← Eesti

4-24-387/32

Obsah (11)§ 132§ 204§ 38§ 202§ 203§ 135§ 155§ 20§ 156§ 19§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 02. mai 2024.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-387 (2780,23,012338) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistung

) § 134 lg 3 ja

§ 132

p 1 alusel jätta menetlusaluse isiku N.D kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.01.2024.a otsus väärteoasjas nr 2780,23,012338 muutmata. 2

§ 204

lg 3 alusel tuleb rahatrahv 300€ tasuda Rahandusministeeriumile 45 päeva jooksul kohtuvälise menetleja 08.01.2024.a otsuses nr 2780,23,012338 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. Jätta rahuldamata N.D kaitsja koostatud kaebuses esitatud taotlused menetluse alustamiseks:   tunnistaja O. S. suhtes valeütluste andmise ja tõendite võltsimise kohta tunnistaja A. A. suhtes valeütluste andmise ja tõendite võltsimise ning eraviisilise jälitustegevuse kohta Seetõttu kohus käesolevat kohtuotsust kohtueelsele menetlejale Politsei- ja Piirivalveametile ning Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ei saada.

§ 38lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud N.D kanda, s.h tema kantud õigusabikulud. Videosalvestised ühel DVD-R plaadil (lk 71) jätta väärteoasja juurde toimikusse. Kohtuotsus edastada N.D-le, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale ning O. S. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.

§ 202

lg 3,

§ 203

lg 2,

§ 204

lg 2,3 alusel edastada jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsus viivitamatult teadmiseks ja täitmiseks kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus vaidlustada.

§ 135

lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.

§ 155

lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 20

lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel.

§ 156

lg 1, 1¹ ja

§ 135

lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. Käesolevas väärteoasjas tehakse põhiosaga tervikkohtuotsus kohtu kantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt 17. mail 2024.a alates kella 16-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise

§ 156

lg 1 ja

§ 135

lg 4 p 3 mõttes.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. 2 3

§ 135

lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. PÕHIOSA VÄÄRTEOPROTOKOLL 14.12.2023.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija Helen Paulus väärteoprotokolli menetlusaluse isiku N.D (N.D) suhtes (lk 37-39). Väärteoprotokollis heidetakse N.D-le ette seda, et tema 15.11.2023.a kella 17:56 ajal kriipis Tartu linnas XXX maja ees sinna pargitud O. S. kuuluva sõiduauto Audi Q7 reg nr XXX juhipoolse ukse. Oma tegevusega tekitas N.D O. S. varalise kahju 250 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, s.o karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 tunnustele vastava teo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi väheolulise varavastase süüteona. Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt N.D ennast talle etteheidetavas väärteos süüdi ei tunnistanud. N.D kinnitas väärteoprotokollis enda allkirjaga, et talle on tutvustatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (lk 37). Õiguste ja kohustustega tutvumist kinnitas N.D enda allkirjaga ka eraldi lehel

§ 19õiguste ja kohustuste kohta (lk 39).

Väärteoprotokolli lõpus kinnitas N.D enda allkirjaga, et on väärteoprotokolli ärakirja kätte saanud (lk 38). Väärteoprotokollis on kirjas, et lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 15.01.2024.a (lk 38). VASTULAUSE 22.12.2023.a esitasid menetlusalune isik ja tema lepinguline kaitsja jurist Lembit Auväärt vastulause (lk 65-67). Vastulauses ollakse seisukohal, et tunnistajate ütlused ei vasta tegelikkusele. Tunnistajate ütlused on pigem keelepeks. Menetlusalune isik O. S. ja tema autot ei tunne. 15.11.2023 seisis N.D auto maja ees. Kuna maja esine oli tihedalt autosid täis pargitud, siis pidi N.D tõesti teiste autode lähedalt mööduma. Kas seal oli ka O. S. auto, seda N.D ei tea. Ühegi autoga vahetut kontakti ei olnud. O. S. poolt mainitud 24. novembril 2023 oli N.D haige, kõrge palavikuga ja õues ei käinud. Kuna maja ees ei ole piisavalt ruumi kõikidele soovijatele autode parkimiseks, siis seal on esinenud pargitavate autode vahel kokkupuuteid. Ka N.D autole on tekitatud väikseid kahjustusi. N.D on juhtinud autojuhtide tähelepanu sellele, kui nad pargivad autosid hooletult ja panevad ühe koha asemel kinni 1,5 ja 2 kohta. Nii tekkis N.D-l konflikt tunnistaja A. A., kes on paisutanud selle konflikti võimalikult suureks ja laiendanud selle isegi sotsiaalmeediasse. Täiesti arusaamatu on O. S. väide, et talle on tekitatud kahju 250 euro ulatuses. Lisatud foto on tehtud oluliselt hiljem, kui paks lumi oli maha tulnud. See on kümmekond päeva hiljem. Foto juures puudub kuupäev. Puudub ekspertiisiakt kahju iseloomu ja tegeliku suuruse kohta. Tegemist on asitõendite võltsimisega. Tuleb alustada menetlus O. S. ja A. A. õigusvastase käitumise kohta. KarS § 218 lg 4 näeb ette, et seda paragrahvi saab kasutada süütegude puhul väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Väheväärtusliku asjaga on tegemist siis, kui väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot. O. S. olevat aga kahju tekitatud 250 eurot. KOHTUVÄLISE MENETLEJA 08.01.2024.a OTSUS 3 4 08.01.2024.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsusega karistati N.D KarS § 203 lg 1 tunnustele vastava teo eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot riigituludesse (lk 35-36). N.D karistati selle eest, et tema 15.11.2023.a kella 17:56 ajal kriipis Tartu linnas XXX maja ees sinna pargitud O. S. kuuluva sõiduauto Audi Q7 reg nr XXX juhipoolse ukse. Oma tegevusega tekitas N.D O. S. varalise kahju 250 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, s.o KarS § 203 lg 1 tunnustele vastava teo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi väheolulise varavastase süüteona. Toimepandud tegu on tõendatud tunnistajate ülekuulamise protokollidega ja videosalvestistega. Tõendiks olevalt videosalvestistelt on näha, et esmalt liigub menetlusalune isik sõidukite parklasse, kus suhtleb teise kodanikuga. Pärast seda aga istub ta maja ette pargitud autosse. Pärast mõnda aega autos olemist väljub menetlusalune isik sõidukist ja ei kasuta tagasi kortermajja minemiseks sama teekonda, mida kasutas majast väljumisel. Selle asemel liigub ta esmalt auto ette, milles ta istus, seal jääb ta seisma, asjatab miskit auto ees ja seejärel liigub tagasi kortermajja. Kortermajja sisenemisel on tema trajektoor väga kummaline ja arusaamatu, sest ta valib selleks kitsa koha, selle asemel, et kasutada sisenemiseks laiemat vahet ja möödub kahjustatud autost äärmiselt lähedalt. Seejärel pöörab ta taas sinna suunda, kus ta algselt liikuma hakkas, ehk kogu oma teekonnal teeb ta arusaamatu põike. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta läbi vaadatud kõik videosalvestised alates Audi Q7 reg nr XXX parkimisest ning menetlusalune isik on ainus, kes kahjustada saanud sõidukist möödub. Kohtuväline menetleja on kõiki asjaolusid arvestades veendumusel, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises. Isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Kuna isikul kehtivad karistused puuduvad, siis leiab kohtuväline menetleja, et rahatrahv tuleb määrata keskmisest madalamas määras. Kohtuväline menetleja leiab, et KarS § 218 lg 1 alusel kohaldatud karistus 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Menetlusalusel isikul on õigus mõjuvatel põhjustel esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Ositi tasumiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus lähimas politseiasutuses või saata see e-postiga aadressile louna@politsei.ee. Taotlus peab sisaldama menetlusaluse isiku andmeid, menetluse numbrit, soovitud uut tähtaega (maksimaalne aeg 12 kuud alates otsuse jõustumisest) ning mõjuvat põhjendust. 08.01.2024.a otsuse kohaselt on selle peale kaebuse esitamise tähtaeg 30.01.2024.a. KAEBUSE TÄHTAEGSUS 26.01.2024.a esitas menetlusaluse isiku N.D kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja 08.01.2024.a otsuse peale, taotledes selle otsuse tühistamist, kuna N.D pole otsuses kajastatud väärtegu toime pannud (lk 1-3). Kaebus on esitatud

§ 38lg 1, Kr

MS § 171,

§ 114

lg 1 p 2,

§ 114

lg 4 mõttes tähtaegselt, s.o otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks muutumisest 15 päeva jooksul. 4 5 Väärteoprotokollis (lk 37-38) märgitu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.01.2024 (lk 38 all). Otsus tehti 08.01.2024.a (lk 35-36). Menetlusalune isik esitas kaebuse enda kaitsja kaudu kohtuvälise menetleja otsuse peale 15-päevase kaebetähtaja (30.01.2024.a) kestel – 26.01.2024.a (lk 1). MENETLUSALUSE ISIKU JA TEMA KAITSJA KAEBUS 26.01.2024.a esitas menetlusaluse isiku N.D kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja 08.01.2024.a otsuse peale, taotledes selle otsuse tühistamist, kuna N.D pole otsuses kajastatud väärtegu toime pannud. Kaebuses jäädakse selle juurde, et N.D möödus 15.11.2023.a kella 17:56 ajal O. S. sõiduautost Audi Q7, kuna seal oli kõige laiem sõidukite vahe, suundudes trepikoja suunas, et koju minna. Samal ajal soovis N.D helistada ka XXX, aga kuna XXX märkas aknast mehe koju tulekut, siis jättis N.D kõne XXX ära. Kaebuses leitakse, et kohtuvälise menetleja 08.01.2024.a otsuse koostanud Tarvo Säälik ei ole materjale analüüsinud ja kirjutas uurija Helen Pauluse koostatud väärteoprotokolli ilma analüüsita ümber. Kaebuse kohaselt lähtutakse 08.01.2024.a otsuses tunnistajate kontrollimata ütlustest. A. A. paigaldatud kaamera on ebaseaduslik jälitustegevus. A. A. poolt videosalvestiste jagamine kolmandatele isikutele on ebaseaduslik. Menetleja ei oska salvestatu pinnalt hinnata autode vahekaugusi. Kaamerast ei ole näha elamu ust ja nii ei saa ka tuvastada, et N.D läks majja kõige otsemat teed. Kriimustuste tekkimise aeg O. S. autol ei ole tuvastatud. Videol ei ole näha, et N.D tegevuse tulemusena oleks tekkinud mingit kriimustust. Ka ei ole näha, et uksel oleks olnud üldse mingit kriimustust. Nagu juba vastulauses kajastatud, on foto kriimustatud autouksest tehtud oluliselt hiljem. Vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni juhendile kaamerate kasutamise kohta alates 25.05.2018 reguleerib isikuandmete töötlemist Euroopa Liidu otsekohaldatav isikuandmete kaitse üldmäärus. Selle kohaselt võib kaamerat kasutada, kui selleks on:

  1. inimese nõusolek
  2. inimesega sõlmitud lepingu täitmine
  3. andmetöötleja seadusjärgse kohustuse täitmine
  4. mõne inimese eluliste huvide kaitse
  5. avaliku võimu või avaliku ülesande täitmine
  6. andmetöötleja õigustatud huvi A. A. tegevus ei vasta eeltoodule ja on ebaseaduslik jälitustegevus. Eeltoodu alusel taotletakse kaebuses:
  7. nõuda kohtuväliselt menetlejalt välja kõik viidatud tõendid koos selgitusega, mida need tõendid kohtuvälise menetleja arvates tõendavad
  8. täiendavate tõendite saamiseks üle kuulata menetlusaluse isiku XXX A. R. ja menetlusaluse isiku XXX L. R.; A. R. on see mees, kes tunnistaja O. S. väitel sõitis kell 17:32 maja ette; XXX L. R. aga viskas aknast XXX auto võtmed ja XXX tõi need menetlusalusele isikule
  9. menetluse käigus võtta seisukoht, kas tunnistaja O. S. suhtes alustada menetlust valeütluste andmise ja tõendite võltsimise osas, tunnistaja A. A. suhtes alustada menetlust valeütluste andmise, tõendite võltsimise ja eraviisilise jälitustegevuse osas
  10. tühistada väärteoasja nr 2780,23,012338 otsus
  11. menetluskulud jätta riigi kanda; menetluskulude suurus kaebuse esitamisel on 250€, mille kohta on esitatud arved ja kassa sissetulekuorderid Kaebuse lisad:
  12. väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2780,23,012338
  13. otsus väärteoasjas nr 2780,23,012338 5 6
  19. vastulause väärteoasjas nr 2780,23,012338 kirjavahetus KÜ XXX halduri A. K. väljavõte sotsiaalmeedia postitusest õigusabileping-volikiri Lembit Auväärti diplomi koopia 2 arvet koos kassa sissetulekuorderiga KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE SUHTES 08.02.2024.a kirjalikus seisukohas ei nõustu kohtuväline menetleja kaebusega ja on seisukohal, et kaebusest ei nähtu asjaolusid, millised oleksid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisele ja väärteomenetluse lõpetamisele. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud kohtule esitatud kaebusega, uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad piisavad alused ning põhjused. Etteheite kohaselt kriipis N.D Tartu linnas XXX maja ette pargitud sõiduauto Audi Q7 reg nr XXX juhipoolse ukse, tekitades varalise kahju sõiduki omanikule 250 euro ulatuses, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik leiab, et temale ette heidetud süüline käitumine on tõendamata. Tõendeid kogumis hinnates on kohtuväline menetleja seisukohal, et N.D on toime pannud temale ette heidetud süüteo. Tema teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tema süüline käitumine on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Tõenditena on väärteotoimikusse lisatud tunnistajate ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ütlused, vastulause ja videosalvestised. Lisaks kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja teinud väljavõtte politsei menetlusinfosüsteemist MIS, millelt on näha, et seal samas maja ees on ka varem olnud samalaadseid juhtumeid, kus on kriibitud maja ette pargitud sõidukeid. Varasemalt on mitmest sarnastest juhtumist politsei menetlusinfosüsteemis fikseeritud üks juhtum. Fikseeritud juhtumi osas on sarnaselt käesolevale juhtumile teataja osutanud menetlusalusele isikule N.D-le , kuid kohtuvälisele menetlejale teadaoleva info põhjal ei ole väärteomenetlust selle juhtumi osas alustatud. Kohtuväline menetleja on tutvunud videosalvestistega, millelt on näha, et N.D ilmub videosalvestisele kella 17.32 ajal, kui tema XXX A. jõuab XXX maja ette, et väidetavalt kõrvaldada menetlusaluse isiku Audi A6 reg nr XXX elektririke. XXX aga märkab menetlusaluse isiku teisel sõidukil Audi A8 reg nr XXX väidetavalt põlemas salongituld, misjärel helistab N.D XXX, kes viskab ülevalt alla Audi A8 võtme. Seejärel avatakse Audi A8 uksed, käivitatakse sõiduki mootor ja uuritakse väidetavalt, miks salongis üks pirn ei kustu. Vahepeal kõrvaldab XXX A. aga Audi A6 elektririkke ja lahkub kell 17.
  20. Samal ajal istub N.D sõidukisse Audi A8 ja viibib seal kuni kell 17.55, et laadida väidetavalt sõiduki akut. Kella 17.55 ajal väljub N.D autost, lukustab uksed ja liigub sama sõiduki ette. Olles jõudnud sõiduki ette, väidab N.D , et võttis taskust telefoni, et teavitada XXX kojutulekust, kuid siis märkab, et XXX nägi teda aknal ja kõne jääb ära, misjärel liigub ta enda sõnul otseteed kõige avaramast vahest trepikoja suunas. Küll jääb aga kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks menetlusaluse isiku väide, et soovis helistada XXX, et teavitada enda kojutulekust, kui ta kogu aeg on sama kortermaja ees. Samas on videost näha, et N.D, olles jõudnud oma sõiduki ette, peatub ja seejärel on tal käes midagi, milleks võib olla just autovõti. N.D ei vali kohtuvälise menetleja hinnangul aga koju minemiseks kõige avaramat autode vahet. Menetlusalune isik möödub videopildi põhjal võimalikult lähedalt just kahjustada saanud Audi Q7 vasakpoolsest küljest. Seejärel aga suundub ta tagasi trajektoorile, mida ta kasutas siis, kui XXX jõudis maja ette, et kõrvaldada Audi A6 elektririke. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks N.D 6 7 kojumineku suund, sest ta ei kasutanud koju minnes sama teekonda, mida majast väljumisel, vaid valis just nimelt teekonnaks autode vahe, kuhu oli pargitud Audi Q7, mis on äärmiselt kummaline, sest selliselt pidi ta tegema majja tagasi minekuks arusaamatu põike. Juhiks veel kord tähelepanu asjaolule, et selles vahes kõndides hoidis ta just võimalikult lähedale Audi Q7 kahjustada saanud küljele. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna kaebaja on taotlenud täiendavate tõendite saamiseks üle kuulata XXX A. R. ja XXX L. R., siis sellisel juhul on asja võimalik lahendada üksnes istungimenetluses. Toimepandud rikkumiste eest on menetlusalust isikut karistatud karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi, mille alusel on võimalikud karistusmäärad kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot või arest. Karistuse suurust hinnates on näha, et kohtuväline menetleja on hinnanud kõiki asjaolusid. Menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõttest on näha, et isikul kehtivaid karistusi ei ole, mistõttu on kohtuväline menetleja määranud karistuseks 300 eurot. Kohtuväline menetleja leiab, et N.D-le määratud karistus ei ole kuidagi ülemäära range või ülekohtune, sest trahvisumma on üks neljandik maksimaalsest karistuse määrast. Kohtuväline menetleja võttis arvesse käesoleva juhtumi raames menetlusalusele isikule karistust määrates kõiki eelpool toodud argumente ja asjaolusid, samuti hindas karistuse eripreventiivset jõudu, mis aitaks vältida taoliste varalist kahju tekitavate juhtumite kordumist. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et N.D on toime pannud temale ette heidetud süüteo, mis seisneb maja ette pargitud sõiduauto Audi Q7 reg nr XXX kriipimises, millega tekitas sõiduki omanikule varalise kahju 250 euro ulatuses. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kuigi N.D eitab kategooriliselt võimalust, et tema tekitas Tartu linnas XXX maja ette pargitud O. S. sõiduautole Audi Q7 reg nr XXX 15.11.2023.a kella 17:56 ajal kriipimisega varalise kahju, on asjas olemas veenev tõendite kogum, mis seda kinnitab. N.D käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on N.D põhjendatult karistanud.

§ 132

punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Kohtul ei ole alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. 20.11.2023.a esitas Tartus XXX elav O. S. politseile süüteoteate (lk 42-44) selle kohta, et parkis 15.11.2023.a talle kuuluva sõiduki Audi Q7 reg nr XXX Tartus XXX maja ette, kus kella 17:56 ajal kriibiti ära tema sõiduki juhipoolne uks. Sai selle sündmuse kohta video Tartus XXX III korrusel I trepikojas elava A. käest, kellel on akna peal kaamera, mis salvestab parklas toimuvat. Süüteoteatele on lisatud 3 linki videost. Esialgselt on hinnatud kahju suuruseks 500 eurot, mis koosneb spetsiaalsest värvist ja tööle kuluvast ajast. 24.11.2023.a BMG OÜ-le kuuluva autode kere- ja remonditöid osutava ettevõtte AUTOHING hinnangul võib juhiukse parandustöö ajaliselt võtta aega 2-3 päeva ja töö maksumus on orienteeruvalt 250 eurot (lk 56). Tunnistaja O. S. ütlustega (lk 122, 134-138) on tõendatud, et 2023.a novembris sai tema auto kahjustada, juhiuks kriimustati ära. Kirjutas selle kohta teate sotsiaalmeediasse, et kas keegi on midagi näinud või kuulnud ja sai vastuseks teated, et 10-15m raadiuses keegi ebaadekvaatne inimene rikub taoliselt autosid. Üks inimene kirjutas talle vastuseks Facebook Messenger´is, et maja III korrusel on kaamera, kelle käest võib videod võtta. O. S. ütluste kohaselt elab ta Tartus XXX majas, A. A., kelle käest võttis videosalvestised, elab Tartus XXX majas. A. A. sai 7 8 videosalvestised. Videol olevast ajast järgmisel päeval hommikul poole kaheksa ajal avastas autol juhiuksel vigastusena pika joone, kui läks last kooli viima. Videosalvestiselt nägi, kuidas enne auto kahjustamist mees rääkis teise mehega ja üks nendest meestest viipas käega tema auto suunas. O. S. ütlustest nähtub, et tema auto ei seisnud tema elukoha XXX maja ees, vaid XXX maja ees. Siis üks neist meestest sõitis ära ja teine mees, kelleks oli menetlusalune isik, istus valgesse autosse, istus seal, väljus autost, vaatas kõrvale ühele ja teisele poole, võttis midagi taskust välja teise kätte, läks edasi ja nägi, et auto sõidab vastu, peatus, läks edasi, vedas mingisugust asja mööda tema auto ust ja oli näha, et käsi oli nagu üles tõstetud ja siis see mees läks oma trepikotta. Selle mehe liikumistrajektoor sõidukist väljumise järgselt ei olnud loogiline, kuna enne trepikotta minekut möödus tema sõidukist. Tunnistaja O. S. ütlustega (lk 122, 134-138) on tõendatud, et fotod sõidukil olevast vigastusest tegi ta sama päeva hommikul, kui selle vigastuse avastas (16.11.2023), fotod tegi enda telefoniga ja need on olemas telefonis. Kohtus ütluste andmise ajal näitas tunnistaja O. S. neid enda telefonis olevaid fotosid kohtusaalis viibijatele. Fotod on kuupäevaga 16.11.2023 ja tehtud kell 10:06:38 (lk 126) ja kell 10:07:18 (lk 124). Kohus lisas need tunnistaja O. S. telefonist 30.04.2024.a kohtu menetlusposti aadressile istungivaheajal saadetud fotod väärteoasja juurde toimikusse (lk 123, 125: kaaskirjad, lk 124, 126: fotod). Toimikusse välja prinditud fotodel ei ole küll näha nende tegemise aegu, kuid fotode kaaskirjadel näha olevatel manustel (lk 123, 125) ja Kohtute Infosüsteemis numbrite 26 ja 27 all oleval kahel elektroonsel fotol on vasakul pool nurgas näha nende loomise info: „Fotod-20231116_100638

(1).jpg“ - aasta/kuu/kuupäev kellaaeg: tund/minut/sekund „Fotod-20231116_100718
(2).jpg“ - aasta/kuu/kuupäev kellaaeg: tund/minut/sekund Võrreldes toimikus olevaid fotode väljatrükke (lk 124, 126) elektroonsel kujul fotodega Kohtute Infosüsteemis numbrite 26 ja 27 all, ilmneb et parema ülevaate saab elektroonsetelt fotodelt ja seda iseäranis siis, kui neid suumida. Lk 126 toimikus asuval fotol olev vigastus tuleb elektroonselt suumituna vaadates selgemalt nähtavale. Tunnistaja O. S. ütluste kohaselt on toimikus lk 124 olev foto juhiuksel olevast vigastusest tehtud pärast seda, kui ukselt on seal olnud mustus maha pühitud, mistõttu on sellel 16.11.2023 kell 10:07:18 tehtud fotol uksele tekkinud pikk kriim paremini nähtav, kui 16.11.2023.a kell 10:06:38 esimesena tehtud fotol (lk 126). Tunnistaja O. S. ütlustega (lk 122, 134-138) on tõendatud, et 15.11.2023 tekitati juhiuksele pikem värvikahjustus (jutt-kriimustus) ja 24.11.2023.a tekitati samale juhiuksele lühem värvikahjustus (jutt-kriimustus). Fotod 15.11.2023 juhiuksele tekitatud vigastusest tegi vigastuse avastamise hommikul enda töö juures, kui oli lapse kooli ära viinud, s.o 16.11.2023.a. Kohtul ei ole alust tunnisaja O. S. ütluste (lk 122, 134-138) tõele vastavuses kahelda. Samasugune pikk jutt või kriimustus on O. S. sõidukil näha ka tema XXX D. S. poolt 24.11.2023.a kell 09:24 kohtuvälisele menetlejale saadetud fotodel (lk 47-55). 24.11.2023.a kaaskirjas avaldab D. S., et saadab Audi Q7 kohta pildid XXX juures kriipimise kohta ja ühtlasi teavitab, et täna öösel on uus kriim tekkinud, kuid täna öösel seisis auto XXX maja ees (lk 47). 24.11.2023.a kaaskirjaga D. S. saadetud fotodelt sõiduauto Audi reg nr XXX kohta nähtubki, et lisaks varasemalt juhiuksel olnud pikale värvikahjustusele-kriimule on juhiuksele juurde tekkinud uus tugevalt nähtav värvikahjustus, mis on aga varasemast lühem ja asub juhiuksest pikast värvikahjustusest allpool (lk 48-55). Eeltoodust nähtuvalt on käesoleva väärteoasjaga vahetult seonduv juhiuksel asuv pikem värvikahjustus. Lühem värvikahjustus otseselt käesoleva väärteoasjaga ei seondu, kuna see põhjustati ööl vastu 24.11.2023.a ja käesolevas väärteoasjas pole selle tekitamist N.D-le väärteoprotokollis ette heidetud. 8 9 Tunnistaja O. S. ütlustega (lk 122, 134-138) on tõendatud, et 15.11.2023 õhtul juhiuksele tekitatud pikem värvikahjustus on senini parandamata, juhiuks pole remondis käinud. Tunnistaja O. S. ütlustega (lk 122, 134-138) on kooskõlas tunnistaja A. A. ütlused (lk 121, 132134), kelle elukoht on Tartus XXX III korrusel (lk 132, 60). Tunnistaja A. A. ütlustega (lk 121, 132-134) on tõendatud, et Tartus XXX asuva kortermaja juures parkides on nii tema enda kui ka teiste isikute sõidukid kahjustada saanud, kuna neid on kriibitud.
  1. a augustis ostis endale ilusa auto Chrysleri, sügisel avastas, et autole on kriimud tekkinud. Kriimustused olid uksel. Algul mõtles, et võib-olla ostes ei märganud neid, kuid siis tulid uued kriimustused tiiva peale ja veel ühe ukse peale. 2022.a alguses pani kaamera. Pärast kaamera panekut autole enam vigastusi ei tekkinud. Chrysleri müüs ära, ostis uue auto. Teab veel mitut inimest, kelle autosid kriibitud - üks mees V korruselt, üks naabrinaine IV korruselt samast trepikojast, üks inimene ülalt korruselt. Siis pöördus S., kes elab naabertrepikojas, aga ei osanud talle midagi öelda, sest ei teadnud ega näinud midagi. 2023.a novembris pöördus O.. Küsis O. käest, milliste päevade kohta ta videoid küsib ja andis talle need videod. Pärast nad näitasid talle seda videot. See mees istub omas autos (räägib N.D-st ), väljus, tema trepikoda asus tema auto taga. Auto, mida kriimustati, seisis veidi eemal. On loogiline, kui inimene väljub autost, siis ta läheb koju. See inimene võttis taskust midagi välja, läks O. autost mööda ja siis läks oma trepikotta sisse. Videolt on näha, et see on tema (räägib N.D-st ). O. auto juurest oleks olnud loogiline minna maja nr 23 juurde. Videos nägi, et N.D kriimustas 15.11.2023.a O. autot. Tunnistaja A. A. ütlustega (lk 121, 132-134) on tõendatud, et tema paigaldatud videokaamera salvestab ainult liikuvat pilti. Kui autod ei sõida, siis kaamera ei näita. Tunnistaja A. A. ütluste (lk 121, 132-134) kohaselt oli tal kahtlus, et ka tema autot võis menetlusalune isik kahjustada, kuna kunagi ammu oli intsident N.D-ga, kui tõid XXX samasse majja haagisega külmkappi, siis N.D-le ei meeldinud haagisega auto asumine maja juures, kuigi auto asus haagisega maja juures ainult külmkapi maha võtmiseks. N.D istus siis ise selle talle võõra auto rooli, mida nägi pealt oma silmaga. Tunnistaja A. A. ütluste (lk 121, 132-134) kohaselt oli tal veel üks konflikt N.D-ga , kui viimane parkis tema sõiduki kinni ja N.D keeldus esialgu enda sõidukit sealt ära viimast. Tunnistaja O. S. ütlustega (lk 122, 134-138) ning A. A. poolt O. S. ja viimase poolt kohtuvälisele menetlejale välja antud videosalvestistelt (lk 71) nähtuvaga selle kohta, et 15.11.2023.a õhtul viibisid Tartus XXX kortermaja ette jäävas parklas XXX ja XXX N.D ja A. R., on kooskõlas ka N.D ja tema kaitsja taotlusel üle kuulatud tunnistajate A. R. (lk 118, 129-130) ja L. R. (lk 119, 130-131) ütlused. Rahvastikuregistrist N.D kohta tehtud andmete väljatrükiga on tõendatud, et tal on XXX A. R. ja XXX L. R. (lk 72-74). Samasisuline info nähtub ka A. R. kohta rahvastikuregistrist tehtud andmete väljatrükilt (lk 75-77). Politsei- ja Piirivalveametist tehtud andmete väljatrükkidest nähtuvad N.D-st ja A. R. dokumendi taotlemisel tehtud fotod (lk 79-82). Kohtuistungil 30.04.2024 selgitas kohus tunnistajale A. R. õigust keelduda ütluste andmisest XXX, menetlusaluse isiku N.D vastu. Tunnistajale A. R. oli see selgitus arusaadav. Tunnistaja A. R. kinnitas, et soovib ütlusi anda. Tunnistaja A. R. ütlustega (lk 118, 129-130) on tõendatud, et tuli 15.11.2023.a kella 5 paiku Tartus XXX asuva XXX ja XXX elukoha juurde XXX N.D autot remontima, XXX elavad korteris nr 22 III korrusel, remontis seal autot ja siis märkas, et XXX teisel autol Audi A8-l põleb salongis tuli, auto käivitus vaevaliselt, autol oli vaja akut laadida, XXX istus 9 10 sinna sisse ja ise läks ära koju. Kui hakkas ära sõitma, siis XXX jäi autosse istuma. Tunnistaja A. R. ütlustest nähtub, et XXX 2 autot asusid maja ees parklas, üks oli hall Audi A8 ja teine roheline Audi A6, mõlemal on katuseluugid. Kohtuistungil 30.04.2024 selgitas kohus tunnistajale L. R. õigust keelduda ütluste andmisest XXX, menetlusaluse isiku N.D vastu. Tunnistajale L. R. oli see selgitus arusaadav. Tunnistaja L. R. kinnitas, et soovib ütlusi anda. Tunnistaja L. R. ütlustega (lk 119, 130-131) on tõendatud, et 15.11.2023.a õhtul helistas XXX XXX N.D numbrile ja lubas kohe tulla nende Tartus XXX asuva elukoha maja ette, et Audi A6-l elektririket kõrvaldada. N.D võttis Audi A6 võtme ja läks alla XXX kohtuma. XXX viitas teisele autole, et salongis tuli põleb. N.D helistas, et viskaks auto võtmed. Pakkis võtmed, ootas kuni nad tulevad võtit püüdma. Pidevalt käis akna peal vaatamas ja nägi, et tegutsevad väljas autode kallal. Audi A8 käivitati ja N.D jäi sellesse autosse akut laadima. Käis ikka vaatamas, kaua see aega võtab, kas N.D hakkab tulema. Andis XXX N.D-le teada, et ta helistaks, kui hakkab tulema, et otsustada, kas käivad veel kuskil sõitmas või tuleb kohe koju või ootab väljas. Nägi, et XXX hakkas uksi lukustama. Pidi helistama, aga kuna nägi ja lehvitas XXX, et tule-tule lõpuks koju, siis tuli XXX kõnet tegemata koju, tuppa. Tunnistaja L. R. ütlustega (lk 119, 130-131) on tõendatud, et neil on XXX kokku 4 autot, neist kahte hoiavad maja ees. Mõlemad maja ees on Audid. Audi A6 on roheline. 15.11.2023 olid mõlemad autod XXX maja ees. Mõlemal autol on katuseluugid. Videosalvestistelt (lk 71) nähtuvalt on Tartus XXX maja ees asuvas parklas ainult kahel autol katuseluugid. Nendeks on üks heledamat-halli värvi sõiduauto ja teine tumerohelist värvi sõiduauto. Katuseluukide järgi on lihtsam videosalvestistelt tuvastada N.D ja L. N.D kahte sõidukit – need asuvad O. S. heledat hõbedast tooni autost paremalt vasakule lugedes kolmandal ja viiendal kohal, kui lugeda O. S. sõiduk paremalt esimeseks sõidukiks. Neljateistkümnendast videosalvestisest kell 17:52:06-17:55:00 nähtub, et varem parklas kõige parempoolsemal kohal ehk XXX majale kõige lähemal parkinud O. S. auto lähedusse XXX poole pargib üks väike miniauto, millest juht lahkub XXX maja poole. Samasse kohta jääb see miniauto ka
  2. ja
  3. videosalvestiselt (lk 71) nähtuvalt. Transpordiametist kõigile elektroonselt kättesaadava sõiduki taustakontrolli alt selgub, et O. S. kuuluv sõiduk Audi Q7 registreerimismärgiga XXX on hõbedast värvi. Ka kohtutoimikus olevatel fotodel (lk 47-55, 123-126) on see sõiduauto heledat hõbehalli värvi. Pimedas ja küllaltki vähese valgustusega kohas tehtud videosalvestistelt (lk 71) sõiduki registreerimismärgiga XXX täpset värvi ei selgu, kuid see on hele ja jätab mulje, et auto võib olla nii helehalli kui ka valget tooni. Menetlusaluse isiku N.D ütlused (lk 139, 129) on üldjoontes kooskõlas eeltoodud tõenditega, erinedes neist üksnes selle poolest, et N.D väitel ei kriimustanud ta O. S. sõidukist möödudes selle juhiust ning käes oli tal mobiiltelefon. Läks O. S. auto ja teise auto vahelt läbi keskelt otse trepikotta, oli kaine, ei olnud purjus ja ei käinud tiira-taara. Menetlusaluse isiku N.D ütluste kohaselt läks ta trepikotta kõige otsemat teed pidi (lk 139, 129). N.D kinnitas tunnistaja A. A. ütlustest nähtuvat selle kohta, et neil oli omavahel tüli, kuna parkis XXX maja ees seal parkinud A. A. sõiduki kinni, kuid ajas enda sõiduki A. A. nõudel sealt minema, sõnasõda oli seejuures kõva. Menetlusaluse isiku N.D ütluste (lk 139, 129) kohaselt on see asi A. A. kättemaks talle, kuna A. A. filmis. Kohtu hinnangul lahknevad ülejäänud tõenditest kõige teravamalt menetlusaluse isiku N.D ütlused (lk 139, 129). Kõrvutades N.D ütlusi videosalvestistelt (lk 10 11 71: DVD-R plaadil) nähtuvaga, ilmneb menetlusaluse isiku ütluste ebausaldusväärsus ja tema ütluste vastuollu sattumine nii videosalvestistelt kui ka tunnistajate O. S. ja A. A. ütlustest nähtuvaga. Videosalvestistelt (lk 71) nähtuvalt kajastavad need üksnes Tartus XXX asuva kortermaja ette jäävat parkla osa. Videosalvestised ei kajasta XXX maja trepikodasid ja trepikodadesse sissepääse. Ka Tartus XXX asuva kortermaja esist kõnniteed on näha üksnes väga kitsa parklapoolse lõiguna. Kõnniteelt trepikodadesse sissepääse videosalvestised ei kajasta. Kohus tegi 29.04.2024.a Maa-Ameti geoportaalist Tartus XXX asuva kortermaja ja selle lähiümbruse kohta kaardiandmete väljatrükid (lk 115-116). Nendelt väljatrükkidelt nähtub, et XXX maja kõrvale jääb XXX kortermaja ning XXX maja lähedusse jääb üle sõidutee vasakule poole XXX kortermaja. Kaardiandmete väljatrükkidelt nähtub ka see, et XXX kortermajal on 2 trepikoda ja kõnniteelt viib mõlema trepikoja juurde kõnniteelt 90-kraadise nurga all omakorda lühike kõnnitee. XXX asunud videokaamera asukohast vaadates ulatub parkla trepikojast edasi, s.t parkla ei lõpe ära II trepikoja sissepääsu juures. 25.04.2024.a esitas menetlusalune isik N.D enda kommentaaridega fotod (lk 109-112) ja ekraaniväljatrüki videosalvestisest (lk 113) Tartus XXX asuva kortermaja esise kohta (lk 109-114), mis neile tehtud kommentaaride tõttu on oma sisus eksitavad ja moonutavad tegelikkust. Nendele fotodele ja ekraaniväljatrükile N.D lisatud kommentaarid pole kooskõlas videosalvestistelt (lk 71) nähtuvaga, mistõttu kohus neile otsust ei raja ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Nende fotodega ja ekraaniväljatrükiga (lk 109-114) on N.D neile lisatud enda kommentaaridega püüdnud luua teistsugust reaalsust, kui seda on näha videosalvestistelt (lk 71). DVD-R plaadil (lk 71) asuval esimesel videosalvestisel kell 17:10-17:15 pargib heledat värvi sõiduauto Audi Q7 reg XXX Tartus XXX maja ette. XXX majast välja vaadates ehk videokaamera asukohast vaadates jääb pargitud sõiduauto Audi Q7 reg nr XXX paremale ja jääb parklas paremal ääres kõige viimaseks sõiduautoks senikauaks kuni
  4. videosalvestiselt (kell 17:52:06-17:55:00) nähtub, et O. S. sõidukist pargib paremale poole ehk XXX maja poole üks väike miniauto, mille juht lahkub sõidukist XXX maja suunas. DVD-R plaadil (lk 71) asuval esimesel videosalvestisel väljub pargitud heledat värvi sõiduautost Audi Q7 reg nr XXX juhi kohalt sale valgete pikemate juustega naisterahvas, kelle juuksed on hobusesabas. Naisterahvas suundub Tartus XXX suvasse majja ja sealt kõige lähemasse ehk esimesse trepikotta. Kohtuistungil andis 30.04.2024.a ütlused visuaalselt samasuguse väljanägemisega tunnistaja O. S., kellel pikad valged juuksed ja kes saleda joonega väljanägemisega. N.D ja L. N.D 2 katuseluukidega sõiduautot Audi on paremalt vasakule lugedes kolmas (hall) ja viies (roheline). Peale nende kahe sõiduki rohkem katuseluukidega sõidukeid XXX maja ees ei ole. O. S. heledat värvi sõiduauto Audi Q7 on paremalt esimene. Pärast juhi autost lahkumist kedagi O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Teisel videosalvestisel kell 17:15-17:20 Tartus XXX esises parklas muutusi ei toimu. Kedagi O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Kolmandal videosalvestisel kell 17:20:00-17:20:10 Tartus XXX esises parklas muutusi ei toimu. Kedagi O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Neljandal videosalvestisel kell 17:20:08-17:25:00 Tartus XXX esises parklas muutusi ei toimu. Kedagi O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Viiendal videosalvestisel kell 17:25:00-17:30:00 ilmus Tartus XXX esisesse parklasse üks sõiduauto, kes parkis end N.D ja L. N.D rohelist värvi auto taha, parkides kinni nii 11 12 rohelise auto (paremalt viies) kui ka selle kõrval seisva paremalt kuuenda sõiduauto. Kedagi sellest autost ei välju, juht jääb autosse istuma. Kedagi O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Kuuendal videosalvestisel kell 17:30:00-17:32:22 ei välju Tartus XXX esisesse parklasse ilmunud sõiduautost kedagi ja sellesse autosse kedagi ei sisene. Juht istub autos. Kedagi O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Seitsmendal videosalvestisel kell 17:32:38-17:38:31 väljub Tartus XXX esisesse parklasse ilmunud sõiduautost juhi kohalt meesisik ja tema juurde läheneb XXX kortermaja poolt teine meesisik, need 2 meest suhtlevad omavahel parklas; selle suhtluse alguses osundab parklasse saabunud sõiduki juht käega N.D halli värvi ja katuseluugiga auto suunas ehk paremalt vasakule lugedes kolmanda auto suunas, samasse suunda jääb ka O. S. pargitud hele sõiduk; mõlemad mehed jäävad natukeseks seisma paremalt vasakule lugedes kolmanda auto ehk halli värvi ja katuseluugiga auto kapoti juurde, misjärel neist parklasse sõiduautoga tulnud mees istub parklas paremalt viiendasse, s.o rohelist värvi ja katuseluugiga sõidukisse, jääb sellesse veidikeseks ajaks, mille kestel aeg-ajalt auto tuled vilguvad. Samal ajal jääb ennem XXX maja poolt tulnud mees asjatama paremalt kolmanda sõiduauto ehk halli värvi katuseluugiga auto juurde. Mõne aja pärast väljub mees rohelisest sõidukist ja läheb parklasse teise mehega suhtlema, kahe mehe suhtlus toimub paremalt kolmanda ja neljanda sõiduauto juures, nende ees. Kella 17:35 ajal läheb parklasse sõiduautoga tulnud mees paremalt neljanda ja viienda sõiduauto vahelt ning kolmanda ja neljana sõiduauto tagant maja suunas. Maja poolt enne parklasse tulnud mees jääb paremalt kolmanda halli värvi ja katuseluugiga sõiduauto juhiukse lähedusse seisma. Kell 17:35:42 tuleb enne maja suunas läinud mees tagasi ja läheb paremalt kolmanda auto tagant ning kolmanda ja neljanda auto vahelt kolmanda auto ees oleva teise mehe juurde, mehed vestlevad paremalt kolmanda sõiduauto juhiukse juures, siis maja juurest viimati tulnud mees istub paremalt kolmandasse autosse juhiistmele, suheldes läbi lahtise ukse auto juures seisva teise mehega, vahepeal pannakse autouks kinni ja siis tehakse omavaheliseks suhtluseks uuesti lahti. Kell 17:32 tuleb paremalt kolmandast sõiduautost juhiistmelt mees välja ja suhtleb sama auto juures teise mehega kuni selle videosalvestise lõpuni; mõlemad mehed on selle suhtluse ajal paremalt kolmanda ja neljanda auto vahel. Selle aja kestel kedagi O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Kaheksandal videosalvestisel kell 17:38:43-17:45:00 Tartus XXX esises parklas suhtlevad paremalt kolmanda auto juures ning kolmanda ja neljanda auto vahel lühidalt kaks meest, misjärel autoga parklasse sõitnud mees läheb ja istub samasse sõidukisse tagasi ning esialgu maja poolt tulnud mees istub paremalt kolmandasse halli värvi ja katuseluugiga sõiduautosse. Enne kahe mehe lahkuminekut toimub nende vahel küllaltki intensiivne vestlus, mille käigus enne autoga kohale tulnud mees vehib aktiivselt käega, samasse suunda jääb ka O. S. sõiduk, seljaga videokaamera poole olev teine mees vaatab selle suhtluse käigus vahepeal paremale poole, kuhu jääb O. S. pargitud sõiduk. Siis toimub kiire lahkuminek – autoga enne kohale tulnud mees sõidab sama autoga minema ja esialgu maja poolt autode juurde tulnud mees istub paremalt kolmandasse sõidukisse juhiistmele ja jääb sinna kuni selle videosalvestise lõpuni. Sellel autol ükski tuli ei põle. Väliselt ei viita ükski väline märk sellele, et sellel sõidukil auto mootor töötaks. Kedagi parklas paremalt esimesest O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Tunnistajate A. R. ja L. R. ütlustest ning menetlusaluse isiku N.D ütlustest on teada, et XXX maja esisesse parklasse tuli sõiduautoga A. R., kes parklas suhtles XXX N.D-ga ning tegeles XXX kahe auto elektrisüsteemidega, misjärel A. R. lahkus sõiduautoga Tartus XXX maja ees asuvast parklast, sõites sealt minema. 12 13 Üheksandal videosalvestisel kell 17:45:00-17:45:41 ja kümnendal videosalvestisel kell 17:45:00-17:45:41 on Tartus XXX esises parklas ennem paremalt vasakule lugedes kolmandasse halli värvi autosse juhi kohale istunud mees (N.D ) endiselt autos. Sellel autol ükski tuli ei põle. Kedagi parklas paremalt esimesest O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Üheteistkümnendal videosalvestisel kell 17:47:11-17:50:00 on Tartus XXX esises parklas ennem paremalt kolmandasse halli värvi autosse juhi kohale istunud mees (N.D ) endiselt autos, tehes salvestise lõpu poole vahepeal korraks esiukse lahti, kuid tõmmates selle peatselt uuesti kinni tagasi. Sellest autost kedagi ei välju. Kedagi parklas paremalt esimesest O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Kaheteistkümnendal videosalvestisel kell 17:50:00-17:51:06 on Tartus XXX esises parklas ennem paremalt vasakule lugedes kolmandasse halli värvi autosse juhi kohale istunud mees (N.D ) endiselt autos, tehes salvestise lõpu poole vahepeal korraks esiukse lahti, kuid tõmmates selle koheselt uuesti kinni tagasi. Sellest autost kedagi ei välju. Kedagi parklas paremalt esimesest O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Kolmeteistkümnendal videosalvestisel kell 17:51:06-17:52:06 on Tartus XXX esises parklas ennem paremalt vasakule lugedes kolmandasse halli värvi autosse juhi kohale istunud mees (N.D ) endiselt autos. Sellest autost kedagi ei välju. Kedagi parklas paremalt esimesest O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Neljateistkümnendal videosalvestisel kell 17:52:06-17:55:00 pargib O. S. sõiduki lähedusse XXX maja poole üks väike miniauto, millest juht lahkub XXX maja poole; seejärel lähevad põlema Tartus XXX esises parklas paremalt kolmanda halli värvi ja katuseluugiga auto tuled – samasse autosse istus juhi kohale eelnevalt mees (N.D ), peatselt autol tuled kustuvad. Sellest autost kedagi ei välju. Kedagi parklas paremalt esimesest O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Viieteistkümnendal videosalvestisel kell 17:55:00-17:55:40 tehakse Tartus XXX esises parklas paremalt kolmanda halli värvi ja katuseluugiga auto juhiuks lahti – samasse autosse istus juhi kohale eelnevalt mees (N.D ). Sellest autost kedagi ei välju. Juhiuks jääb sellel autol pärani avatuks. Kedagi parklas paremalt esimesest O. S. auto juhipoolsest küljest ei möödu. Kuueteistkümnendal videosalvestisel kell 17:55:36-17:58:30 tehakse Tartus XXX esises parklas paremalt kolmanda halli värvi ja katuseluugiga auto juhiuks lahti – samasse autosse istus juhi kohale eelnevalt mees (N.D ). Sellest autost juhi kohalt väljub kella 17:55:48 paiku mees, kes tõenäoliselt lukustab selle sõiduki autotulede vilkudes. Autotulede kustudes suundub mees sõidutee poole (mitte XXX maja suunas) ja jääb katuseluugiga halli värvi sõiduauto ette juhipoolsesse külge seisma, vaadates korraks ringi, ka XXX maja poole ja tammudes jalalt-jalale, kuid jääb siis näoga XXX maja poole; siis sammub veel paar sammu edasi, jäädes seisma sama katuseluugiga auto kapoti keskosa läheduses, olles näoga XXX maja suunas, samasse suunda jääb ka O. S. sõiduk, siis mees asjatab midagi taskute kallal, võttes vasakult poolt alumisest taskust midagi, on näha vasaku käe küünarnuki kõverdumist ja liikumist ning ese näikse käivat käest kätte, käed liiguvad, puutudes omavahel kokku; siis parem käsi liigub justkui vabalt ja eset hoitakse vasakus käes; sellel ajal on mees ikka näoga XXX kortermaja ja O. S. sõiduki poole; mees kõnnib XXX kortermaja suunas ja otsejoones samasse suunda jääva O. S. sõiduki juhipoolse esiratta juurde, vasak käsi kõverdub enne sõiduki juurde jõudmist küünarnukist ja seejärel käsi on suunatud ette auto suunas, autost möödudes hoiab O. S. sõiduki lähedusse, möödudes O. S. sõiduki 13 14 juhipoolsest küljest kella 17:56 ajal väga lähedalt, seejuures juhiukse alguses on näha mehe vasaku käe küünarnuki kõverdumist ja eemaldumist kehast ja sellel ajal vasaku käe liigutust juhiukse suunas - samal kohal juhiukse peal avastas O.S. järgmise päeva hommikul ka pika jutina värvikahjustuse, millest ta tegi fotod ja esitas need kohtule kohtuistungil 30.04.2024 (lk 123-126); olles möödunud O. S. sõiduki juhipoolsest küljest, ei suundu mees enam esialgses suunas, s.o XXX maja poole, vaid võtab suuna tagasi XXX maja poole. Rohkem salvestiselt mehe liikumist ei nähtu, kuna kaamerapilt ulatub kõnniteele väga napilt ja kaamerapilt trepikoja ette ei ulatu. Senini ei ole olnud vaidlust selles, et halli värvi ja katuseluugiga autost ehk paremalt vasakule lugedes kolmandast autost väljunud mees on N.D. Selles osas on tunnistajate A. R. ja L. R. ütlustest ning menetlusaluse isiku N.D ütlustest kogumis nähtuv kooskõlas. Menetlusalune isik N.D on senini õigeks võtnud ja tunnistanud seda, et videosalvestiselt näha olev mees, kes 15.11.2023.a kella 17:56 ajal möödub O. S. sõidukist, on tema. Videosalvestiselt nähtuvaga on menetlusaluse isiku N.D ütlused (lk 139, 129) selle kohta, et tema ei ole O. S. sõidukit sellest möödudes kahjustanud, veenvalt ümber lükatud. Osas, millises N.D ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, kohus N.D ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Kohtule ei ole veenvad ja usutavad menetlusaluse isiku N.D ütlused (lk 139) selle kohta, et ta läks koju minemiseks parklast trepikotta kõige otsemat teed. Kõrvutades Maa-Ameti geoportaalist tehtud kaardiandmete väljatrükkidelt (lk 115-116) nähtuvat videosalvestistelt nähtuvaga (lk 71), ilmneb N.D käitumise ebaloogilisus. Nii tunnistaja L. R. kui ka menetlusaluse isiku N.D ütlustest nähtub, et N.D tuli majaesisest parklast koju, s.o XXX majja. Väljudes kella 17:55 ajal enda halli värvi ja katuseluugiga sõidukist, ei suundunud N.D seejuures mitte XXX maja poole, vaid majale lähenemise asemel eemaldus sellest, minnes hoopiski vastupidises suunas, s.o sõidutee poole ja hoides edasiselt liikumissuunda hoopiski kõrvalmaja ehk XXX kortermaja poole, kuhu suunda jäi ka O. S. pargitud sõiduk. O. S. sõiduki juhipoolsest küljest möödumise järgselt tegi N.D kardinaalse suunamuutuse, pöörates tagasi enda elukoha poole, hakates liikuma XXX maja trepikoja suunas. Taolisest käitumisest nähtub N.D teadlik ja tahtlik ning eesmärgistatud käitumine, s.o kavatsetus KarS § 16 lg 2 mõttes. Mis puutub kaebuses esitatud väitesse, et N.D läks O. S. auto juurest koju, kuna seal oli selleks kõige laiem sõidukite vahe, siis need ei ole kohtule veenvad ja usutavad olukorras, kus seitsmendalt, kaheksandalt ja kuueteistkümnendalt videosalvestiselt nähtub, et ka kolmanda ja neljanda sõiduki vahel oli liikumiseks küllaldaselt ruumi, sest nende sõidukite vahel mahtusid hõlpsasti liikuma nii N.D kui ka XXX A. R., kes videosalvestistelt nähtuvalt selleks mingeid erilisi pingutusi ei pidanud tegema, kuna liikusid kahe auto vahelt vabalt. Videosalvestistelt nähtuvalt ei takistanud N.D-l objektiivselt mitte miski otse koju minemast, s.o suunduda kolmanda ja neljanda sõiduki vahelt otse XXX majja. Videosalvestistelt nähtuvalt polnud N.D-l reaalset vajadust minna koju nii-öelda ringiga, tehes kaare O. S. juhipoolse külje lähedusest. N.D sihipärane käitumine O.S. vara kahjustamiseks nähtub videosalvestiselt ka sellest, et vahetult pärast autost väljumist ja auto lukustamist seisatas ta korraks auto ees, jälgides ümbrust, siis astus paar sammu ja edasi tegeles enda taskust kriipimisvahendi otsimisega ja selle endale vasakusse kätte sättimisega. Kuna värvikahjustus pika joonena on sõidukil äärmiselt tugevalt välja joonistunud ja väga hästi näha ning jääb sõidukit vaadates silma (lk 53-55, 124: fotod), siis pidi tegemist olema millegi küllaltki spetsiifilise ja väikese kätte ära mahtuva esemega. Kohtule ei ole usutavad N.D ütlused selle kohta, et 14 15 ta otsis taskust XXX helistamiseks telefoni ja tal oli käes telefon. Pole eluliselt usutav, et telefoniga, mida kasutatakse igapäevaseks suhtluseks, saaks sõidukile nii tugeva värvikahjustuse tekitada. Valdavalt on telefonide servad ja nurgad selleks liiga kumerad, et nendega oleks reaalselt võimalik tekitada niivõrd teravat ja tugevalt välja joonistatud kriimustust, nagu seda on näha fotodelt lk 53-55 ja lk
  5. Enamasti on telefonidel ka ümbrised, mis on telefoni kaitseks pehmemast materjalist ning sellisel juhul ei pruugi üldse olla võimalik telefoniga sõidukile värvikahjustusi tekitada. Kohtu hinnangul tegi N.D kõrvalepõike XXX maja suunas selleks, et ta saaks teises majas, s.o XXX majas elava O. S. kasutuses oleva sõiduauto külje ära kriipida ja seejärel koju minna. N.D käitumise motiiv, miks ta kriimustas naabermajas Tartus XXX elava O. S. sõidukit, mis 15.11.2023.a õhtul pargiti O. S. poolt Tartus XXX kortermaja ette, nähtub N.D-l ähedaste, s.o XXX A. R. ja XXX L. R. ütlustest selle kohta, N.D ja L. N.D-l on mitu autot, kokku neli ning neist kahte autot hoiavad nad Tartus XXX asuva suure kortermaja ees. Samas ei hoia nad kahte autot maja ees mitte ühe parklakoha laiuses, nagu on näha paremalt vasakule lugedes neljandal sõidukil, kus kaks sõidukit on pargitud üksteise järele nii-öelda kinni, vaid nende 2 sõidukit võtavad enda alla kaks parkimise kohta, videosalvestistelt nähtuvalt paremalt vasakule lugedes kolmanda ja viienda koha. Peres mitme auto omanikuna on N.D-l huvitatus hoida parklakohad võimalikult vabad. Videosalvestistelt (lk 71) ja kaardiandmete väljatrükkidelt (lk 115-116) nähtub, et Tartus XXX asuva suure kortermaja ees on väga vähe parkimiskohti. Taolistel asjaoludel on iga vabaks jääv parklakoht oodatud. Kõrvalmajas XXX elavale sõidukiomanikule anti teada, et tema sõiduk pole XXX asuva maja ette oodatud. See on kooskõlas ka vastulausest ja tunnistaja A. A. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et N.D-le on läbi aegade olnud omane omal initsiatiivil parkimist XXX maja ees korraldada ning N.D-le pole olnud vastuvõetav ka see, kui sama maja elaniku koju tuuakse haagisega külmkappi, kuigi haagisega auto peatus kortermaja juures ainult külmkapi toomiseks. Sellega on kooskõlas ka menetlusaluse isiku N.D ütlustest nähtuv selle kohta, et tema hinnangul on just tema ja ta XXX kõige täpsemalt XXX maja ette parkijad. N.D käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. N.D käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et ta kriipis naabermajas XXX elava isiku sõidukit, mis oli pargitud XXX maja ette. Menetlusaluse isiku ütlustest (lk 139, 129) nähtub, et XXX juures ja ka naabermajade juures ei olnud parkimiskorda kehtestatud, nimelisi parklakohti polnud ja kehtis reegel, kes ees, see mees. Ja isegi kui oleks olnud kehtestatud elanikele kindlad parkimiskohad, siis selle korra eiramine ei anna õigustust ja luba valesti parkinud sõiduki kahjustamiseks, sellele kriipimisega värvivigastuste tekitamiseks. N.D käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et ta esitas kohtule enne kohtuistungit 25.04.2024.a fotod (lk 110-112) ja ühe videosalvestise ekraaniväljatrüki (lk 113), millistele ta on kandnud kommentaaridena enda seisukohad. Kuna nendele fotodele ja ekraaniväljatrükile kantud N.D hinnangud ja seisukohad lahknevad videosalvestustelt (lk 71) näha olevast, siis kohus neile otsust rajada ei saa ning hindab esitatud fotod ja ekraaniväljatrüki eksitavaks, kuna moonutavad tegelikkust, s.o 15.11.2023.a olustikku. N.D ütlustest nähtub, et fotod (lk 110-112) on tehtud 2024.a aprillis ja need on illustratiivse iseloomuga. Vaadates N.Da poolt esitatut, mis asub toimikus lk 113, ilmneb, et see pole foto, vaid videosalvestiselt ekraaniväljatrükk, mis on näha ka kuupäevast – 15.11.2023 17:57:
  6. Sellele ekraaniväljatrükile on märgitud katuseluugiga sõiduki juurde (millest N.D enne O.S. sõiduki juurde minekut välja tuli), et selle katuseluugiga ja 15 16 kõrval oleva auto vahe on liiga kitsas. Videosalvestistelt (lk 71: seitsmendalt, kaheksandalt ja kuueteistkümnendalt) aga nähtub, et tegelikkuses said seal vabalt liikuda nii A. R. kui ka N.D ning soovi korral saanuks N.D heledast katuseluugiga autost väljudes minna ka otse enda elukoha trepikotta, ilma O. S. sõiduki juurest ringi minemata ja kaart sisse tegemata. Võrreldes videosalvestistelt (lk 71) nähtuvat N.D 25.04.2024.a esitatud fotodelt (lk 110-112) ja ekraaniväljatrükilt (lk 113) nähtuvaga, siis on 2024.a aprillis tehtud fotodele (lk 110-112) tähistatud O. S. kasutuses olnud sõiduki asukoht olulisel määral XXX majale lähemal, kui see oli 15.11.2023.a videosalvestistelt (lk 71) nähtuvalt ja kui seda on näha ekraaniväljatrükilt (lk 113). Seetõttu ei vasta tegelikkusele ka N.D poolt fotodele kantud liikumistrajektoor enda auto juurest koju. Neil asjaoludel kohus menetlusaluse isiku N.D 25.04.2024.a esitatud fotodest (lk 110-112) ei lähtu, kuna need 2024.a aprillis tehtud fotod on neile tehtud kommentaaride tõttu eksitavad ja tegelikkust moonutavad. N.D käitumise õigusvastasust ei välista ka kaebuses esitatud väited tunnistajate A. A. ja O. S. kontrollimata ütluste kohta. Kohtus kuulati 30.04.2024.a tunnistajad O. S. ja A. A. üle ning neile oli võimalik küsimusi esitada nii menetlusalusel isikul kui ka tema kaitsjal. Tunnistajate O. S. ja A. A. ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka videosalvestistelt nähtuvaga. Kohtul puudub põhjendatud alus tunnistajate O. S. ja A. A. ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. N.D käitumise õigusvastasust ei välista ka kaebuses esitatud väited selle kohta, et kriimustuste tekkimise aeg O. S. autol ei ole tuvastatud ning videol ei ole näha, et N.D tegevuse tulemusena oleks tekkinud mingit kriimustust. Kaebuse kohaselt pole ka näha, et uksel oleks olnud üldse mingit kriimustust ning nagu juba vastulauses kajastatud, on foto kriimustatud autouksest tehtud oluliselt hiljem. Kohus nende väidetega ei nõustu. Videosalvestiselt (lk 71) nähtuvaga ja O. S. ütlustega (lk 122, 134-138) ning tema telefonist 16.11.2023.a hommikul tehtud fotodega (lk 123-126) on kogumis tõendatud, et 15.11.2023.a kella 17:56 ajal O. S. auto juhiuksele põhjustatud värvikahjustuse avastas O. S. järgmise päeva hommikul, kui ta läks last kooli viima ja tööle ning tegi siis tööle jõudes õues auto juhtuksel olevast pikast kriipsutaolisest värvikahjustusest ka fotod. Hiljem tehti fotod 24.11.2023.a, mil samal ööl oli tekkinud samale juhiuksele uus värvikahjustus, kuid nüüd lühem ja see asus pikema värvikahjustuse all. Seda tõendavad D. S. poolt 24.11.2023.a kaaskirjaga (lk 47) menetlejale saadetud fotod (lk 48-55) sõiduautost reg märgiga XXX, mille juhiuksel on välja joonistunud kaks tugeva jutina värvikahjustust – pikem üleval ja lühem selle all. N.D käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väited, et neil oli A. A. tüli ja A. A. videokaamera filmis ja see on A. A. kättemaks talle. Kohtus 30.04.2024.a andsid ütlused nii tunnistaja A. A. kui ka menetlusalune isik N.D . Nad mõlemad kinnitasid nendevaheliste lahkarvamuste esinemist enne 15.11.2023.a. Samas nähtub tunnistaja A. A. ütlustest, et parklale suunatud videokaamera pani ta alles pärast seda, kui tema enda auto sai mitmeid värvikahjustusi kriipimiste näol. A. A. ütlustest ei nähtu, et ta oleks paigaldanud videokaamera lahkarvamuste tõttu sama maja elanikuga N.D-ga. Videokaamera paigaldamise ajal ei saanud neil asjaoludel olla A. A. ette teada, et kunagi jääb sellele N.D ebaseaduslik tegevus. Taolistel asjaoludel pole alust arvata, et A. A. tegutses videokaamerat paigaldades kättemaksust N.D suhtes. Enda ebaseaduslikus käitumises pole N.D-l alust teha etteheiteid A. A.. N.D käitumise õigusvastasust ei välista ka tema ja kaitsja väited, et A. A. on videokaamera paigaldamisega teostanud ebaseaduslikku jälitustegevust ja videosalvestised on seetõttu lubamatud tõendid. Kohtu hinnangul on A. A. videokaamerast saadud salvestised lubatavad tõendid. 16 17 Korteriühistu XXX teatisest nähtub, et korteriühistu ise pole valvekaamerat paigaldanud (lk 1213). Sellele, et A. A. tegevuse eesmärgiks ei olnud ebaseadusliku jälitustegevuse teostamine, viitab tema ütlustest nähtuv selle kohta, et nii tema enda sõidukit kui ka sama XXX maja ning ümbruskonna elanike sõidukeid on nende kriipimisega kahjustatud, parklale suunatud videokaamera paigaldas enda vara kaitseks. Tunnistaja A. A. ütlustest nähtub, et ta poleks videokaamerat parkla peale suunatuna paigaldanud, kui tema sõidukit poleks kahjustatud ja selle tegijad karistuseta jäänud. Kohtul ei ole alust A. A. ütluste tõele vastavuses kahelda, kuna ka sotsiaalmeedia postitustest (lk 14-16) nähtub, et XXX tänava piirkonnas on inimeste autode kahjustamine nende ära kriipimisega levinud. Sama nähtub ka politsei menetlusinfosüsteemist tehtud väljavõttelt, milles Tartus XXX maja juures vara kahjustajana teiste isiku sõidukite kriipimise näol on seostatud N.D, kes pidi reageerima siis, kui keegi pargib valesti, siis läheb auto kallale (lk 69-70). Ka O.S. sõidukit on kahel erineval korral kriibitud – esimesel korral 15.11.2023.a XXX. maja ees pikk triip juhiuksel ja teisel korral ööl vastu 24.11.2023.a XXX maja ees lühike triip juhiuksel (lk 47-55). Olukorras, kus Annelinna piirkonnas, sealhulgas XXX ümbruses, on sõidukite kahjustamised küllaltki levinud, sõidukeid kriibitakse, kuid menetluste läbiviimiseks pole olnud tõendeid ja need on jäänud tulemuseta, kuna pole olnud võimalik usaldusväärselt teo toimepanijaid tuvastada, pole riigil alust teha etteheiteid, et inimene on enda vara kaitseks suunanud enda elukohast kaamera maja esisele parklale. A. A. videokaamera pole suunatud sellele, et tuvastada, kes ja millal maja trepikotta siseneb ja sealt väljub. Kaamerapildi järgi pole seda võimalik tuvastada. Kaamera on suunatud maja ees olevale kõnniteega piirnevale sõidukite parkimisalale, andes ülevaate parklas sõidukitega toimuvast. Taolistel asjaoludel on inimesel enda vara kaitseks õigustatud ja ülekaalukas huvi. Ka käesolev juhtum on lahenduse leidnud tänu sellele, et leidus kaamera, mille videosalvestisele on N.D ebaseaduslik käitumine jäänud. Polnuks parklale suunatud kaamerat, kasvaks karistamatuse tunne ja pole oodata, et teiste vara kahjustamised kunagi lõpeks. Mis puutub menetlusaluse isiku ja tema lepinguline kaitsja jurist Lembit Auväärti 22.12.2023.a esitatud vastulauses (lk 65-67) kajastatud viitesse KarS § 218 lõikele 4, mis näeb ette, et seda paragrahvi saab kasutada süütegude puhul väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu ning väheväärtusliku asjaga on tegemist siis, kui väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot, O. S. olevat aga kahju tekitatud 250 eurot, siis kohus sellega ei nõustu. Käesolevalt ei ole tegemist kriminaalasjaga. Karistusseadustiku (KarS) § 218 lõike 4 kohaselt loetakse KarS § 218 lõike 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 203 lg 1 kohaselt karistatakse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, – rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot. Käesoleval juhtumil jääb autoukse kriipimisega seonduv kahju kahtlusteta alla 4000 eurot, s.t kriminaalasjaga ja kuriteoga tegemist ei ole. KarS § 218 lõike 1 mõttes on käesolevalt tegemist vähemohtliku varavastase väärteoga. BMG OÜ-le kuuluva autode kere- ja remonditöid osutava ettevõtte AUTOHING hinnangul võib juhiukse parandustöö ajaliselt võtta aega 2-3 päeva ja töö maksumus nende ettevõttes on hetkel orienteeruvalt 250 eurot (lk 56). See vastus koostati 24.11.2023.a. Kohtuistungi aja seisuga on O. S. sõiduki juhiukse kahjustused parandamata ja talle kahju hüvitamata. 17 18 KarS § 218 lg 1 kohaselt karistatakse vähemohtliku varavastase süüteo eest kas rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes menetlusaluse isiku süü ulatusest – õigusrikkumise pani toime kavatsetult, kahju on remonditööde teostaja poolt hinnatud esialgselt küllaltki väikeseks - 250 eurot, kuid see on senini hüvitamata, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, karistusregistri andmetel puuduvad N.D-l kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused (lk 68), on menetlusaluse isiku õiguskuulekusele suunamiseks ning õiguskorra kaitsmiseks küllaldane ja piisav karistada teda rahatrahviga 1/4 sanktsiooni ülemmäärast - 75 trahviühikuga ehk 300 euroga riigituludesse. Seejuures on arvestatud ka sellega, et N.D-l tuleb O. S. hüvitada ka kahju. Kriipimise ohvriks langenu huvid tuleks kõrgemale seada riigi huvidest ning karistuseks mõistetav rahatrahv ei peaks olema ülemäära suur ning põhjustatust kahjust olulisel määral kõrgem. Seda iseäranis olukorras, kus menetlusalusel isikul varasemad karistused puuduvad. Menetlusalusel isikul peaks jääma rahalisi vahendeid ka tekitatud kahju hüvitamiseks.

§ 132

punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Väärteoasjas puuduvad andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Senini ei ole keegi ka rahatrahvi ositi tasumise määramist taotlenud. Kuna N.D ja L. N.D peres on kasutamisel kokku 4 sõidukit, neist kaks (Audi A6 ja Audi A8) seisavad pidevas kasutuses olevana nende elukoha ees, millest saab järeldada küllaltki jõukalt elamist, siis alust rahatrahvi ositi tasumiseks ei ole.

§-s 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel pole kohaldatav, kuna asjas on Tartu mastaabis Annelinna piirkonnas ülekaalukalt suur avalik menetlushuvi ning ka kahju on N.D-l hüvitamata. Senini pole menetlusalune isik N.D enda rikkumist ka tunnistanud, vaid on hoopiski süüdistanud juhtunu fikseerimises O. S. ja A. A., kelle suhtes ta on taotlenud kriminaalmenetluse alustamist:   tunnistaja O. S. suhtes valeütluste andmise ja tõendite võltsimise kohta tunnistaja A. A. suhtes valeütluste andmise ja tõendite võltsimise ning eraviisilise jälitustegevuse kohta Kohtu hinnangul soovib N.D taolisel viisil teisi alusetult süüdistades end päästa vastutusest ja karistusest ning O. S. kahju hüvitamisest. Kohtu hinnangul pole vähimatki alust selleks, et alustada kriminaalmenetlust tunnistaja O. S. suhtes valeütluste andmise ja tõendite võltsimise kohta ja tunnistaja A. A. suhtes valeütluste andmise ja tõendite võltsimise ning eraviisilise jälitustegevuse kohta. Kohtul pole vähimatki alust kahelda tunnistajate O. S. ja A. A. ütluste usaldusväärsuses. Nende ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka videosalvestistelt nähtuvaga. Tunnistajate O. S. ja A. A. käitumisest ei nähtu kuskilt ka tõendite võltsimist ning ebaseaduslikku eraviisilist jälitustegevust. Asjaolu, et kohtule on kohtuvälise menetleja poolt esitatud ühel DVD-R plaadil (lk 71) kokku 16 videosalvestist, millistest osade algused ja lõpud kattuvad, ei anna alust selles teha etteheiteid tunnistajatele A. A. ja O. S.. Süüteoteatest (lk 4244) nähtub, et linke A. A. saadud videosalvestisest on O. S. poolt menetlejale edastatud kolm. Pole alust süüdistada tunnistajaid selles, et videosalvestisest on menetluse kestel tehtud väiksemad jupid ja need paigutatud kohtule edastatud DVD-R plaadile (lk 71). 18 19 Kohus on seisukohal, et kuna 16-lt videosalvestuselt nähtub sama olustik ning igal salvestisel on kajastatud jooksvalt ka aeg, siis tegemist on tegelikkust kajastavate salvestistega ning need pole võltsingud. Ka on salvestised valdavalt kas sama lõpu või algusega või need on alguse ja lõpu osas eelneva ja järgenvaga osaliselt kattuvad. Sellest nähtub, et tegemist on ühe ja sama videosalvestisega, millest on tehtud osaliselt kattuvad lõigud. Üksikute videosalvestiste vahele on jäänud ka mõned tühjad sekundid. Tunnistaja A. A. ütlustest nähtuvalt võib see olla põhjustatud sellest, et kaamera töötab vaid siis, kui kaamera vaateväljas toimub liikumine. Videosalvestite usaldusväärsust tõstab ka asjaolu, et sealt nähtuv on kooskõlas ka tunnistajate A. R. ja L. R. ütlustega ning osaliselt ka menetlusaluse isiku N.D ütlustega, kuigi viimane O. S. sõiduki kahjustamist eitab, kuid võtab õigeks sellest 15.11.2023.a õhtul kella 17:56 ajal juhipoolsest küljest möödumise ja seejärel koju suundumise. Kohtul ei ole põhjendatud alust kohtule esitatud ühel DVD-R plaadil asuvate videosalvestiste lubamatuks tõendiks tunnistamiseks ja videosalvestiste tõendite hulgast välja jätmiseks. Kohus jätab rahuldamata N.D kaitsja koostatud kaebuses esitatud taotlused menetluse alustamiseks:   tunnistaja O. S. suhtes valeütluste andmise ja tõendite võltsimise kohta tunnistaja A. A. suhtes valeütluste andmise ja tõendite võltsimise ning eraviisilise jälitustegevuse kohta Seetõttu kohus käesolevat kohtuotsust kohtueelsele menetlejale Politsei- ja Piirivalveametile ning Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ei saada. Küll on aga tegelikkusest teistsugust reaalsust püüdnud luua menetlusalune isik N.D , esitades 25.04.2024.a kohtule enda kommentaaridega fotod (lk 109-112) ja enda seisukohtadega ekraaniväljatrüki videosalvestisest (lk 113) Tartus XXX asuva kortermaja esise kohta (lk 109-114). Nendele fotodele ja ekraaniväljatrükile N.D lisatud kommentaarid pole kooskõlas videosalvestistelt (lk 71) nähtuvaga. Nende fotodega ja ekraaniväljatrükiga (lk 109-114) on N.D neile lisatud enda kommentaaridega püüdnud luua teistsugust reaalsust, kui seda on näha videosalvestistelt (lk 71). Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.