Obsah (4)

§ 101§ 108§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-

) § 101 alusel arvutatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, samuti palusid hagejad mõista välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku

1. aprill 2023 kuni
2. juuni 2023 eest hagejale I 633,47 eurot ja hagejale II 538,49 eurot ning viivise tagasiulatuvalt elatiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisest kuni nõude täitmiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hagejate püsiv elukoht ema juures, kus lapsed on elanud kogu oma eluaja. Vanemate abielulised suhted lõppesid detsembris 2022 ja kostja ei ela hagejate juures alates
3. detsembrist
4. Kuni
5. aprillini 2023 tasus kostja elatist kuluarvestuse alusel tagantjärgi, kuid selline süsteem muutus hagejate seaduslikule esindajale liigselt keeruliseks. Elatis tuleb välja mõista seadusjärgses miinimummääras, sest selle vähendamiseks puudub alus.
6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagejate kulutused on ülepaisutatud, ta on panustanud laste ülalpidamisse vahetult ja et lapsed on juulis 2023 kostjaga viibinud vähemalt 7 ööpäeva kuus, mistõttu ei ole välistatud, et aasta lõpuks koguneb lastel kostja juures veedetud aega vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kostja leidis ka, et elatise nõue kuni
7. juunini 2023 ei ole põhjendatud, sest selle ajani olid vanemad abielus ja laste kulud kaeti ühisvarast. Kostja viitas ka, et kohtus on pooleli suhtluskorra vaidlus, milles ta taotleb nn võrdset suhtluskorda, mille kohaselt hagejad viibiksid mõlema vanema juures sama aja. MAAKOHTU LAHEND
8. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja I kasuks mõistis maakohus kostjalt välja igakuise elatise alates
9. juunist 2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 260,33 eurot kuus.

Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja I tagasiulatuva elatise nõude rahuldas maakohus osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks ajavahemiku

1. aprill 2023 kuni
2. juuni 2023 eest välja ühekordse summa 553,97 eurot. Maakohus jättis hageja I tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata 79,50 euro ulatuses. Hageja II kasuks mõistis maakohus kostjalt välja igakuise elatise alates
3. juunist 2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 221,28 eurot kuus.

Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2 Hageja II tagasiulatuva elatise nõude rahuldas maakohus osaliselt ja mõistis kostjalt hageja II kasuks ajavahemiku

1. aprill 2023 kuni
2. juuni 2023 eest välja ühekordse summa 458,99 eurot. Maakohus jättis hageja II tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata 79,50 euro ulatuses. Maakohus käsitles kõigepealt elatise nõuet alates hagi esitamisest
3. juunil 2023 ja seejärel tagasiulatuva elatise nõuet

§ 108alusel ajavahemiku 1.

aprill kuni 13. juuni 2023 eest. Maakohus leidis, et hagejate nõue elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja põhjusi elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimumi ei esine. Miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtud kulusid. Kostja vastuväiteid, et ta on hagejaid vahetult ülal pidanud, ei pidanud maakohus põhjendatuks. Maakohus märkis, et kostjal on õigus maksta hagejatele taskuraha või teha hagejatele kulutusi, kuid see ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks kostja vastuväidet, et elatist tuleb vähendada hagejatega koos veedetud aja tõttu

§ 101lg 6 alusel.

Maakohus leidis, et elatise väljamõistmisel saab arvestada üksnes käesolevat olukorda ja senini toimunud suhtlemist lahuselava vanemaga, mistõttu ei ole

§ 101lg 6 kohaldamise eeldused täidetud.

Maakohus leidis, et elatise välja mõistmine alla miinimummäära on kehtiva õiguse kohaselt võimalik ainult erandkorras ja käesoleval juhul mõjuv põhjus selleks puudub. Kostja on töövõimeline isik, kes teenib regulaarset sissetulekut ning kellel puuduvad teised ülalpeetavad. Tagasiulatuva elatise nõude osas leidis maakohus, et kostja vastuväited ei ole valdavalt tõendatud. Maakohus selgitas, et ülalpidamise väidetav andmine ühisvara arvel ei ole tagasiulatuva elatisenõude üle otsustamisel asjakohane. Maakohus vähendas kostjalt välja mõistetavat tagasiulatuvat elatist

1. aprillil 2023 makstud 159 euro võrra, lugedes kummagi hageja osaks 79,50 eurot. Poolte menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta elatis mõlema hageja kasuks kostjalt välja mõistmata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate seadusliku esindaja kanda. Tagasiulatuva elatise välja mõistmine hageja I kasuks summas 553,97 eurot ja hageja II kasuks summas 458,99 eurot ajavahemiku
3. aprill 2023 kuni
4. juuni 2023 eest ei ole põhjendatud, sest laste ülalpidamine sellel ajavahemikul oli tagatud ja selleks vajalikud kulud kanti ühisvara arvel. Hagejate vanemad (kostja ja hagejate seaduslik esindaja) olid abielus kuni
5. juunini 2023 ning neil oli ühisvara, mille hulka kuulusid ka hagejate seadusliku esindaja pangakontol olevad vahendid. Maakohtu otsus oli lisaks ka üllatuslik, sest
6. oktoobri 2023 istungil selgitas kohus, et ei mõista elatist välja tagasiulatuvalt, kui õigustatud isik ei ole koheselt elatist nõudnud. Hagejad tõstatasid elatise küsimuse alles
7. mail 2023, seega ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine varasema aja eest. Maakohus ei ole arvestanud ka hagejate vahetule ülalpidamisele tehtud kulutusi ajavahemikul
8. aprill 2023 kuni
9. juuni 2023 ega hinnanud selle kohta esitatud tõendeid. Alates
10. juunist 2023 välja mõistetud elatise puhul on põhjendamatult aluseks võetud nn elatiskalkulaator, mitte laste tegelikud kulud. Maakohus ei ole arvestanud, et kostja kannab 3 jätkuvalt osa hagejate kulusid vahetult, lähtudes varasemast konkludentsest kokkuleppest laste emaga. Samuti on arusaamatu maakohtu seisukoht, et arvuti ostmine hagejale I ei ole asjassepuutuv, sest oli kingitus. Maakohus ei ole hinnanud mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks kohustatud vanemaga koos veedetud aega, kuigi Riigikohtu praktika kohaselt saab seda asjaolu mõjuva põhjusena arvestada ka juhul, kui koos veedetud aeg jääb alla 7 ööpäeva kuus. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et suhtluskorra määramine on pooleli ja alates maist 2024 on hageja II viibinud kostja juures. Suhtluskorra asjas on lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt võiks menetluse lõpuni määrata suhtluskorra, mille kohaselt hageja I viibib nädala kaupa kummagi vanema juures. Elatise nõude lahendamisel ei tohiks kohus välja mõista elatist selliselt, et kostja peab kohe pärast lahendi jõustumist taotlema selle muutmist, sest see ei vasta enam tegelikule suhtluskorrale.
11. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Maakohus on asjaolusid ja tõendeid õigesti hinnanud ning hagejate nõude õigesti lahendanud. Hagejad ei nõustu kostja käsitlusega, nagu oleks lapse elatise asja lahendamisel määrav tema vanemate abielus olek ja varaühisuse olemasolu. Elatise nõue on lapse nõue vanema vastu ja selle rahuldamise eelduseks on elatise maksmise kohustuse rikkumine. Kostja selline käsitlus on ka vastuoluline, sest ühisvara arvel loeb ta kantuks ainult need kulutused, mida on teinud laste ema, samas kui enda abielu ajal tehtud kulutusi käsitleb kostja lahusvara arvel tehtuna. Kostja rikkus hagejate ülalpidamise kohustust alates aprillist 2023 ja seega on põhjendatud tagasiulatuva elatise nõude esitamine alates sellest ajast. Hagejate hinnangul puudub mõjuv põhjus mõista elatis välja alla seadusjärgse miinimummäära. Riigikohtu praktika kohaselt peab mõjuva põhjuse olemasolu tõendama kostja, praegusel juhul on kostja väited tõendamata ja osaliselt on tegemist kuludega, mis on asjassepuutumatud. Hagejad ei nõustu ka kostja seisukohaga, et elatise asjas tuleks arvestada suhtluskorra tsiviilasjas esitatud arvamuste ja taotlustega. Asjaolu, et kostja ei järgi suhtluskorra tsiviilasjas tehtud esialgse õiguskaitse määrust, ei tähenda, et hageja II elukohaks saabki pidada kostja elukohta. Kostja viidatud taotluse esialgse õiguskaitse muutmiseks suhtluskorra asjas jättis maakohus
12. juuni 2024 määrusega rahuldamata, seega tuleb lähtuda sellest kohtulahendist, millega suhtluskord on kindlaks määratud, sh esialgse õiguskaitse korras. Teistsugune käsitlus tähendaks, et kehtiva suhtluskorra täitmata jätmine võimaldaks vanemal sellest ühepoolselt kõrvale kalduda ja mõjutada teise vanema rahaliste kohustuste suurust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud hagejate elatise nõuetele sisuliselt samad vastuväited, mis maakohtu menetluses.
15. Kostja leiab, et hagejaid peeti kuni
16. juunini 2023 ülal nende vanemate ühisvara arvel. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, et elatise nõude välistab asjaolu, et hagejate vanemad olid omavahel abielus ja seega täitis hagejate ema ülalpidamiskohustust ühisvara 4 arvelt. Maakohus on oma otsuses viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 21), mille kohaselt puudutab see asjaolu vanemate vahelisi nõudeid, ega ei saa välistada lapse elatise nõuet.
17. Ringkonnakohus märgib seoses hagejate tagasiulatuva elatise nõude rahuldamisega veel järgmist.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Sellisest loogikast rangelt lähtudes saaks ka elatist käsitleda ainult tulevikku suunatud nõudena ja nn elatise võlgnevust tuleks käsitleda selle isiku nõudena kohustatud isiku vastu, kes on kas ühise võlgnikuna (teine vanem) või üldse ilma vastava kohustuseta (näiteks eestkostja) ülalpidamiskohustust täitnud. Eesti perekonnaseaduses ja kohtupraktikas ei ole siiski nii rangest ehk ainult edasiulatuva elatise käsitlusest lähtutud.

§ 108

võimaldab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtupraktika kohaselt on ka see nõue lapse enda nõue, mitte tema ühe vanema või muu isiku nõue teise vanema vastu ning selle välja mõistmisel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (Riigikohtu 15.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-7773, p 12, Riigikohtu 27.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 13). Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 27.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 13 ja seal viidatud lahendid). Praeguses asjas on maakohus neid asjaolusid hinnanud ja leidnud, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine ei pane kostjat äärmiselt raskesse olukorda. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle järeldusega.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus on tagasiulatuva elatise välja mõistmisel pärast
2. aprilli 2023 ülalpidamise andmise osas kostja esitatud tõendeid valesti hinnanud. Apellatsioonkaebuses puuduvad konkreetsed viited tõenditele, mida maakohus kostja väitel ebaõigesti hindas või hindamata jättis. Maakohus on otsuse p-s 15 tõendeid hagejatele ülalpidamise andmise osas hinnanud ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust tõenditele antud hinnangu muutmiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud kostja poolt hagejate seadusliku esindaja arvele
3. aprillil 2023 tasutud 342,30 euroga selgitusega „laste kingitused, söök“. Kostja peab makset
4. aasta maikuu elatise ettemakseks. Maakohus on seda makset käsitlenud otsuse p-s
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et makset ei saa arvestada alates
6. aprillist 2023 hagejate ülalpidamiseks tasumisele kuuluva elatise katteks, kuid täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Asja materjalide kohaselt toimus kuni
7. aprillini 2023 vanemate kokkuleppel kostja poolt hagejatele ülalpidamise andmine kulupõhiselt arvete alusel tagantjärgi (kohtuistungi protokoll dl 124-125), mistõttu tuleb lugeda põhjendatuks hagejate selgitused vastuses apellatsioonkaebusele, et
8. aprilli 2023 maksega tasus kostja hagejate varasemate perioodide kulutusi. Kostja pole selgitanud, millised laste kingitused tuleb lugeda maikuu elatiseks, samuti seda, miks ta tasus
9. aprillil 2023 maikuu elatist olukorras, kus tõendatud ei ole ka aprillikuu 2023 elatise tasumine. Seega puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse väiteid arvestades alus maakohtu otsuse muutmiseks tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas.
10. Ringkonnakohus nõustub ka muude maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt neid põhjendusi oma otsuses ei korda. 5 Maakohus on põhjendatult lähtunud hagejate kasuks välja mõistetava elatise suuruse arvestamisel

§ 101

lg-tes 3-6 sätestatud valemist.

§ 101

lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Kostja ei ole tõendanud

§ 102lõige 2 eelduste täitmist.

12. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Asja materjalide kohaselt ei olnud hagejatel maakohtu menetluse ajal vahelduvat elukohta. Maakohus on asja lahendamisel põhjendatult lähtunud tsiviilasjas nr 2-23-14130 esialgse õiguskaitse korras kehtestatud suhtluskorrast, mistõttu puudus maakohtul vajadus

§ 100lg 2 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks (vt ka Riigikohtu 12.

mai 2021 otsus tsiviilasjas nr 218-6491 p 13.1). Poolte

1. augusti 2024 seisukohtadest nähtub, et pärast vaidlustatud maakohtu otsuse tegemist on Tartu maakohtu
2. juuni 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14130 rahuldatud osaliselt kostja avaldus lastega (hagejatega) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kohtumäärus ei ole jõustunud, selle on vaidlustanud hagejate seaduslik esindaja ja hageja I. Hagejad jäid ka
3. augusti 2024 menetlusdokumendis oma seniste seisukohtade juurde ja palusid jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et pooleliolev suhtluskorra vaidlus ei mõjuta kohtu võimalust teha otsus elatise väljamõistmise kohta. Asjaolude muutumisel on võimalik hagejate kasuks kostjalt välja mõistetud elatise suurust muuta (TsMS § 459 lg 1). Kohtuotsuse täitmisel saavad pooled ise tagasinõuete vältimiseks võimalike muutunud asjaoludega arvestada.
4. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 13.06.2025 KOHTUOTSUSEGA RIIGIKOHUS OTSUSTAB
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. augusti
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-8691 osas, milles ringkonnakohus jättis Tartu Maakohtu
8. aprilli
9. a otsuse muutmata osas, milles maakohus mõistis alates
10. maist 2024 X.E, U.N kasuks välja elatise 287 eurot 72 senti kuus ja B.W kasuks 244 eurot 56 senti kuus.
11. Saata asi tühistatud osas Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
12. Rahuldada X.E kassatsioonkaebus osaliselt. 6