← Eesti

1-21-377/16

Obsah (5)§ 120§ 65§ 69§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-377 (20284000392) Kohtulahend Tartu Maakohtu 29. märtsi 2021 otsus T.F-i süüd

§ 120

lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 7 kuud,

§ 65

lg 2, § 68 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust, mis on

§ 69

alusel asendatud üldkasuliku tööga 565 tundi, tähtajaga 1 aasta Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders Süüdimõistetu T.F (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx) Asja arutamise kuupäev 08.03.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 428, 432 ja

§ 69lg 6, kohus määras: 1.

Jätta erakorralises ettekandes esitatud taotlus T.F-ile Tartu Maakohtu

  1. märtsi 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-377 mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
  2. Pikendada T.F-ile Tartu Maakohtu Maakohtu
  3. märtsi 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-377 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 (kolme) kuu võrra ja lugeda uueks tähtajaks
  4. juuli 2022.a.
  5. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
  6. T.F on Tartu Maakohtu
  7. märtsi 2021.a. otsusega süüdi mõistetud

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.03.2020.a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1946 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 11 kuud 27päeva vangistust ja T.F-ile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti T.F-i kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 27.-28.10.2020.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. T.F-i kandmata karistus on 1 aasta 6 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati T.F-ile karistuseks mõistetud vangistus 565 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.F kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati T.F-i käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.

  1. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud T.F-i kohta. Ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine T.F-iga 20.04.2021, mil isikule selgitati üldkasuliku töö tegemise nõudeid ning hooldusalune allkirjastas “Süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel“ dokumendi. 20.04.2021 suunati T.F tööle Viljandi Vallavalitsuse alla kuuluvasse Holstre-Polli vabaajakeskusesse, kus vastavalt kokkuleppele sai isik võimaluse sooritada töötunde nädalavahetuseti. 21.04.2021 esitas T.F ametnikule töölepingu selle kohta, et on asunud ettevõttesse xxxxxxx xxxxx OÜ tööle. Esimesed neli kuud oli T.F sooritanud üldkasuliku töö tunde vastavalt talle tehtud ajakavadele. Ettevõttes xxxxxxx xxxxxx OÜ töötas T.F TÖR’i andmetel perioodil 20.04.2021-30.06.
  2. 14.08.2021 (laupäeval) saatis hooldusalune e-kirja, milles avaldas soovi minna järgmisel päeval Soome Vabariiki tööle. Ametnik selgitas 16.08.2021 e-kirjas välismaale minemise korda, et selleks tuleb esitada tööleping uue tööandjaga, teha avaldus ning sooritada samas kuus ette nähtud üldkasuliku töö tunnid. 16.08.2021 esitas tööandja OÜ xxxx ametnikule töölepingu ja töölähetuse otsuse T.F-i Soome minemiseks. Samal päeval esitas isik ka uute kuupäevadega avalduse Soome Vabariiki tööle minemiseks. Ametnik rahuldas avalduse tingimusel, et
  3. aasta augusti tegemata jäänud töötunnid saavad sooritatud uuel kuul. TÖR’i andmetel töötas T.F ettevõttes OÜ xxxx perioodil 14.07.2021-31.10.
  4. Ametnikult töökoha vahetamiseks luba ei küsinud. 14.09.2021 kell 17.48 saatis T.F ametnikule ekirja sisuga, mis päevadel tema tahab üldkasuliku töö tunde sooritada ja Soome minna. Ametnik selgitas järgmisel tööpäeval hooldusalusele üldkasuliku töö tegemise ja välismaale minemise korda. Alates
  5. aasta septembrist broneeriti T.F tööle MTÜ Kõidama Küla seltsi, mis asub hooldusaluse elukohale lähemal. 24.09.2021 esitas isik taas avalduse Soome tööle minemiseks. Ametnik rahuldas avalduse tingimusel, et T.F sooritab töötunde vastavalt ajakavale. Nooremametnik Triin Jõgeva helistas T.F-ile 12.10.2021, et kokku leppida uus registreerimisaeg, kuna tervislikel põhjustel oli tema põhiametnik töölt eemal. T.F-i telefon oli välja lülitatud. T. Jõgeva helistas A. Põlleäärele taas 15.10.21 kell 13:40 ning andis teada, et vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik Kristi Parts võtab teda vastu Viljandi esinduses 21.10.21 kell 12:00, kuna tema vastutav ametnik viibib haiguslehel. Isikule saadeti registreerimisaja kohta teavitus ka e-postile. T.F saatis 21.10.21 hommikul nooremametnik Triin Jõgevale e-kirja, milles andis teada, et on haigestunud ning ei saa Viljandi esindusse vanemkriminaalhooldusametniku-metoodiku Kristi Partsi vastuvõtule minna. 05.11.2021 registreerimisel väitis isik, et kui haiguslehe lõpetab, siis esitab ametnikule vastava tõendi. Tõendit T.F esitanud ei ole. Kuna T.F-i põhiametnik oli tervislikel põhjustel töölt eemal, siis selle tõttu jäi registreerimiskohustuse rikkumisele õigeaegselt reageerimata. Antud rikkumine on ka käesoleva erakorralise ettekande üheks põhjuseks. 2 Perioodil 13.11-28.11.2021 ei sooritanud T.F ajakava järgi tunde. T.F sooritas sel perioodil 3 tundi, kuid planeeritud oli 51 töötundi. 06.12.2021 registreerimisel andis isik kirjaliku selgituse, kus väitis, et pidi olema tööl. Samas töötamise registri andmetel ei olnud ta sel perioodil ametlikult tööl, seega puudub veendumus, kas isik tõesti neil kuupäevadel töötas. 06.12.2021 andis isik ka seletuse, miks ta 30.11.2021 registreerimisele ei ilmunud. Seletusest nähtub, et auto oli remondis. Ametnik reageeris rikkumistele kirjaliku hoiatusega, mille T.F 04.01.2022 allkirjastas. Alates
  6. aasta detsembrist suunati T.F tööle Viljandi Varjupaikade MTÜ-sse. Detsembris planeeriti isiku ajakavasse 60 tundi, millest T.F sooritas 37 tundi 30 minutit. Jaanuaris suunati isik ajakava järgi tööle 67 tunniks ja 30 minutiks, millest hooldusalune sooritas 52 tundi 30 minutit. 29.01.2022 on isik saatnud e-kirja sisuga, et enesetunne on kehv ja tööle ei lähe. 14.02.2022 registreerimisel selgitas isik, et perioodil 29.01-30.01.2022 ei sooritanud ta üldkasuliku töö tunde, sest oli haigestunud. Ka 01.02.2022 kell 08.00 registreerimisele mitte tulemise osas andis T.F sama selgituse. Samal kuupäeval tõi T.F ametnikule ka perearsti tõendi haigestumise kohta.
  7. aasta veebruaris suunati isik tööle Viljandi Varjupaikade MTÜ-sse 60 töötundi sooritama. 16.02.2022 helistas üldkasuliku töö juhendaja Siiri Mängli, et T.F-il on töötajate ja nende korralduste vastu vastasseis ning neile ei sobi töötamise tingimused. Hetk hiljem helistas T.F ametnikule, et tema ei taha enam varjupaigas tööd teha. 16.02.2022 kell 13.00 käis vanemkriminaalhooldusametnik Merilyn Enders T.F-i töökohal kontrollimas ja hooldusalune avaldas pahameelt tööandja suhtumise osas. Väidetavalt ei sobi talle töökorraldused ning nende vastu ollakse ebainimlikud ja ebaõiglased. S. Mängli lõpetas T.F-iga kohapeal kokkuleppe seal töötamise osas ja hooldusalune sai arvestuslehe kohaselt sooritatud 3 tundi ja 50 minutit. T.F ei ole üldkasuliku töö tegemise kohtust täitnud kohusetundlikult, isik on korduvalt jätnud töötunde sooritamata ja lubanud tunde järele teha. Ilma mõjuva põhjuseta on T.F jätnud töötunnid sooritamata järgnevatel kuupäevadel 13.11.2021, 14.11.2021, 20.11.2021 (sooritas 3 tundi), 21.11.2021, 27.11.2021, 28.11.2021, 10.12.2021, 11.12.2021, 18.12.2021, 16.02.
  8. Põhjustena on isik välja toonud transpordiprobleemid, töö (Perioodil 13.11-28.11.2021, kui ametlik töö puudus) ja töö tingimuste sobimatuse. T.F-il on olnud probleeme kolme tööandjaga, kellest 2 on keeldunud teda uuesti tööle võtmast, kuna isik ei ilmu kokkulepitud aegadel kohale. Tööandjad on tulnud T.F-ile vastu nii nädalavahetustel töötamise kui ka kellaaegade osas, kuid isik ei ole hinnanud talle antud võimalusi. Isiku kohustus on sooritada aasta jooksul 565 tundi üldkasulikku tööd, millest käesoleva ettekande esitamise ajaks on arvestuslehtede kohaselt sooritanud 374 tundi ja 50 minutit (kuigi ajakavade järgi on teda suunatud tööle kokku 525 tunniks) ning käesolevaks ajaks on T.F-il sooritamata 190 tundi ja 10 minutit. Siinkohal tuleb arvestada, et 16.02.2022 kuupäeval saadeti isik tööandja poolt ära konflikti tõttu ja tööpäev jäi lõpetamata. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud 3 korral, tulemused on olnud negatiivsed. Registreerimisi on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses toimunud 10 korda. Registreerimisele tulemata on T.F jätnud 21.10.2021 (väidetavalt oli haige, kuid isik tõendit ei esitanud), 30.11.2021 (väidetavalt oli auto katki, reageeritud hoiatusega), 01.02.2022 (oli haige, tõend esitatud). Kohus on andnud T.F-ile võimaluse kanda karistus vabaduses üldkasuliku töö tunde tehes ning kohustanud teda ÜKT tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Isik on 20.04.2021 allkirjastanud dokumendi “Süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel“, mistõttu peaks ta olema teadlik üldkasuliku töö tegemise korrast. T.F-iga on registreerimisel korduvalt räägitud, et üldkasuliku töö tunde tuleb teha vastavalt ajakavale ning ootamatuste korral tuleb teavitada nii ametnikku kui tööandjat. Üldise (esmase) ajakava järgi peaks T.F tegema ühes kuus keskmiselt 50 töötundi. Kuna hooldusalune ei ole vastavalt ajakavadele töötunde sooritanud, siis tänaseks on tundide arv kahekordistunud, mis näitab hooldusaluse ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja 3 karistuse kandmisesse. Isik on veendumusel, et suudab teha tunde ajakava järgi, kuid tegelikkuses on leidnud vabandusi, miks töö talle ei sobi või miks töötunde sooritada ei saa. Hooldusalune ei ole motiveeritud karistust vabaduses kandma, vaid leiab vigu kõigi teiste käitumises. Eeltoodust tulenevalt ei ole T.F kasutanud kohtu antud võimalust karistust vabaduses kanda, mistõttu teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku T.F-ile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pöörata. T.F on 06.03.2022 kohtule e-kirja, mille kohaselt tunnistab ta kohtu poolt määratud kohustuste rikkumisi ning palub võimalust jätkata vabaduses veel sooritamata üldkasuliku töö tundide tegemist.

  1. Kohtuistung 08.03.2022.a. Kriminaalhooldusametnik avaldas, et tulenevalt T.F-i kohtule esitatud kirjast, milles oli motivatsioon tundide sooritamise osas ja kohustuste täitmise vajalikkusest, tal on olnud aega, et järeldusi teha, siis kui kohus peab otstarbekaks, siis pikendada katseaega kolme kuu võrra. Kohtuistungil on kriminaalhooldusametnik esitanud kohtule koopia arvestuslehest, mis tõendab, et T.F on sooritanud pärast erakorralise ettekande esitamist veel 22 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd. Samuti esitab kriminaalhooldusametnik arvestuslehe T.F-i poolt sooritatud üldkasuliku töö tundide kohta 28.02.2022, 01.03.2022, 02.03.2022 ning T.F-i üldkasuliku töö ajakavad kogu perioodi kohta kokku 11-lehel. Süüdimõistetu erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et toime pandud rikkumisi tunnistab osaliselt. Tal on motivatsioon üldkasuliku töö tunnid lõpuni sooritada ja soovib need sooritada kolme kuu jooksul. Kohustub käitumise kontrollnõudeid korrektselt täitma ja s.h mitte tarvitada alkoholi, mida ta ei ole rikkunud. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. KrMS § 432 lg 1 kohaselt k ohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–426 2 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

§ 69

lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või 4 kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud kirjalikest tõenditest, kriminaalhooldusametniku ning süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust ja ei ole üldkasuliku töö tegemise perioodil nõuetekohaselt järginud üldkasuliku töö ajakava. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku esitatud ettekandest ei ilmunud T.F 21.10.2021 registreerimisele. Kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirja kohaselt teatas T.F , et on haige ja ei saa registreerimisele tulla. Oma vastuses selgitas ametnik haigestumise korral arstitõendi esitamise vajadusest (tl 94). Arstitõendit T.F esitanud ei ole. Kriminaalhooldusametniku koostatud ajakava kohaselt pidi T.F perioodil 13.11.28.11.2021 tegema 51 üldkasuliku töö tundi (tl 113). Kohtule esitatud üldkasuliku töö arvestuslehelt nähtub, et novembris 2021 sooritas T.F määratud üldkasuliku töö tundidest vaid 3 tundi (tl 92). Samuti ei ilmunud T.F 30.11.2021 registreerimisele ega olnud ametnikule kättesaadav. Oma kirjalikus seletuses on T.F märkinud, et ei saanud registreerimisele tulla kuna auto oli remondis (tl 80), üldkasuliku töö tundide sooritamine ajakavajärgselt perioodil 13.11.-28.11.2021 ei olnud võimalik tööga seotud põhjustel (tl 100). Eelnimetatud rikkumistele on kriminaalhooldusametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille T.F on allkirjastanud 04.01.2022 (tl 95). Perioodiks 10.12.-30.12.2021 koostatud ajakava kohaselt pidi T.F tegema kokku 60 tundi üldkasulikku tööd (tl 114). Üldkasuliku töö arvestuslehe kohaselt sooritas T.F ajavahemikus 17.12.-30.12.2021 kokku 37,5 töötundi (tl 88). Mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tundide tegemata jätmiseks puudusid. Perioodiks 07.01.-31.01.2022 koostatud ajakava kohaselt pidi T.F tegema kokku 67 tundi 30 minutit üldkasulikku tööd (tl 11 5). Üldkasuliku töö arvestuslehe kohaselt sooritas T.F ajavahemikus 07.01.-28.01.2022 üldkasulikku tööd kokku 52 tundi 30 minutit (tl 89). Perioodil 29.-30.01.2022 ajakavajärgselt sooritamata jäänud tundide ja 01.02.2022 registreerimiskohustuse täitmata jätmise kohta on T.F oma kirjalik us seletuses märkinud, et oli haige (tl 81). Perearsti 14.02.2022 väljastatud tõendi kohaselt oli 28.01.-11.02.2022 T.F haigestunud (tl 83). Ajavahemikuks 16.02.-28.02.2022 koostatud ajakava kohaselt tuli T.F-il sooritada kokku 60 töötundi (tl 116). Isik sooritas arvestuslehe kohaselt 16.02.2022 3 tundi 50 minutit (tl 85). Toimunud rikkumise kohta on T.F oma 23.02.2022 antud kirjalikus seletuses märkinud, et üldkasuliku töö tunnid jäid tegemata kuna läks tööandjatega tülli (tl 82). Seega on usaldusväärselt tõendatud, et T.F on kriminaalhoolduse ajal korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Samas arvestab kohus taotluse lahendamisel asjaolu, et süüdimõistetu on avaldanud valmisolekut teha üldkasulik töö lõpuni ning näidanud üles soovi oma kohustusi korrektselt täita. Eelmärgitut kinnitab süüdimõistetu poolt täiendavalt perioodil 28.02.-02.03.2022 üldkasuliku töö tundide 22 tundi 30 minutit sooritamine (tl 107) ja kirjalikult esitatud taotlus (tl 103). Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu soovi talle mõistetud karistust täita ja leidis, et ta on suuteline sooritama üldkasuliku töö tunnid ja kriminaalhoolduse edukalt läbima. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse täitmisele pööramine ennatlik ning kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus üldkasuliku töö korrektseks jätkamiseks ja kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul omab T.F käesolevalt motivatsiooni üldkasulikku töö tunde ettenähtud mahus lõpuni sooritama, mida kinnitab asjaolu, 5 et 565-st üldkasuliku töö tunnist on käesolevaks ajaks veel sooritamata 167 tundi 40 minutit üldkasulikku tööd ning seega pole tegemist isikuga, kes on loobunud üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et kriminaalhooldusalune on avaldanud valmisolekut talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks ning käitumise kontrollnõuete ja lisakohustuse täitmiseks, leiab kohus, et mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas ning T.F-i õiguskuulekale käitumisele suunamiseks on põhjendatud pikendada talle Tartu Maakohtu 29. märtsi 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-377 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 kuu võrra ja lugeda uueks tähtajaks 14. juuli 2022.a. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.