← Eesti

1-24-2731/34

Obsah (12)§ 175§ 180§ 126§ 60§ 61§ 312§ 293§ 127§ 130§ 179§ 105§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2024,Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-2731 (24230150053) Kohtukoosseis kohtunik Lea Pähkel rahvakohtunik Madi

) § 305 1 , § 306, § 309 lg 3, § 311, § 313, § 126, § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

  1. Tunnistada Vitali Tretjak KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 aastat vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise alguseks 13.01.
  4. Vitali Tretjaki suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. 4.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 181 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Vitali Tretjakilt menetluskulu sundraha 2050 eurot, kohtueelses menetluses kaitsjatasu summas 757,62 eurot ja isiku kohtuarstliku teostamise kulu summas 155 eurot. DNA ekspertiisikulu välja mõista Vitali Tretjakilt osaliselt, s.o summas 5000 eurot. Ülejäänud ulatuses DNA ekspertiisikulu, s.o summas 10750 eurot, jätta riigi kanda. Vitali Tretjaki lepinguliste kaitsjate kulud jätta tema enda kanda. 5.

§ 180

lg 3 kohaselt tuleb Vitali Tretjakil menetluskulu kokku summas 7962,62 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Vitali Tretjak, 1-24-2731, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 6. Asitõendid: - - - - - Süüdistatav Vitali Tretjakile kuuluvad asitõendid parema jala musta värvi sokk, vasaku jala musta värvi sokk, verega määrdunud valget värvi polosärk, tumesinist värvi vasaku jala sandaal „Crocs“, tumesinist värvi parema jala sandaal „Crocs“, musta värvi dressipüksid, musta värvi veremäärdumistega jope GDX, veremäärdumistega ja vigastustega hallikas pikkade varrukatega pluus, taaspakendatud sularaha 6x10 eurot, 2x5 eurot, musta värvi oranži triibuga kindad Fiskars, Škoda logoga autovõti, Coop logoga pastapliiats, piparagaasi konteiner, Visine silmatilga anum ja Hilfigeri logoga kootud müts jope GDX taskust, veremäärdumistega valget värvi Hilfiger T-särk ja pruunikat värvi puidust käepidemega ja lameda tera otsaga nuga – kohtuotsuse jõustumisel tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel Vitali Tretjakile; Kannatanu T.Xle kuuluvad riided: sokid, aluspüksid, sinised teksapüksid püksirihmaga ja tume talvejope – kohtuotsuse jõustumisel tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel T.Xle; 13.01.2024 sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud pruunikat värvi puidust käepidemega nuga (tilgakujulise teraga) –konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist; 13.01.2024 ja 16.01.202 sündmuskoha vaatluste käigus leitud ja ära võetud asitõendid kaks sigaretikoni Kent, veresarnase aine määrdumisega puutükk, viienda korruse trepimademelt, puidust neljakandilise pulga detail korteri koridori põrandalt, välisuksest vasakul, puidust neljakandiline pulga detail koridori põrandalt, elutoa uksest paremalt poolt ja puidust tükk koridori põrandalt, vannitoa ukse eest – kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väheväärtuslikud asjad

§ 126

lg 3 p 4 alusel; 13.01.2024 ja 16.01.2024 sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid, 04.02.2024, 30.01.2024, 19.03.2024 asitõendi vaatluste, Vitali Tretjaki nutikella ja telefoni asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid ja Vitali Tretjaki isiku läbivaatuse käigus võetud puuteproovid – kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väheväärtuslikud asjad

§ 126

lg 3 p 4 alusel; Vitali Tretjaki telefoni Samsung Galaxy S21 andmete koopia, mis asub Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas – kohtuotsuse jõustumisel

126 lg 3 p 4 alusel kustutada; 7. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjatele, kannatanule ja prokurörile. 2

(16)EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 31.01.2025 e-toimiku kaudu. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 31.01.2025 e-toimiku kaudu. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. SÜÜDISTUS Vitali Tretjaki süüdistatakse selles, et tema ründas 13.01.2024.a täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 08:27 Maardu linnas XXX asuvas korteris kannatanut T.Xt. Vitali Tretjak lõi tahtlikult T.Xt rahvusliku viha ajendil 32 korda noaga pea, kaela, õlavarre, käte, alaselja ja kõhu piirkonda eesmärgiga kannatanu tappa. Sellise tegevusega põhjustas Vitali Tretjak kannatanu T.Xle eluohtlikud tervisekahjustused: 3 kõhuõõnde ulatuvat torkehaava, mille tagajärjel väljus kõhuõõnest rasvik, ja rindkereõõnde ulatuv torkehaav. Nimetatud vigastuste tüsistusena tekkis T.Xle verekaotusest šokk. Samuti põhjustas Vitali Tretjak kannatanu T.Xle mitte eluohtlikud tervisekahjustused: - pindmised haavad paremal käelabal ja vasakule käe randme piirkonnas; - kaks torkehaava kõhu piirkonnas; - kaks torke/lõikevigastust vasaku õlavarre piirkonnas; - torke/lõikevigastuse vasakul õlal; - hematoomi vasaku õlavarre piirkonnas; - torke/lõikevigastuse vasakul küljel; - neli torke/lõikevigastust vasaku külje alumisel osal; - hematoomi ja kriimustused vasaku küünarvarre tagaosal; - kolm torke/lõikevigastust alaseljal; - torke/lõikevigastused otsmikul, pealael, paremal põsel, lõua piirkonnas, vasakul põsel, kaelal ja vasaku kõrva taga; - rebenemisvigastuse vasakul kõrval; - kolm torke/lõikevigastust kuklal; 3

(16)- viis torke/lõikevigastust pea piirkonnas; - kriimustuse parema kõrva alumise osal. Vitali Tretjaki tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata ja kannatanu T.X surm saabumata vaid seetõttu, et kannatanul õnnestus korterist lahkuda. Oma tahtliku tegevusega pani Vitali Tretjak toime teise isiku tahtliku tapmise katse s.o KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  1. Prokuröri hinnangul on Vitali Tretjaki süü temale esitatud süüteo episoodis leidnud tõendamist täies mahus ja ta tuleb võtta vastutusele. Süüdistatava versioon juhtunust on ümber lükatud sündmuskoha vaatlusprotokollide, kannatanu vigastuste asukohtade ja DNAekspertiisiaktiga. Prokuröri hinnangul pani Vitali Tretjak talle inkrimineeritud kuriteo toime madalal motiivil, s.o poliitiliselt ja rahvuslikult pinnalt motiveeritud kuriteoga, mida saab pidada ühiskondlikult erakordselt taunitavaks ehk teisisõnu vihakuriteoga. Prokurör taotles Vitali Tretjaki süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
  2. Kaitsjate hinnangul ei võimalda asjas kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendid teha sellist järeldust, et Vitali Tretjaki poolt vägivallategude toimepanemise eesmärk võis olla või pidi olema kannatanu surma soovimine. Tretjaki eesmärk oli kannatanu korterist välja tõrjuda. Vitali Tretjaki nutitelefonist leitud Vene sõjablogijate vahendatud uudistest Ukraina sõja kohta saab välja lugeda vaid seda, et kõik netikasutajad on Google´i algoritmi ohvrid. Asjaolust, et isik on korduvalt vaadanud just neid uudiseid, mis kajastavad käesolevat poliitilist olukorda ühekülgselt, ei saa tuletada Vitali Tretjaki süüd. Põhiseaduse kohaselt on igal inimesel südametunnistuse vabadus. Seega, kui keegi on erineval seisukohal, siis ei saa see olla keelatud. Kaitsjad taotlesid kvalifitseerida Vitali Tretjaki poolt toimepandu KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja määrata talle karistus selle sätte sanktsiooni alammääras.
  3. Vitali Tretjak selgitas, et teod pani toime, sest oli enesekaitses. Vabandas kannatanu ees nii suuliselt kui kirjalikult. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 60

lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;

§ 61

lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

§ 312

p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. 5. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et Vitali Tretjak on toime pannud T.X tapmiskatse. Küll aga on kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et Vitali Tretjak on süüdistuses näidatud ajal, kohal ja viisil pannud T.X suhtes tahtlikult toime raskete kehavigastuste tekitamise. Seega tuleb Vitali Tretjak süüdi mõista KarS § 118 lg 1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus allpool. 4

(16)
  1. Esmalt annab kohus hinnangu, kas Vitali Tretjak on toime pannud talle ette heidetava teo ja kvalifitseerib selle (I). Edasi mõistab kohus karistuse (II), lahendab menetluskulude- (III) ja asitõenditega (IV) seotud küsimused. (I)
  2. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda kuriteo toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks.
  3. Antud asjas puudub vaidlus selles, et: Vitali Tretjak ja T.X kohtusid 13.01.2024 öösel Maardus baar Bogema juures. Vitali Tretjak oli nõus sõidutama T.X Narva Kohviku juurde ning seejärel mindi Vitali Tretjaki elukohta ühiselt alkoholi tarvitama. Sellekohaseid ütlusi on andnud nii süüdistatav kui ka kannatanu. Nende ütlustega langeb kokku Narva mnt 10 turvakaamera salvestise protokoll (III kd, tl 1-12), Vitali Tretjak lõi 13.01.2024 enne kella 08.27 enda korteris kannatanut tilgakujulise noaga 32 korda, millest osutusid eluohtlikuks 4 vigastust. Seda tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokollid (I kd, tl 22-89), milles on kajastatud sündmuskoha olustik ja ründe toimepanemise vahend (I kd tl 70, fotod 72, 73). Samuti nähtub politsei vormikaamera salvestiselt (I kd, tl 8-21) kannatanu tervislik seisund peale rünnet ning kohtuarstlikust ekspertiisiaktist (II kd, tl 1-10) tekitatud vigastuste raskusaste, paiknemine ja tekkemehhanismid, konflikti põhjuseks oli maailmavaateline erinevus Ukraina-Vene sõja kohta. Seda on kinnitanud nii süüdistatav kui kannatanu.
  4. Vaidlus seisneb selles, kas Vitali Tretjak soovis kannatanut tappa, tekitada talle kehavigastusi või ta tegutses hädakaitses.
  5. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et kannatanu lõikas köögis kringli lahti suure kööginoaga. Viina jõid suurtest 300-grammistest klaasidest lonksude kaupa. Alguses rääkisid niisama, poliitikast ei rääkinud, kuid siis ikkagi puudutasid seda teemat. Kannatanu käes oli nuga ja ta nägu muutus – silmad olid klaasistunud, nahatoon muutus ja ta muutus agressiivseks. Süüdistatava sõnul võttis ta kannatanult noa ja lõikas seejuures endale kätte. Süüdistatava sõnul tekkis tal hirm enda elu pärast, sest ta on saanud elu jooksul palju peksa. Kannatanu tõukas teda tagant ja ta kukkus vastu külmkappi, kuid jäi püsti. Seejärel jooksis kannatanu köögist välja. Kui tema väljus köögist, siis jooksis kannatanu talle vastu, tõukas teda ja ta kukkus WC-sse vastu tualettpotti. Ta tõusis püsti, võttis puutüki ja läks koridori. Seejärel lükkas kannatanu teda jälle ja ta kukkus vastu riidetoru, millel olid joped. Süüdistatav selgitas, et vasakus käes oli tal tilgakujuline nuga, mille sai köögist, sest tahtis sellega avada konjakipudelit. Kannatanu käes oli kandilise teraga nuga. Tilgakujulist nuga kasutas süüdistatav kannatanu vastu koridoris, kui kannatanu tal kaelast haaras. Kannatanu lõi enesekaitseks vasaku käega käte piirkonda ning tegi ühe löögi kõhupiirkonda, sest ei arvestanud vahemaaga. Kannatanu seisis tema poole näoga. Süüdistatav teadis, et ta ei saa kannatanule tõsiseid kahjustusi tekitada. Noaga torkamise eesmärgiks oli kannatanu korterist välja ajada. Välisuks avaneb väljapoole ja ta lükkas kannatanu uksest välja. Seejärel pani välisukse kinni ja pesi noa ära, pani selga firma Gant puhta polosärgi ja helistas häirekeskusesse. 5
(16)
  1. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlustes sisalduv kronoloogiliselt jälgitav ning osa ütlusi kattub sündmuskoha vaatlusprotokollides kajastatuga. Kohtumenetluses uuritud tõendid aga ei kinnita süüdistatava versiooni selle kohta, et ta sai vasaku käelaba vigastuse kannatanult siis kui võttis temalt noa ära, ja et kannatanu tõukas teda esimesena, ning et esimest korda lõi ta kannatanut noaga korteri esikus, kui oli enesekaitse seisundis. Kohus ei loe süüdistatava ütlusi nende asjaolude osas usaldusväärseteks ega eluliselt usutavaks.
  2. Kohtuistungil ei suutnud süüdistatav veenvalt selgitada, mitu nuga kannatanu käes oli ja kuidas need kannatanu kätte sattusid. Kaitsja küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et võttis kannatanu käest noa, millega kringel lahti lõigati, s.o kööginoa. Seejärel selgitas, et võttis kannatanult ära kandilise teraga noa, samal ajal oli tal käes tilgakujuline nuga, sest tahtis hakata konjakipudelit avama. Prokuröri taotluse alusel avaldas kohus

§ 293

lg 1, § 289 lg 1 alusel süüdistatava 13.01.2024 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis olevad ütlused tilgakujulise noa tema kätte saamise kohta, millest nähtub: „Mingi hetk sain ilmselt löögi T.Xi poolt, sest minu parempoolne külg roiete piirkonnas on praeguse hetkeni valus. Mina haarasin köögikapi teisest sahtlist, kus asuvad kahvlid ja noad väikese noa, mille tera osa on nagu tilga kujuline, käepide puidust“. Prokuröri küsimustele, et millest tuleneb tema ütluste vastuolu, süüdistatav mõistliku, ega üheselt arusaadavat vastust ei andnud, vaid kordas, et kannatanu lõikas ta kätt. Kui ta võttis kannatanult noa, siis oli tal ka nuga käes. Kohtule selgitas süüdistatav, et kannatanu ründamise hetkel oli tal tilgakujuline nuga vasakus käes ja paremas käes ei olnud midagi. Arvestades süüdistatava vastuolulisi selgitusi, milline nuga kannatanul köögis käes oli, siis on kohtu hinnangul süüdistatava ütlused selles osas, et kannatanul üldse nuga käes oli, ebausaldusväärsed. 13. Kohtu siseveendumust eelnimetatud noa puudumises süvendab süüdistatava poolt tehtud kõne häirekeskusesse, milles ta häirekeskuse töötaja küsimusele: „Aga millega te kaklesite, nugadega või kuidas?“ vastas: „e-e-e…pagan, üldiselt vot, kui te tulete, me saame taastada, mis toimub, noh, toimus“ (I kd, tl 4). Süüdistatav ei maini, et kannatanul oli nuga. Kohtu hinnangul, juhul kui sündmus oleks kulgenud nii nagu süüdistatav seda kohtus esitas, siis puudus tal põhjus selle asjaolu varjamiseks. Kohus ei loe eluliselt usutavaks ka süüdistatava selgitust vasaku käelaba peal oleva haava saamise kohta. Süüdistatav selgitas, et ta sai selle kohe konflikti alguses, siis kui hakkas kannatanult nuga ära võtma. Konflikti lõppedes vahetas ta seljas olnud verise särgi firma Gant puhta valge polosärgi vastu. Prokuröri küsimusele, kuidas ta valge särgi veritseva käega selga sai, süüdistatav mõistlikku selgitust ei andnud. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava vasakul käel olev haav on tekitatud süüdistatava enda poolt eesmärgiga eksitada politseid, näidata end kallaletungi ohvrina, pisendades sel viisil enda süüd toimunus. Seda tõendab eelkõige politsei vormikaamera salvestis, millelt nähtub, et kui süüdistatav ilmub koridori, on tal seljas valge, puhas polo särk, vaatamata sellele, et ta vasak käsi veritseb tugevalt (I kd, tl 8-20, fotod nr 6-9, 11-13). Vormikaamera salvestiselt nähtub, et hetkest kui süüdistatavale paigaldati käerauad ja ta paigutati politseibussi, tuli käehaavast märkimisväärselt verd, mille tõttu oli polosärgi seljaosa verine. Kohtu hinnangul, lüües vigastatud vasaku käega 32 korral kannatanut, olles temaga kehalises kontaktis, samuti temaga koos kukkudes, oleks pidanud süüdistatava verd olema kogu sündmuskohal, s.o esiku põrandal, seinal, ukseliistudel, tema enda polosärgil. Käega löömine eeldab käe liigutamist, vehkimist, vibutamist, mille tulemusena oleks pidanud süüdistatava käehaavast mingil määral verd lenduma, tilkuma, jooksma. Kuid DNA ekspertiisiakti nr 24EGE00229-01 (I kd, tl 161-174) kohaselt polosärgilt, mis oli süüdistatava seljas sündmuse ajal (I kd, tl 165, pakend 5), samuti esiku seintelt, põrandalt, maha kukkunud asjadelt (I kd, tl 166, puuteproovide pakendid 1-3, 1-16) tema enda verd ei leitud. Seega ei olnud kohtu hinnangul süüdistatava vasaku käelaba vigastatud, kui ta kannatanule kallale tungis. On eluliselt usutav, et süüdistatav tekitas endale vigastuse ise peale polosärgi vahetamist, kuid enne häirekeskusesse helistamist. 6

(16)
  1. Kuigi DNA eksperdiarvamuse p-de 1.28, 1.29, 1.36, 1.75 kohaselt leiti süüdistatava verd vere tilkumisplekkidest elutoa diivanilaual, vere imbumisjäljest magamistoas oleva voodi linal, halli värvi lapil köögivalamu parempoolses osas ja mobiiltelefoni tagaküljelt (II kd, tl 161-172), siis kohtu hinnangul ei kinnita ega lükka ümber see asjaolu süüdistatava versiooni selle kohta, et ta sai vigastada konflikti alguses. Nii elutoas kui magamistoas leitud verejäljed pidid sinna sattuma peale konflikti, kuivõrd süüdistatava sõnul lõi ta kannatanut noaga koridoris ja esikus. Mobiililt leitud veri on seostatav häirekeskusesse helistamisega, mida ta enda sõnul tegi peale puhta särgi selga panemist. Halli värvi lapil olev veri on sinna sattunud ka peale konflikti, kuna kohtuistungil selgitas süüdistatav, et kui kannatanu köögist välja jooksis, siis järgnes talle, mitte ei hakanud kraanikausi juures midagi pesema või kuivatama.
  2. Kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendatud, et esimesena ründas kannatanu süüdistatavat. Kannatanu selgitas kohtule, et mäletab trepikotta sattumist, mis vahepeal juhtus, ta ei mäleta. Hämaralt mäletab, et löögid tulid selga ja kaela mingite teravate riistadega, kuid konkreetselt kirjeldada seda ei oska. Veel selgitas, et tema süüdistatavat ei löönud, kuid ennast kaitstes võis teda lükata või tõugata. Trepikotta sai süüdistatava abiga, kes ta sinna lükkas. Korteriuks avanes väljapoole, aga kas süüdistatav tõukas ta korterist välja selg või rind ees, ta ei mäleta.
  3. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kannatanu ei mäleta täpselt kuriteo sündmuse käiku. See on seletatav tema joobeseisundi ja kogetud traumaga. Kuid sellele vaatamata loeb kohus kannatanu istungil antud ütlused usaldusväärseks eelkõige selles osas, et tema süüdistatavat ei löönud, s.t tema ei olnud füüsilise konflikti algataja. Kohtus uuritud politsei vormikaamera salvestiselt (I kd, tl 8-20) nähtub, kuidas kannatanu selgitab politseiametnikele, et: „ma ei tea, mulle vot tema, ta sellisega torkis….aukudeni. Milleks?“ (III kd, tl 11). Politseiametniku küsimusele: „aga teie lõite teda kuidagi?“ vastab kannatanu: „ei.“ (III kd, tl 15). Salvestiselt on üheselt näha, et kannatanu on siiralt üllatunud süüdistatava vägivaldsest käitumisest. Kohtul ei ole alust arvata, et kannatanu vahetult peale sündmust, tundes piinavat valu ja olles šokiseisundis, valetaks sündmuse kulgemise kohta. Kohtu siseveendumust selles, et kannatanu ei rünnanud esimesena, süvendab asjaolu, et süüdistatav asus peale sündmuse lõppemist sündmuskohta muutma. Antud asjaolu on süüdistatav ise kohtus tunnistanud, kui selgitas, et pesi puhtaks tilgakujulise noa. Seda kinnitab ka DNA eksperdiarvamuse p-d 1.34 ja 1.35, mille kohaselt leiti kannatanule kuuluvat DNA-d muutunud vereplekkidest köögi valamu vasakpoolsest eesmisest nurgast ja vere liikumisjälgedest segistitorul (II kd, tl 166).
  4. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused, et ta ründas kannatanut noaga alles esikus, vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokollides ja DNA ekspertiisiaktis tuvastatuga. Süüdistatav selgitas, et peale tema tõukamist vastu külmikut jooksis kannatanu köögist välja. Kui tema väljus köögist, siis kannatanu jooksis talle vastu, tõukas teda ja ta kukkus WC-sse vastu tualettpotti. Seega süüdistatava versiooni kohaselt väljus kannatanu köögist vigastusteta. Kuid DNA-eksperdi arvamuse p nr 1.33 kohaselt (I kd, tl 166) kuuluvad tualettpoti veepaagi kaanel olevad vere tilkumisplekid kannatanule. Seega pidi kannatanu kehal olema juba köögist välja joostes selline vigastus, millest tuleb piisavalt verd, s.o torke-lõikevigastus. Vere tilkumisplekkidest saab kohus järeldada, et ka kannatanu viibis süüdistatavaga samal ajal tualettruumis. Kohtu veendumust, et süüdistatav tekitas esimese torke-/lõikevigastuse kannatanule just köögis, süvendab vormikaamera salvestisele talletatu, millest nähtub, kuidas kannatanu selgitab politseiametnikele: „Jaa. Ta räägib, no sa oled hea mees, mina temale hea mees, ma ju maksin talle raha. Ta viis mind ju korterisse, kõik normaalne, valas /arusaamatu/, hakkas mind /arusaamatu/ (I kd, tl 13). DNA-eksperdi arvamuse p-de 1.27 ja 1.28 (II kd, tl 166) kohaselt leiti kannatanu verd ka elutoast, s.o diivani keskmise peatoe imbumisjäljest ja tilkumisplekist vasakpoolsel seinal diivani vastas. Kohtu hinnangul on ainus eluliselt usutav selgitus sellele, et joobes kannatanu oli vigastatuna köögist välja joostes ähmis ja võõras 7
(16)korteris desorienteeritud ning ei leidnud kohe korterist väljapääsu, mistõttu sattus elutuppa. Elutoast väljudes põrkas ta süüdistatavaga tualeti juures kokku.
  1. Kohtu hinnangul jätkas süüdistatav tualettruumist väljudes kannatanu noaga löömist. Seda kinnitab 16.01.2024 sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod 141-142, 145, 147-149, 153, 155159 (I kd, tl 78-88), millest nähtub hulga verepritsmed tualeti ja vannitoa vahelisel seinal ja vastasseinal, samuti veremäärdumine poksikotil. Antud asjas puudub vaidlus, et süüdistatav tekitas enamiku vigastusi kannatanule esikus. Seda kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokollid koos fotodega, millelt nähtub rohket veremäärdumist, -pritsmeid ja voolamisjälgi esikuseintel, põrandal, uksepiitadel (I kd, tl 22-89). Verejälgede kõrgus vastab kannatanul tuvastatud vigastuste lokalisatsioonile.
  2. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 24E-AO100042-01 (II kd, tl 1-10) kohaselt sedastati kannatanul hulgalised torke-lõikehaavad ja lõikehaavad kesk- ja ülakõhul, peapiirkonnas, kaelal, õlgadel ja seljal – kokku 32 haava, millest suur osa on pindmised. Tervisekahjustuste tüsistusena tekkis õhkrind, kõhuõõnest väljunud rasvik ning šokk (II kd, tl 7). Eluohtlikeks osutusid 3 kõhukelmeõõnde ulatuvat torkehaava, mille tagajärjel väljus ühest haavast rasvik, rindkereõõnde ulatuv torkehaav ja šokk. Rindkere- ja kõhukelmeõõnde ulatuvad ning šokki põhjustavad tervisekahjustused on eluohtlikud, ohustades mh kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või nende järel, olenemata arstiabi osutamisest.
  3. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et esitatud tõendite pinnalt saab jaatada süüdistatava poolt kannatanu löömist süüdistuses kirjeldatud viisil ning löömisest põhjustatud tagajärgi ehk tervisekahjustusi, mis olid konkreetseks ohuks tema elule.
  4. Käesolevas asjas on keskseks vaidluseks see, kas süüdistatav tahtis kannatanut tappa või tekitada talle ainult tervisekahjustusi. Süüdistatavale on esitatud süüdistus kannatanu tapmiskatses, mille ajendiks on rahvuslik viha. Esitatud süüdistuse kohaselt jäi kannatanu tapmine lõpule viimata, sest kannatanul õnnestus korterist lahkuda. Süüdistatav selgitas kohtus, et noaga torkamise ja löömise ainsaks eesmärgiks oli kannatanu korterist välja ajamine. Korterist välja lükkas ta kannatanu käega.
  5. Seega peab kohus tuvastama süüdistatava tahtluse rangelt teo toimepanemise hetke seisuga, s.o kas süüdistatav tegutses eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamisel vähemalt kaudse tahtlusega surma tekitamisele. Juhul kui kohtu hinnangul ei ole süüdistataval esinenud vähemalt kaudset tahtlust surma tekitamisele, tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ja algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele alustab teo toimepanemist, ehk tapmiskatse puhul tähendab see, et tahtlik tegu peab olema suunatud surma tekitamisele ja selline tegu algab hetkest, mil isik vastavalt tema ettekujutusele vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Isiku teo kvalifitseerimiseks tapmise katsena piisav, kui tuvastatakse, et isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega surma tekitamisele (RKKKo 3-1-1-128-06, p 6).
  6. Antud asjas puudub vaidlus, et arutelu köögis Vene-Ukraina sõja üle vihastas süüdistatavat. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et alguses vestlesid nad niisama, poliitikast ei rääkinud, sest olid sellest väsinud. Kuid siis: „ikkagi puudutasime seda teemat ja vist ei saanud teineteisest hästi aru“ (kohtutoimik lk 38). Kannatanu selgitas kohtuistungil, et viina võtmise alguses ajasid lihtsalt juttu, kuid pärast liikus jutt sõja olukorrale: „Arutasime teise inimese järeldusi, mis ta teeb. Mina olin tema järeldustele vastu“ (kohtutoimik lk 33). Kui tuli jutuks, et kannatanu vend ja vennapoeg on osaliselt Ukraina sõjaväes, siis reageeris süüdistatav sellele tasakaalutult. 8
(16)
  1. Kohtule esitatud Eesti Töötukassa otsusest nähtub, et süüdistatav ärritub kergesti, muutub agressiivseks ja satub konfliktidesse (III kd, tl 84-87). Kannatanu selgitas istungil, et ainuke, mis talle korteris toimunust meelde jäi, olid süüdistatava sõnad: „teid on vaja tappa“ (kohtutoimik lk 33). Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, kuidas kannatanu selgitab, et: „Ja karjub, te ukrainlased, te litsid, raisk…“ (I kd, tl 14). Kuigi koheselt peale sündmust ei ütle kannatanu politseiametnikele, et süüdistatav ähvardas tapmisega, saab kohus järeldada, et süüdistatav oli äärmiselt ärritunud ja vihane kannatanu peale.
  2. Riigikohtu seisukoha kohaselt (otsuses nr 3-1-1-128-06) võib iga tervist kahjustav käitumine endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks, kuid sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, ei saa välise teopildi alusel teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, mistõttu tuleb hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. Kohtu hinnangul on just sisemise teopildi asjaolud olulised käesoleval juhul ka süüdistatava osas, kuivõrd just need on tinginud kohtu otsustuse tegu ümber kvalifitseerida.
  3. Kohtu hinnangul ei olnud süüdistatava tahtlus suunatud kannatanu tapmisele. Seda eelkõige arvestades teo toimepanemise vahendi valikut, kannatanule tekitatud vigastuste iseloomu, lokalisatsiooni ja süüdistatava käitumist peale sündmust.
  4. Kohtuistungil ei suutnud süüdistatav selgitada vastuolu eeluurimisel ja kohtus antud ütluste kohta, mis puudutas tilgakujulise noa enda kätte saamist. Kohtu hinnangul ei ole oluline see, kas süüdistatav võttis selle sahtlist või oli see tal juba peos. Antud juhul on oluline, et väikeses ja kitsas köögis olid süüdistatava haarde ulatuses tapmiseks kordades tõhusamad terariistad. Kohus jõuab sellele järeldusele sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvast: köögi aknalaual on käärid (I kd, tl 56, foto 45) ja kraanikausi kõrval lõikelaual on korralik kööginuga koos juustuga (I kd, tl 57, foto 48). Süüdistatav valis vihastamise hetkel kannatanu ründamiseks vähimohtlikuma noa, milleks osutus klassikaline juustunuga terapikkusega ca 5,5-6 cm (I kd, tl 70) (https://www.on24.ee/p/144065/juustunugadekomplekt). Kohus tutvus istungil tilgakujulise noaga, mis meenutas oma mõõtudelt pigem mänguasja ja nõustub kaitsjatega, et juustunoa tera pikkus ja eelkõige tera kuju ei kujuta iseenesest endast sellise ohtlikkusega relva, millega võidakse suure tõenäosusega tekitada eluohtlikke vigastusi elutähtsatele siseorganitele nagu näiteks süda, kopsud, neerud, sooled. Kohtu hinnangul oli süüdistataval võimalik veel ka hetkel, kui kannatanu jooksis köögist välja, valida tapmiseks oluliselt tõhusam ründerelv, kuid süüdistatav seda ei teinud. Selle valimiseks kohus süüdistataval mingit takistust ei tuvastanud - tal oli aega ja võimalus. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et selle noaga lüües teadis ta, et tõsiseid tervisekahjustusi kannatanule ei tekita. Tema eesmärgiks oli ajada kannatanu korterist välja. Kohtu hinnangul kinnitab süüdistatava selgitust kohtuarstliku ekspertiisi eksperdiarvamuse p 1, mille kohaselt on 32 haavast suur osa on pindmised (II kd, tl 8) ja süüdistatava häirekeskusele tehtud kõne, milles selgitab, et: „….Noh, mul käed valutavad, ma vaevu …sain temast lahti//…Ma viskasin ta välja.//….Ma ajasin ta välja, panin ukse kinni.“ (I kd, tl 4). Kannatanu ütluste kohaselt, et ta tõugati korterist välja. Seega saab kohus järeldada, et kannatanu mitte ei pääsenud põgenema nagu on märgitud süüdistuses, vaid süüdistatav lükkas ise ta korterist välja ja sulges ukse. Kannatanu oli jalul kui ta korterist välja lükati ja ilmselgelt ei olnud ta nii verine kui politsei rinnakaamera salvestiselt nähtub. Seega kohtu hinnangul oli süüdistatavale selge, et kannatanu on elus. Antud asjaolu kinnitab ka politsei vormikaamera salvestiselt nähtuv, kui saabuvad patrullpolitseinikud ei hinda kannatanu seisundit koheselt eluohtlikuks. Mingit takistust süüdistataval elusale kannatanule trepikotta järgnemiseks ja tema noaga löömise jätkamiseks kohtu hinnangul ei olnud. 9
(16)
  1. Tõendeid kogumis hinnates ja siseveendumuse kohaselt leiab kohus, et süüdistatav on toime pannud kannatanu tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu tema elule. Süüdistatav vigastas teadlikult ja tahtlikult kannatanut. Kuigi antud juhul oli tegemist väikese ja spetsiifilise kujuga (tilgakujuline) noateraga, siis selle tera ots on terav ja üks külg teritatud. Seega on noatera piisav naha läbistamiseks, naha all olevate veresoonte, lümfide, rasvkoe jm kahjustamiseks s.o tervisekahjustuse tekitamiseks. Inimese naha paksus on oluliselt vähem kui 6 cm ja see on üldteada asjaolu. Seega on igal tavalisel keskmisel mõistlikul täisealisel inimesel arusaam, et kui sellisega teist inimest hooga lüüa, siis tekib vigastus. Oluline on, et noalööke ei olnud üks, vaid kannatanut löödi korduvalt ja valimatult pea-, kaela- ja kehapiirkonda ning sellise intensiivse ründe käigus ei saanud süüdistatav löökide tagajärgi kuidagi alahinnata. Arvestades kasutatud vahendit, siis teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda, kuivõrd teist inimest noaga lüües ja tabades ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Süüdistatav selgitas, et lõi noaga kannatanut käte piirkonda ja kõhtu, et kannatanu korterist välja ajada. Kohtu hinnangul näitab see, et süüdistatava eesmärgiks oli kannatanule vigastusi tekitada ja noaga suvaliselt lüües oli tal ükskõik, millised vigastused kannatanul tekivad. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Süüdistatav selgitas kohtus, et selle noaga lüües teadis ta, et tõsiseid tervisekahjustusi ta kannatanule ei tekita. Kohtu hinnangul saab keskmise elukogemusega isik aru, et korduvalt sellise noaga teist inimest lüües erinevatesse pea-, kaela- ja kehapiirkondadesse ei ole suuretõenäosusega võimalik vigastada elutähtsaid siseorganeid, kuid ta võib vigastada kõiki nahakihte ja tabada sh suuri veresooni, millede vigastamine võib samuti tekitada ohu elule. Kuigi 32 haavast suurem osa olid kohtuarsti arvamuse kohaselt pindmised, siis kohtu arvates ei saanud süüdistatav kuidagi ka eeldada, et mõni tema löökidest ei taba kannatanu unearterit või et rohketest haavadest tulenev verejooks ei või kaasa tuua kannatanule eluohtliku terviseseisundi. Seega tegutses süüdistatav tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. Kohus ei tuvastanud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis süüdistatav loota, et tema poolt tehtud noalöögid ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt. Kuna süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, siis leiab kohus, et süüdistatav on toime pannud KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo.
  2. Kuivõrd süüdistatav kinnitas kohtus korduvalt, et ta oli hädakaitse seisundis, siis peab kohus kaaluma, kas süüdistatava käitumises võis teo toimepanemise ajal esineda õigusvastasust välistav asjaolu.
  3. KarS § 28 lg 1 sätestatud hädakaitse kaalumiseks tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Väljakujunenud kohtupraktika pinnalt on teada, et ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvalvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal. Antud kriminaalasjas kogutud, uuritud ja tuvastatud asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei olnud kuriteo toimepanemise ajal hädakaitseseisundis.
  4. Kohus luges tuvastatuks, et kannatanu ei hoidnud nuga käes ning ei rünnanud süüdistatavat köögis esimesena. Samuti luges kohus tuvastatuks, et lõikehaav süüdistatava vasakul käelabal on tekitatud tema enda poolt, mitte kannatanu poolt. Süüdistatav selgitas kohtus, et nuga hakkas kasutama koridoris, siis kui kannatanu haaras teda kaelast ning lõi 10
(16)kannatanut nagu enesekaitseks. Süüdistataval tuvastati peale sündmust parema küünarvarre tagumise külje ülemises kolmandikus 4 kriimustust, milledest pikim on 5 cm, vasaku õlavarre tagumise külje ülemises kolmandikus 1,9 cm pikkune kriimustus, rindkere parema külje keskosas 2,5 cm ja 4,5 cm pikkune nahapunetus ja parempoolses abaluualuses piirkonnas 9 x 8 cm suurune marrastus. Kaelapiirkonnas süüdistataval vigastusi ei tuvastatud (isiku läbivaatuse protokoll, II kd, tl 41). Seega asuvad enamik marrastusi ja kriimustusi süüdistatava keha tagumisel poolel. Kohtus selgitas süüdistatav, et kannatanu lükkas teda korduvalt, mistõttu kukkus nii WC-s vastu tualettpotti kui esikus vastu riidestanget. Kannatanu ei eitanud kohtus, et võis süüdistatavat enesekaitseks tõugata või lükata. Seega nähtub nii süüdistatava kui kannatanu ütlustest, et süüdistatavat lükati, mitte ei rünnatud, löödud ega pekstud. Kohtu hinnangul võib süüdistataval tuvastatud vigastust siduda tema kukkumisega.
  1. Tuvastatud sündmuse käigust nähtub, et relvitu ja vigastatud kannatanu põgenes köögist, talle järgnes noaga süüdistatav, kes jätkas tema noaga löömist koridoris ja esikus. Arvestades kannatanule löödud lõike-, torkehaavade lokalisatsiooni – enamik asuvad kannatanu keha vasakul poolel, alaseljal ja kuklas – siis oli kannatanu süüdistatava poole kohtu hinnangul kas külje või seljaga. Seega ei rünnanud kannatanu süüdistatavat, vaid hoopis põgenes tema eest, mistõttu leiab kohus, et süüdistataval ei saanudki hädakaitseseisundit tekkida. Kohus ei tuvastanud kannatanupoolset õigusvastast rünnet KarS § 28 lg 1 tähenduses, mis oleks andnud süüdistatavale õiguse kasutada enda kaitseks nuga. Kuivõrd ei tuvastanud kohus süüdistataval hädakaitseseisundi olemasolu, siis ei ole kohtul võimalik kaaluda ka hädakaitsepiiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses, mida saaks arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 8 alusel.
  2. Kaitsjad esitasid kohtule Eesti Töötukassa otsuse, millest nähtub, et süüdistataval on mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise, ohu tajumise ja suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Tal on emotsionaalsuse, esineda võivate impulsside kontrollimise ja situatsioonile sobiva käitumisviisi leidmise raskuste tõttu takistatud teiste inimestega suhtlemine, nende suhtluse säilitamine olenevalt olukorrast ning sotsiaalselt sobival viisil ja võõrastega kontakteerumine. Ärritub kergesti, muutub agressiivseks ja satub konfliktidesse. Ka meeleolu on periooditi halb (III kd, tl 84-87). Kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et tal esineks raske psüühikahäire KarS § 34 p 1, 3, 4 mõttes, mis piiraks täielikult või oluliselt tema võimet teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida.
  3. Kohtul ei ole kahtlust, et süüdistatav on süüdiv ning teda ei vaeva ka raske psüühikahäire KarS § 34 p 2 või p 5 mõttes, mis takistanuks tal kuriteo toimepanemise ajal oma tegudest aru saada ning oma tegevust lähtuvalt oma tahtmistest, soovidest, vajadustest ja tähelepanekutest sihipäraselt juhtida. Kohtu sellekohast veendumust toetavad süüdistatava kohtus antud ütlused, mis on ajaliselt jälgitavad, küllatki detailirohked ja kattuvad osaliselt sündmuskoha vaatlusprotokollides kajastatuga. Kannatanu ütlustest nähtub, et nad suhtlesid rahulikult kuni jutt läks sõja teemale. Kohtuistungil üle kuulatud naabrite X.U ja R.Z-i sõnul on neil süüdistatavaga heanaaberlikud suhted. Seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et süüdistataval esineks probleeme teiste inimestega suhtlemisel, v.a joobeseisundis, kui tekivad erimeelsused (kohus peab siin silmas oportuniteediga lõpetatud kriminaalasja, II kd tl 181182). Kohtule esitatud kahest süüdistatava poolt häirekeskusele tehtud kõnest nähtub, et ta orienteerub peale sündmust ajas, kohas, enda isikus ja situatsioonis. Annab häirekeskusele teadlikult valitud infot, mis haakuks tema plaaniga korteris juhtunu kohta. Ka politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, et ta saab aru politsei korraldustest, allub neile. Arvestades seda, et süüdistatav oli hakanud koheselt sündmuskohta muutma – pesi puhtaks noa, vahetas pluusi, tekitas endale vigastuse – sai ta kohtu hinnangul väga hästi aru, millise teo oli toime 11
(16)pannud ja millised tagajärjed see talle kaasa toob. Kohtu hinnangul oli süüdistatav teo toimepanemise ajal tavalises keskmises alkoholijoobes. Joove küll mõjutab inimese otsustusprotsesse, kuid süüdistatava ärritumine koosmõjus alkoholijoobega ei mõjutanud oluliselt tema tegude juhtimise võimet, mh võimet loobuda noa kasutamisest. (II)
  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohtu poolt karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7).
  2. Süüdistatav pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ainsa karistusliigina ette näinud vangistuse 4-12 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 8 aastat.
  3. Süüdistatava süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist oli intensiivse ründega, millega ta põhjustas kannatanule 32 vigastust, millest 4 olid eluohtlikud. Kuigi ründevahend oli väike, tilgakujuline nuga ja kannatanu selgitas, et süüdistatav torkis teda, siis kohtu hinnangul tundis kannatanu suurt hirmu ja oli paanikas, mida tõendab ka tahtmatu soole tühjenemine enne kiirabi saabumist. Samuti kannatas ta suurte valude all, mis on üheselt tuvastatav politsei vormikaamera salvestiselt. Kannatanu selgitas kohtus, et kuni tänaseni ei saa ta raskeid asju tõsta ja tüsistused annavad tunda. Seega hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks, mis annaks aluse süüdistatavale mõista karistus keskmises määras.
  4. Kohus loeb kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt süüdistatava vabandamise kannatanu ees. Süüdistatav on teinud seda nii suuliselt kui ka kirjalikult (II kd, tl 183-185) ja puhtsüdamlikult juhtunut kahetsenud. Kohtul ei ole alust kahelda selle siiruses.
  5. Prokuröri hinnangul esineb karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 mõttes madal motiiv, sest tegemist on poliitiliselt ja rahvuslikult pinnalt motiveeritud kuriteoga, mida saab pidada ühiskondlikult erakordselt taunitavaks ehk teisisõnu vihakuriteoga. Antud juhul ei nõustu kohus prokuröriga ja seda eelkõige seetõttu, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et süüdistatav oleks vaenulik ukrainlaste kui rahvuse vastu. Asjaolu, et süüdistatav on ajavahemikul 02-31.12.2023 külastanud 324 korral topwar.ru lehekülge (II kd, tl 140-160) ja lugenud ülevaateid käimasolevast sõjast, ei tõenda tema ksenofoobiat ukrainlaste vastu. Asjaolu, et süüdistatav hangib informatsiooni käimasoleva sõja kohta Vene propaganda allikatest, ei tee temast veel ukrainlaste kui rahvuse vihkajat. Äärmisel juhul saab süüdistatavat tema maailmavaatest tulenevalt nimetada putinistiks. Kannatanu selgituste kohaselt võis süüdistatav aimata tema aktsendi järgi, et ta on ukrainlane. Kohtu hinnangul on see arusaadav ka vene keelt oskavale inimesele kui kuulata kannatanu ütlusi kohtus ja selgitusi politsei vormikaamera salvestisel. Seega jäi vaevalt süüdistatavale, kui vene keelt 12
(16)emakeelena rääkivale inimesele, see asjaolu tähelepanuta, kui ta kannatanu enda juurde jooma kutsus. Ukrainlaste kui rahvuse vihkajana ta seda vaevalt teinud oleks. Kohtu hinnangul ei saa olla ka inimese maailmavaade, s.o veendumus või arvamus, s.h ükskõik millise poliitilise sündmuse kohta, muu madal motiiv KarS § 58 p 1 mõistes. Kohus arvestab asjaoluga, et süüdistatav on varem karistamata isik. Samas on ta toime pannud sarnastel asjaoludel vägivalla kuriteo, milles prokuratuur on tema suhtes kohaldanud oportuniteeti.
  1. Kohus leiab, et arvestades süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust, saabunud tagajärge, tervisekahjustuse raskusastet, kannatanu paranemise aega, karistust kergendava asjaolu esinemist, karistust raskendava asjaolu puudumist ning süüdistatavat iseloomustavaid andmeid, on süüdistatavale võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmäära ja alammäära vahelises suuruses, s.o 6 aastat vangistust. Kohtu hinnangul vastab nimetatud karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus peab oluliseks, et süüdistatav mõistaks, et alkoholi tarvitamine minimaliseerib tema kontrolli oma impulsiivse käitumise üle ning erimeelsusi ei lahendata vägivallaga. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et inimese elu ja tervist tuleb väärtustada ning igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus.
  2. Kuna süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele reaalne vangistus, siis KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse ärakandmist arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.01.
  4. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine.

§ 127

lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

§ 130

lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

§ 130

lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka

§ 127lg 1 sätestatut.

Kohtu arvates on uute kuritegude toime panemise oht süüdistatava puhul keskmisest kõrgem, mis tuleneb süüdistatava poolt alkoholi kuritarvitamisest ja impulsiivsest vägivaldsest käitumisest. (III) 43.

§ 180

lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 44. Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha, eeluurimisel määratud kaitsja tasu ning ekspertiisitasu. 45.

§ 179

lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 46. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. 13

(16)47. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 2050 eurot. 48.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Vitali Tretjakil oli kriminaalasja eeluurimisel määratud kaitsja riigi poolt; eeluurimisel määratud kaitsja on esitanud taotlusi 757,62 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kaitsja tasutaotlustes märgitud õigusabi on olnud vajalik ning selle ajakulu põhjendatud. 49.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise kulud.

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri

  1. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).
  2. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: - isiku kohtuarstliku ekspertiis nr 24E-AOI00042-01 (kd II tl 1-10), mille maksumus oli 155 eurot (kd II tl 9); - DNA ekspertiis nr 24E-GE00229-01, mille maksumus oli 15 750,00 eurot (kd II tl 161-173).
  3. Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 24E-AOI00042-01 oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu, s.o summas 155 eurot, jätta täies mahus süüdistatava kanda.
  4. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00229-01 läbiviimine oli tingitud Vitali Tretjaki süülisest tegevusest ning see oli vajalik kuriteo avastamise seisukohast. Ekspertiisihinnangust ning selle maksumusest nähtub, et analüüsiobjektide arv oli 75 ning ühe ühiku hind 210 eurot. Kohus nõustub prokuröriga, et sündmuskoha vaatlusprotokolli pinnalt ei ole tuvastatav kellele korteris olev veri kuulus. Kuna verd oli korteris väga palju, siis on põhjendatud ka ekspertiisiaktis märgitud analüüsiobjektide arv. Kõik analüüsist saadud tulemused puudutasid Vitali Tretjaki süüküsimust. DNA ekspertiisi kogukulu arvestades nõustub kohus prokuröriga, et DNA ekspertiisikulu tuleb osaliselt jätta riigi kanda. On ilmselge, et nii suures ulatuses ekspertiisitasu tasumine käib Vitali Tretjakile üle jõu – eriti veel arvestades seda, et Vitali Tretjakil tuleb tasuda ka lisaks sundraha ning kaitsjatasu. Seetõttu kohustab kohus Vitali Tretjakil tasuma DNA ekspertiisikulust 5000 eurot. Ülejäänud ulatuses DNA ekspertiisikulu, s.o summas 10750 eurot, jätta riigi kanda.
  5. KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. 14

(16)
  1. Arvestades asjaolu, et vanglas tehtava töö eest makstav tasu ei ole suur, siis ei pea kohus reaalseks, et Vitali Tretjak suudaks menetluskulud koheselt sellises ulatuses tasuda.
  2. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud ka menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.
  3. Eeltoodu alusel tuleb Vitali Tretjakilt välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulu sundraha 2050 eurot, kohtueelses menetluses kaitsjatasu summas 757,62 eurot ja isiku kohtuarstlik teostamise kulu summas 155 eurot. DNA ekspertiisikulu välja mõista Vitali Tretjakilt osaliselt, s.o summas 5000 eurot. Ülejäänud ulatuses DNA ekspertiisikulu, s.o summas 10750 eurot, jätta riigi kanda. Vitali Tretjaki lepinguliste kaitsjate kulud tuleb jätta Vitali Tretjaki kanda. 57.

§ 180

lg 3 kohaselt tuleb Vitali Tretjakil menetluskulu kokku summas 7962,62 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Vitali Tretjak, 1-24-2731, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. (IV) 58.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. 59. Kriminaalasjas asitõenditeks olevad Vitali Tretjakile kuuluvad esemed: parema jala musta värvi sokk, vasaku jala musta värvi sokk, verega määrdunud valget värvi polosärk, tumesinist värvi vasaku jala sandaal „Crocs“, tumesinist värvi parema jala sandaal „Crocs“, musta värvi dressipüksid, musta värvi veremäärdumistega jope GDX, veremäärdumistega ja vigastustega hallikas pikkade varrukatega pluus, taaspakendatud sularaha 6x10 eurot, 2x5 eurot, musta värvi oranži triibuga kindad Fiskars, Škoda logoga autovõti, Coop logoga pastapliiats, pipragaasi konteiner, Visine silmatilga anum ja Hilfigeri logoga kootud müts jope GDX taskust, veremäärdumistega valget värvi Hilfiger T-särk ja pruunikat värvi puidust käepidemega ja lameda tera otsaga nuga – tuleb kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Vitali Tretjakile.

60. Kriminaalasjas asitõenditeks olevad kannatanu T.Xle kuuluvad riided: sokid, aluspüksid, sinised teksapüksid püksirihmaga ja tume talvejope – tuleb kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada T.Xle. 15

(16)61. Kriminaalasjas asitõendiks olev 13.01.2024 sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud pruunikat värvi puidust käepidemega nuga (tilgakujulise teraga) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist; 62.

Kriminaalasjas asitõendiks olev 13.01.2024 ja 16.01.202 sündmuskoha vaatluste käigus leitud ja ära võetud kaks sigaretikoni Kent, veresarnase aine määrdumisega puutükk, viienda korruse trepimademelt, puidust neljakandilise pulga detail korteri koridori põrandalt, välisuksest vasakul, puidust neljakandiline pulga detail koridori põrandalt, elutoa uksest paremalt poolt ja puidust tükk koridori põrandalt, vannitoa ukse eest – tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väheväärtuslikud asjad.

63. Kriminaalasjas asitõendiks olev 13.01.2024 ja 16.01.2024 sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid, 04.02.2024, 30.01.2024, 19.03.2024 asitõendi vaatluste, Vitali Tretjaki nutikella ja telefoni asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid ja Vitali Tretjaki isiku läbivaatuse käigus võetud puuteproovid – tuleb kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kui väheväärtuslikud asjad.

64. Kriminaalasjas asitõenditeks olev Vitali Tretjaki telefoni Samsung Galaxy S21 andmete koopia, mis asub Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas – tuleb kohtuotsuse jõustumisel

126 lg 3 p 4 alusel kustutada. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kuurmann rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Rasmus Vaino rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2025. a otsusega nr 1-242731. 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.