4-24-2527 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2527 Kohtukoosseis Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
- augusti
- a määrus, millega jäeti X.C kaebus läbi vaatmata ja andmete avalikustamist puudutav taotlus rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik X.C määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus (ik: XXX), RESOLUTSIOON Jätta X.C määruskaebus Pärnu Maakohtu
- augusti
- a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on VTMS § 17 lg 2 tulenevalt menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- juulil 2024 saabus maakohtule X.C (edaspidi menetlusalune isik) kaebus PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi
- juuli 2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 2230,24,059126 liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi. Menetlusalune isik soovis kaebuses kiirmenetluse otsuse tühistamist. Samuti soovis kaebaja, et menetluse tulemusel tehtud otsust ei avalikustata või otsuse avalikustamisel avalikustatakse see ilma kaebaja nimeta, nimega avalikustamisel soovis kaebaja menetlusest loobuda.
- augustil 2024 selgitas maakohus kohtunõudega jõustunud kohtulahendite avalikustamist ja palus menetlusalusel isikul otsustada, kas ta jääb esitatud kaebuse juurde või loobub sellest. Vastamise tähtajaks andis kohus
- august
- Täiendavad selgitused andis ka kohtujurist ekirja teel. 1
(4)4-24-2527
- Menetlusalune isik ei andnud kohtu poolt antud tähtaja jooksul teada, kas ta jääb kaebuse juurde või loobub sellest.
- augustil 2024 palus kohus kohtuvälisel menetlejal edastada väärteotoimik ja kirjalik seisukoht kaebuse osas.
- augustil 2024 teatas menetlusalune isik kohtule, et tema ei ole andnud luba menetlust alustada, miks on menetlust alustatud ilma tema loata. Kuna ta ei ole andnud luba alustada menetlust, siis ei saa nõuda ka selle lõpetamist, mistõttu palus lõpetada omavoliline asjade menetlemine. Kuna on selge, et tema nimi avalikustatakse, siis ta ei soovi menetlust.
- Vastuseks
- augusti
- a kohtunõudele saabus
- augustil 2024 menetlusaluse isiku avaldus selle kohta, et ta ei ole teadlikult soovinud alustada menetlust, menetluseks soovi ja luba ei ole andnud, eeltingimused selleks ei ole täidetud.
- augustil 2024 saabus kohtule kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele ja väärteotoimik. Maakohtu määrus
- Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
- augusti
- a määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus läbi vaatmata ja andmete avalikkustamist puudutav taotlus rahuldamata.
- Maakohus märkis, et menetlusalune isik väidab, et ta saatis kohtule lahendi avalikustamise kohta kirja, mille kohta kinnitati talle, et menetlust ei alustata. Kohus tõi välja, et menetlusaluse isiku saadetud dokumendi pealkirjaks on kaebus seoses kiirmenetluse otsusega, viide konkreetsele otsusele ja lisatud on ka otsuse koopia. Kaebus on digiallkirjastatud ja kaaskirjas on märgitud, et kohtule saadetakse digiallkirjastatud kaebus. Seega ei saatnud menetlusalune isik kohtule mitte kirja, vaid nõuetekohase kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Sellega tekkis kohtul kohustus kaebust menetleda vastavalt VTMS-s sätestatule. Seejuures kohus täpsustas
- augustil 2024 menetlusaluse isiku nõuet, millele isik tähtajaks ei vastanud, mistõttu jätkas kohus eelmenetluse toimingutega.
- augusti 2024 kirjas teatas menetlusalune isik, et ta ei soovi menetlust ja pole selleks luba andnud. Kohus märkis, et kaebuse esitamine kohtule ongi isiku tahteavaldus kohtumenetluse alustamiseks. Kaebusele ei saa jätta lihtsalt reageerimata. Kuivõrd aga menetlusaluse isiku kirjast tuleneb, et ta ei soovi kiirmenetluse otsusele esitatud kaebuse menetlemise jätkamist, siis ta järelikult loobub kohtule esitatud kaebusest. Selline võimalus isikul VTMS § 127 lg 1 kohaselt ka on. Maakohus ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, millega oleks raskendatud menetlusaluse isiku olukorda VTMS § 127 lg 4 mõttes. Seetõttu tegi maakohus VTMS § 118 lg 2 p 4 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse.
- Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud menetluse ja otsuse avalikustamata jätmist või avalikustamist ilma tema nimeta. Maakohus selgitas, et kohtulahendite avalikustamist reguleerivad KrMS § 4081 lg-d 1-2 (koosmõjus VTMS §-ga 2). Kohus ei tuvastanud (sh ei avaldatud taotluses) KrMS § 4081 lg-tes 3 ja 4 sätestatud asjaolusid, mis annaks aluse käesoleva kohtumääruse avalikustamisel mitte juhinduda KrMS § 4081 lg-test 1 ja
- Seetõttu jättis kohus menetlusaluse isiku taotluse kohtumääruse mitteavalikustamiseks või i lma tema nimeta avalikustamiseks rahuldamata. Määruskaebus
- augustil 2024 (so edasikaebetähtaja jooksul) esitas menetlusalune isik maakohtule kirjana pealkirjastatud avalduse. Selles väljendatakse kokkuvõtvalt rahulolematust maakohtu määruse suhtes ning leitakse, et see ei ole aus ega õiglane. Kaebaja hinnangul sisaldab maakohtu määrus hulgaliselt ebaõigeid faktiväiteid. Jätkuvalt leiab menetlusalune isik sedagi, et digitaalselt 2
(4)4-24-2527 allkirjastatud dokumendi saatmine maakohtule ei anna alust koheselt menetluse alustamiseks. Lisaks ei määra dokumendi pealkiri selle sisu. Menetlusalune isik märgib ka, et kuna tema ei ole teadlikult kohtumenetlust alustanud, siis ei saanud tema seda ka lõpetada ja kaebusest loobuda. Menetlusalune isik avaldab pahameelt kohtumenetluse käigu ja maakohtu kohtuniku suhtes.
- augustil 2024 edastas menetlusalune isik kirja Pärnu Maakohtule seoses kohtuniku poolt tema kaebuse allkirjastamise ja edastamisega Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlusalune isik rõhutab, et ta on korduvalt juba välja toonud, et ta ei soovi kohtumenetlusega enam mingit tegemist teha, sest on aru saanud, et nagunii ei tule ausat ja õiglast otsust. Menetlusalune isik kinnitab, et kohtuga kontakti võtmise eesmärgiks oli ainult info saamine ning ta ei olnud teadlik selle tagajärgedest. Nüüd on temast tehtud alusetult hoopis süüdistatav.
- augustil 2024 vastas maakohus menetlusaluse isiku
- augusti 2024 kirjale, selgitades talle kaebuse ringkonnakohtule edastamise põhjuseid ja sõnaga ,,süüdistatav’’ seonduvaid asjaolusid.
- augustil 2024 saatis menetlusalune isik maakohtu
- augusti 2024 vastusele taas kirja, milles märgib, et kohus tõlgendab tema tahteavaldusi omavoliliselt, mistõttu ta ei plaani kohtuga enam rohkem kirjavahetust pidada.
- septembril saatis menetlusalune isik taas maakohtule kirja, milles väljendas arusaamatust selle osas, et ta saab teavitusi saabuvast tähtajast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Enne sisulise seisukoha võtmist taunib ringkonnakohus seda, et menetlusalune isik on oma pöördumistes kasutanud maakohtuniku isikut halvustavat stiili. Kohtule esitatavates avaldustes tuleb hoiduda kohtuniku suhtes alusetutest ning tarbetutest isiklikest rünnakutest. Kaebuses võib kritiseerida vaidlustatavat lahendit ja selline kriitika võib olla ka terav, kuid see tuleb suunata vaidlustatavale lahendile, mitte lahendi teinud kohtuniku isikule. Ringkonnakohus meenutab, et kohtu solvamine ja laimamine on karistatavad (karistusseadustiku §-d 305 ja 3051).
- Käsiloleva kohtumenetluse sõlmküsimuseks on see, kuidas tuleb mõista menetlusaluse isiku erinevaid avaldusi. Menetlusalune isik näib olevat veendunud, et kohtumenetlus on alustatud põhjendamatult ja tema ei ole seda soovinud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning leiab, et maakohus toimis menetlusaluse isiku avalduste tõlgendamisel, kaebuse läbi vaatamata jätmisel ning menetlusaluse isiku
- augusti
- a avalduse ringkonnakohtule edastamisel veatult.
- Ringkonnakohtu hinnangul esines maakohtul alus lugeda menetlusaluse isiku kirjana pealkirjastatu määruskaebuseks ning edastada see seetõttu lahendamiseks ringkonnakohtule. Seda tulenevalt asjaolust, et kaebus esitati kaebetähtaja jooksul ning see sisaldas sisulisi etteheiteid maakohtu määrusele, mh osas, et see ei ole õiglane ja sisaldab ebaõigeid faktiväiteid, mida avalduses üritati ka ümber lükata. Seega esines maakohtul alus käsitada seda määruskaebusena ja edastada vastavalt VTMS § 195 lg-le 3 lahendamiseks ringkonnakohtule ning seda isegi siis, kui menetlusalune isik seda ise kaebusena ei pealkirjastanud. Nimelt ongi maakohtu määruste seaduslikkuse hindamine määruskaebemenetluses just ringkonnakohtu ülesanne.
- Kuigi menetlusaluse isiku
- augusti
- a avaldust oli põhjust käsitada määruskaebusena Pärnu Maakohtu määrusele, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul puudub alus selle kaebuse sisuliseks lahendamiseks, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Nimelt on 3
(4)4-24-2527 menetlusalune isik
- augusti 2024 kirjas avaldanud, et ta on korduvalt juba teada andnud, et ei soovi selles asjas kohtumenetlust ja kohtuga kontakti võtmise ainsaks eesmärgiks oli info saamine, mille tagajärjena ta kohtumenetlust ette ei näinud. Maakohus selgitas
- augusti
- a vastuses põhjuseid, miks pidas ta menetlusaluse isiku
- augusti 2024 kirja määruskaebuseks ja edastas selle ringkonnakohtule ning samuti selgitas kaebuses tõstatatud küsimust seoses sõnaga ,,süüdistatav.’’
- augustil 2024 edastas menetlusalune isik järjekordse kirja, milles leiab, et kohus tõlgendab tema tahteavaldusi omavoliliselt, andes ühtlasi teada, et ta ei plaani kohtuga enam rohkem kirjavahetust pidada.
- Ringkonnakohtu hinnangul nähtub menetlusaluse isiku
- ja
- augusti 2024 kirjadest, et tema tegelik eesmärk on see, et tema kirju ega kaebuseid rohkem ei menetletaks ja et kohtumenetlus selles väärteoasjas lõppeks sootuks. Eelkirjeldatud olukorras on ainuvõimalik järeldus, et menetlusalune isik on oma määruskaebusest (mida ta ise määruskaebusena ei käsita) loobunud, mille tagajärjeks on kaebuse läbi vaatamata jätmine. Nimelt, VTMS § 194 lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VTMS 11.-
- peatüki sätteid, arvestades
- peatükis sätestatud erisusi. VTMS § 142 lg 2 p 5 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui apellant on kuni kohtuistungi alguseni apellatsioonist loobunud. Kuna menetlusalune isik sisuliselt loobus kaebusest, tuleb see jätta läbi vaatamata. Seda ei väära ka asjaolu, et seni on menetlusalune isik keeldunud kasutamast sõnapaari kaebusest loobuma ja seda tulenevalt asjaolust, et ta ei ole enda kinnitusel kohtumenetlust üldse soovinud, mistõttu ei saa ta loobuda asjast, mida ta ei ole üldse taotlenudki. Seda eespool toodud põhjustel – so, et menetlusaluse isiku
- augusti
- a avaldust tuli käsitada määruskaebusena. Menetlusaluse isiku
- septembri
- a kirjas viidatud teavituse näol on tegemist e-toimiku automaatse teavitusega, mis andis teada, et maakohtu määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg on saabumas. See ei tähenda, et menetlusaluselt isikult eeldati täiendavaid seisukohti. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt et, kui menetlusalune isik ringkonnakohtu menetlusotsustust (kaebuse läbi vaatamata jätmine) ei vaidlusta, siis kohtumenetlus pärast kaebetähtaja möödumist sellega ka lõpeb. Peaks aga menetlusalune isik väljendama mittenõustumist ringkonnakohtu määrusega, käsitatakse ka seda määruskaebusena (vt ka käesoleva määruse sissejuhatavas osas selgitatud edasikaebe korda), st kohtumenetlus jätkub.
- Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-st 5 jätab ringkonnakohus menetlusaluse isiku määruskaebuse Pärnu Maakohtu
- augusti 2024 määruse peale läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)