autorite tsiteerimine on tavapärane praktika tekstide kirjutamisel. Maakohus ei tuginenud sellele, et asjatundjate seisukohad olid asjakohatud ja dokumentaalsed tõendid lubamatud. Asjatundjate seisukohad kinnitasid Riigikohtu järeldust, et vastutav töötleja peab valvekaamerate kasutamise korra vastuvõtmisel põhjendama, et tema õigustatud huvi kaalub üles andmesubjektide huvid või põhiõigused ja –vabadused. 9 2-22-10851 5.6. Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel isikuandmete kaitse valdkonna keerukust, dokumentaalsete tõendite mahtu, avalduse mitmekülgsust, vastava kohtupraktika vähesust ning seda, et avaldaja nõue põhines Euroopa Liidu õigusel. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukust ja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114 p 31.3).

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu mh selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 18.05.2010, 3- 2- 143- 10). Üksnes ilmselgelt asjakohatu menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud (TlnRnKm 22.06.2022, 2-16-19017/152, p 43). Maakohus leidis ekslikult, et 26.07.

1. a avalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele, komplekteerimisele, konsultatsioonile ja menetluskulude nimekirja koostamisele võis kuuluda maksimaalselt 5,25 tundi. Avaldaja lepinguline esindaja kulutas kliendi konsulteerimisele ühe tunni ning dokumentaalsete tõendite läbitöötamisele kaks tundi. Seega pidi avaldaja esindaja maakohtu hinnangul koostama 23 leheküljelise avalduse maksimaalselt 2,25 tunniga. Nimetatu ei ole kooskõlas menetlusdokumendi mahu ja vaidluse keerukusega. Maakohus alahindas avaldaja lepingulise esindaja panust ja ajakulu.
2. Avaldaja palub jätta Pae 68 KÜ määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Pae 68 KÜ kanda.
3. Pae 68 KÜ palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et Pae 68 KÜ määruskaebus tuleb

§ 657lg 1 p 2 ja § 659 alusel rahuldada ning maakohtu määrus tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab rahuldamata avaldaja avalduse tuvastada Pae 68 KÜ korteriomanike 05.06.2022 otsuste nr 2 ja nr 3 tühisus või alternatiivselt tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks või tuvastada, et Pae 68 korteriomanikel puudus kokkulepe seoses videokaamerate ja -salvestiste kasutamisega Pae 68 korterelamus. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus avaldaja kanda ning sellest tulenevalt jääb rahuldamata avaldaja määruskaebus tema maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamiseks. 10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis Pae 68 KÜ-lt avaldaja kasuks välja mõistmata avaldaja menetluskulud 1995 eurot ja vastava viivise. Pae 68 KÜ vaidlustab maakohtu määrust aga tervikuna. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust tervikuna.

1. Ringkonnakohus käsitleb esiteks määruskaebemenetluses esitatud tõendiga (
2. a Pae 68 KÜ tulude ja kulude aruanne) seonduvat. 10 2-22-10851 Määruskaebuse põhjendamiseks võib menetlusosaline esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (

§ 662

lg 3) ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates vajadusel ka uusi tõendeid koguda (

§ 667lg 3 ls 2; Tln

RnKo 29.02.2024, 2-22-8331/211, p 30.2). Pae 68 KÜ soovib viidatud tõendiga tõendada, et Pae 68 KÜ liikmed aktsepteerisid valvekaameraid mh tegudega, kuna kiitsid 2015. aasta üldkoosolekul heaks valvekaamerate kulud. Pae 68 KÜ hinnangul on tegemist vaikimisi sõlmitud kokkuleppega TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 9 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud asjaolu praeguse asja lahendamisel oluline. Seega on tõend asjakohane (

§ 238) ja ringkonnakohus võtab selle vastu.

1. Avaldaja vaidlustab Pae 68 korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetud 05.06.2022 otsust nr 2 ja otsust nr
2. Avaldaja hinnangul on vaidlustatud otsused tühised või kehtetud ning 05.06.
3. a otsus nr 2 väljub tavapärase valitsemise piiridest ja nõuab korteriomanike kokkuleppe sõlmimist.
4. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, kui leidis, et Pae 68 korteriomanikud ei otsustanud vaidlusaluste valvekaamerate paigaldamist ning 05.06.2022 otsus nr 2 on seetõttu tühine. 13.
5. Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (TsÜS § 38 lg 2). Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida (KrtS §29 lg 1). 13.
6. Maakohus tuvastas kooskõlas menetlusõiguse normidega, et Pae 68 korterelamusse on paigaldatud 24 videokaamerat. Pae 68 korteriomanike poolt
7. a üldkoosolekul valvekaamerate kulude heakskiitmisest ega Pae 68 korteriomanike muudest tegudest ei järeldu ringkonnakohtu hinnangul, et Pae 68 korteriomanikud sõlmisid kokkuleppe varem paigaldatud valvekaamerate heakskiitmise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga, et praegu ei sisaldanud Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsus nr 2 otsustust varem paigaldatud valvekaamerate heakskiitmise kohta. Asjaolu hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriomanik pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 14). Asja materjalide kohaselt oli Pae 68 korteriomanike 20.05.
8. a otsuste eelnõu päevakorra p-s 2 märgitud videovalve korra vastuvõtmine (dtl 51). Seejuures edastas Pae 68 KÜ korteriomanikele koos otsuste eelnõuga ka vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra (dtld 52–54). Vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p-s 1 märgiti, et Pae 68 KÜ hoonesse ja territooriumile on õigustatud huvi ja isikuandmete kaitse regulatsiooniga kooskõlas paigaldatud 24 videokaamerat. Lisaks esitati vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p- s 1 videokaamerate täpsed asukohad ja alad, millele need on suunatud. Eelnevast tulenevalt pidi mõistlik korteriomanik aru saama, et 20.05.2022 otsuste eelnõu päevakorra p 2 juures otsustatakse ka vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p-s 1 viidatud varem paigaldatud valvekaamerate heakskiitmist. 11 2-22-10851 Eelnevast tulenevalt sisaldas Pae 68 korteriomanike 20.05.2022 otsuste eelnõu päevakorra p 2 otsustus nii valvekaamerate kasutamise korra vastuvõtmise kui ka varem paigaldatud valvekaamerate heakskiitmise kohta. 13.
9. Sarnaselt valvekaamerate paigaldamisega ei eelda valvekaamerate paigaldamise heakskiitmine igal juhul korteriomanike kokkulepet. Riigikohus on selgitanud, et valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral (st kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist piiratakse ja see ei riiva tugevalt korteriomanike õigust privaatsusele). Korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f, kui 1) sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel on valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi; 2) valvekaamerate paigaldamine on vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning 3) avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalu üles otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda. Viimati nimetatud kaalutlusotsuse valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad IKÜM art-s 13 sätestatud teavet (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p-d 11.4, 13, 13.1, 13.3, 13.5). 13.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on praegu täidetud eeldused, et Pae 68 KÜ korteriomanikud võisid otsustada valvekaamerate paigaldamise heakskiitmise KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f. 13.4.
11. Riigikohus on selgitanud, et õigustatud huviga IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes võib olla tegemist olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamerad maja välisuste ja liftide juurde isikute turvalisuse ja kindlustunde tagamiseks (mh selleks, et tabada teolt võimalikud vargad) ning valvekaamerate paigaldamine on väidetavalt vajalik, sest tegemist on endise ühiselamu tüüpi hoonega, kus on kõrgendatud vajadus turvalisuse tagamiseks (paljud korterid on välja üüritud ning hoones on korduvalt nähtud liikumas narkomaane). Euroopa Kohus on pidanud lubatavaks isikuandmete töötlemist, mis kaasneb elumajana kasutatava kortermaja ühiskasutuses olevatesse ruumidesse andmesubjektide nõusolekuta videovalvesüsteemi paigaldamisega, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ja kaitse tagamise õigustatud huvi, kui seda ei kaalu üles andmesubjektide põhiõigused ja -vabadused (EKo 11.12.2019, C-708/18, TK, p 60; RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p-d 13.2 ja 13.4). Ringkonnakohtu hinnangul esines praegu otsuse poolt hääletanud Pae 68 korteriomanikel vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p-s 1 viidatud valvekaamerate paigaldamise heakskiitmiseks õigustatud huvi. Need paigaldati, et tagada Pae 68 elanike turvalisus, vara kaitse ning õigusnõuete kaitsmine ja esitamine. Pae 68 KÜ tõendas, et aastatel 2021–2022 toimusid Pae 68 territooriumil (Pae 68 korteriomanike kaasomandi osal) erinevad rikkumised ja vandalismiaktid (mh suurjäätmete prügikonteineri kõrvale jätmine, parklas sõidukite kriimustamine, prügiauto poolt väravate kahjustamine, lifti prügi ja toidujääkide jätmine), millega rikuti Pae 68 korteriomanike õigusi (mh tekitati neile kahju) ja mille toimepanijad tuvastati valvekaamerate salvestiste kaudu. Seega on valvekaamerate paigaldamise heakskiitmine vajalik eespool nimetatud õigustatud huvi teostamiseks. 12 2-22-10851 13.4.
12. Riigikohus selgitas, et lisaks õigustatud huvi olemasolule IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes tuleb sama sätte järgi kaaluda, kas otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused. Sellise kaalutlusotsuse valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad IKÜM art-s 13 sätestatud teavet (RKTKm 12.04.2023, 2-202549/33, p 13.5). Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad olema välja toodud korteriühistu nimi ja kontaktandmed; isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus; teave korteriühistu või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta; isikuandmete säilitamise ajavahemik; teave õiguse kohta taotleda korteriühistult juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist või esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta; teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele (IKÜM art 13 lg 1 p-d a, c, d ning lg 2 p-d a, b ja d; RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 15). Pae 68 korteriomanikele edastati 20.05.2022 koos otsuste eelnõu ja päevakorraga dokumendiprojekt „Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu kaamerate ja videosalvestiste kasutamise kord“. Nimetatud dokument sisaldas IKÜM art-s 13 sätestatud eespool viidatud teavet (dtl- d 52–54). Seega pandi hääletamisele ka valvekaamerate kasutamise tingimuste kehtestamine. Seejuures anti kõigile Pae 68 korteriomanikele võimalus tutvuda enne otsustamist valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega, et nad saaksid neid tingimusi hinnata ja kujundada enne otsustamist seisukoha, kas nende arvates vastavad tingimused IKÜM-is sätestatud nõuetele (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 16). Pae 68 KÜ ei pidanud esitama eraldi põhjendust iga valvekaamera kohta. Pae 68 KÜ esitatu kehtib kõikide vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p-s 1 nimetatud valvekaamerate puhul. Kuigi vaidlusaluste kaamerate paigaldamisega riivati avaldaja õigust isikuandmete kaitsele, ei kaalunud tema huvid või põhiõigused ja -vabadused praegu üles 05.06.2022 otsuse nr 2 poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda. Vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra järgi on ligipääs salvestistele üksnes kahel juhatuse liikmel ning videosalvestise allalaadimise, salvestamise ja edastamise ettevalmistamise eesmärgil F.A. OÜ juhatuse liikmel T.T. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et volitatud töötlejate ring on liiga lai (mh põhjusel, et teine Pae 68 KÜ juhatuse liige ei ole nimeliselt määratud). Pae 68 KÜ põhjendas, et tema juhatusel puuduvad salvestiste töötlemise tehnilised eriteadmised ja F.A. OÜ juhatuse liikmel on salvestistele ligipääsuõigus videosalvestise allalaadimise, salvestamise ja edastamise ettevalmistamise eesmärgil. Salvestisi säilitatakse 20 päeva ning edastatakse taotluse alusel üksnes uurimisasutusele. Füüsilistel isikutel on võimalik Pae 68 KÜ-lt taotleda videosalvestiste edastamist üksnes enda ja oma laste isikuandmete kohta. Eelnevast nähtub, et isikuandmeid töödeldakse selgelt Pae 68 elanike turvalisuse, vara kaitse ning õigusnõuete kaitsmise ja esitamise eesmärgil, piirates isikuandmete töötlemist nii ajaliselt kui ka isikuliselt. Seejuures on isikul õigus tutvuda enda töödeldavate isikuandmetega ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta. Lisaks nähtub asja materjalidest, et valvekaameraid ei paigaldatud üksnes avaldaja korteriomandite lähedusse, vaid ka Pae 68 korterelamu muudesse ühiskasutavatesse ruumidesse ja kaasomandi osale. Avaldaja ei vaidlustanud Pae 68 KÜ väidet, et seniste rikkumiste toimepanijad on tuvastatud valvekaamerate salvestiste abil ning muud turvameetmed ei hoidnud ära erinevaid rikkumisi ja vandalismiakte. Avaldaja peab arvestama KrtS § 12 lg 2 järgi ka otsuse poolt hääletanud Pae 68 korteriomanike õigustatud huvidega. Avaldaja ei lükanud ümber, et avaldaja huvi ei kaalu üles vaidlusaluse otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud 13 2-22-10851 huvi töödelda avaldaja isikuandmeid, eesmärgil tagada Pae 68 elanike turvalisus, vara kaitse ning õigusnõuete kaitsmine ja esitamine. 13.
13. Seega on täidetud eespool nimetatud eeldused, mille kohaselt võisid Pae 68 korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada häälteenamusega seadustada valvekaamerate varasema paigaldamise, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f. Pae 68 korteriomanikud kiitsid häälteenamusega heaks vaidlusaluse valvekaamerate kasutamise korra p- s 1 nimetatud videokaamerate paigaldamise. Vaidlusalune valvekaamerate kasutamise kord ei olnud vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõtetega ega seaduslikkuse, õigluse, minimaalsuse ja turvalisuse põhimõtetega.
14. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, kui leidis, et Pae 68 korteriomanike 05.06.
15. a otsus nr 3 on tühine. Korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste lepingute sõlmimist saavad korteriomanikud otsustada üldkoosolekul häälteenamusega KrtS § 35 lg 2 p 2 järgi. Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsuse nr 3 järgi volitati Pae 68 KÜ juhatust hindama ja otsustama elektriteenuse osutaja pakkumise alusel, kas sõlmida
16. a augustis elektrileping börsihinnaga või üheks aastaks fikseeritud elektrihinnaga (dtl 60). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et Pae 68 korteriomanikud andsid 05.06.
17. a otsusega nr 3 Pae 68 KÜ juhatusele üle Pae 68 korteriomanike üldkoosoleku pädevuse ning selleks oleks tulnud muuta Pae 68 KÜ põhikirjas juhatuse pädevust. Pae 68 korteriomanikud otsustasid KrtS § 35 lg 2 p 2 mõttes tarbitava teenuse lepingu sõlmimise. See, et Pae 68 KÜ juhatusel oli õigus otsustada lepingu sõlmimise täpseid tingimusi (ja ka lepingu sõlmimata jätmist), ei olnud Pae 68 korteriomanike üldkoosoleku pädevuse üleandmine Pae 68 KÜ juhatusele. Eelnevast tulenevalt ei ole Pae 68 korteriomanike 05.06.2022 otsus nr 3 tühine. Asja materjalide kohaselt ei esine praegu ka nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid.
18. Lisaks ei rikutud praegu 05.06.2022 otsuste nr 2 ja nr 3 puhul KrtS § 21 lg-s 2 sätestatud hääletamise läbiviimise korda ega KrtS § 21 lg-s 3 sätestatud otsuse vastuvõtmise korda. Avaldaja ei ole nimetatule ka tuginenud.
19. Pae 68 korteriomanikud võtsid kehtivalt vastu 05.06.2022 otsused nr 2 ja nr 3 KrtS § 21 järgi ilma koosolekut kokku kutsumata (kirjalikul hääletusel).
20. Eelnevast tulenevalt tuleb Pae 68 KÜ määruskaebus rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata.
21. Pae 68 KÜ määruskaebuse rahuldamine ja maakohtu sisulise lahendi muutmine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise

§ 173lg 3 ls 1 alusel.

Pae 68 KÜ saavutas kaebusega oma eesmärgi, kuna vaidlustatud maakohtu määrus tühistati ja avaldaja avaldus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb

§ 172lg 1 ls 2 alusel jätta avaldaja kanda.

Rahuldamata jääb avaldaja määruskaebus tema maakohtus kindlaks määratud menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamiseks, kuna menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 19. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning teeb vastupidise määruse, muutes ühtlasi menetluskulude jaotust, ei määra ringkonnakohus kindlaks Pae 68 KÜ põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid. Pae 68 KÜ hüvitatavad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 14 2-22-10851 määrab

§ 177lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt ka RKTKm 15.11.2023, 2-22-4432/27, p 13).

20. Praeguse määruse peale saab

§ 617lg 2 kohaselt esitada Riigikohtule määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 15