Obsah (6)

§ 399§ 115§ 128§ 116§ 134§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. märts 2025 Tsiviilasja number 2-25-2148 Tsiviilasi Rait

) § 196 ja § 116 alustel). Lisaks võib laenuandja sama lepingupunkti kohaselt öelda lepingu üles erakorraliselt (

§ 399lg 1 р-de 1–3; lg 2 alustel).

Laenuandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda ja kogu sissenõutavaks kuuluvate kohustustega esitada menetlusse (p 9 korras). Laenuandja võib lepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja ei tasu vahepealseid laenu osamakseid (аlates kahe laenuosa viivitamisega), ei tasu intresse, ei kontakteeru laenuandjaga ega ürita lahendada tekkinud probleemi ning ei tee omalt poolt kõike selleks, et leida poolte vahel kompromiss. Laenusaaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenuandja ei väljasta õigeks ajaks laenu laenulepingu p 1.2 korras, ei pea lepingust korrapäraselt kinni või täidab lepingut kokkulepitust väiksemas osas. Lepingu kohaselt on tähtaeg lepingu rikkumise lõpetamiseks 5 päeva ja õigus leping erakorraliselt üles öelda peale tähtaja möödumist, kui kohustust ei täideta, alates rikkumise toimumise ajast. Lepingu rikkumise korral võib nõuda kahju hüvitamist lepingu p-s 9.1 sätestatud korda järgides, mille kohaselt on maksimaalne kahju 3500 eurot (

§ 115lg 1; § 134 lg 1).

Lepingu rikkumise korral on õigus nõuda nii varalist kui mittevaralist kahju (

§ 128lg 1).

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda kui kohustust rikuti oluliselt, sellest ka ette teatamata (

§ 116lg 2 p-d 2–4).

Hageja nõuab mittevaralist kahju, mis tuleneb lepingust tuleneva kohustuse rikkumisest.

§ 134

lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Mittevaralise kahju rahaline kompenseerimine tuleb kõne alla eelkõige seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel: 1) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine (

§ 134

lg 2); 2) vabaduse võtmine ja muude isikuõiguste rikkumine, eelkõige au teotamine (

§ 134

lg 2); 3) erandlikel juhtudel ka isikliku mälestusväärtusega asja hävimine või kaotsiminek (

§ 134

lg 4); 4) lepingulise kohustuse rikkumine, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (

§ 134lg 1).

Hagi aluseks olevad asjaoludest ja põhjendustest (hageja viitab põhjendusena üksnes laenulepingu p-le 9.1.1) ei tulene

§ 128lg-s 5 ja § 134 lg-tes 1, 2 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eelduseid.

See, et pooled on allkirjastanud laenulepingu, milles on kokku leppinud võimalus nõuda mittevaralist kahju, ei ole aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele. Poolte vahel sõlmitud leping oli suunatud varalise huvi järgmisele. Hageja ei ole esile toonud selliseid väiteid ja asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused olid suunatud mittevaralise huvi järgimisele. 2 Õiguskirjanduse kohaselt tähendab

§ 134

lg 1, et lepingulise kohustuse rikkumise korral mittevaralise kahju nõuet üldjuhul esitada ei saa (vt

kommenteeritud väljaanne, § 134). Olukorrad, kus kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju, on erandlikud. Nõude rahuldamise välistab ennekõike see, et kostja vastutab hageja ees lepingu rikkumisest tulenevalt ja poolte vaheline laenuleping ei ole suunatud laenaja mittevaralise huvi järgmisele. Laenulepingu sõlmimisel ei saa laenu saaja eeldada, et lepingu mittetäitmisel võib see kahjustada laenaja isiklikke õigusi. Hageja ei ole esile toonud, et talle on tekkinud mittevaraline kahju isikuõiguste rikkumise tõttu.

§ 127

lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärk, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 127

lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool üldjuhul hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. R. Zirp esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 04.03.2025 määruse tühistamist osas, millega jäeti kostja poolne kahju tekitamine käsitlemata, ja saata asi maakohtule uueks menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtu seisukoht, et hagejal pole õigust nõuda mittevaralist kahju, põhjendatud. Hagejal on õigus nõuda mittevaralist kahju, kui kostja paneb hageja suhtes toime pettuse/kelmuse, mille kostja sisuliselt on toime pannud. Sellises situatsioonis on mittevaraline nõue põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Määruskaebuses on hageja vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja 3500 eurost mittevaralise kahju nõuet (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Seetõttu kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). 6.

§ 134

lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise kahju järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuserikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ning asunud põhjendatud seisukohale, et praegusel juhul ei nähtu hagi aluseks olevatest asjaoludest ja põhjendustest selliseid erandlikke asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused olid suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Õige on ka see maakohtu seisukoht, mille kohaselt laenulepingu sõlmimisel ei saa laenu saaja eeldada, et lepingu mittetäitmisel võib see kahjustada laenaja isiklikke õigusi. Määruskaebuses ei ole hageja toonud esile samuti ühtegi sellist asjaolu, millest võiks järeldada, et sõlmitud laenuleping oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele. 3 Seega keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel õigesti hageja mittevaralise kahju nõuet menetlusse võtmata. 7. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4