Obsah (6)

§ 12§ 34§ 1§ 35§ 39§ 38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-9963 Tsiviilasi Narva-Jõ

§ 12

lg 1 alusel Karja tn 18v korteriühistu kaudu“ ja millele oli alla kirjutanud avaldaja juhatuse liige. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus keeldus
2. jaanuari 2025 määrusega avaldust menetlusse võtmast. Maakohus selgitas, et juurdepääsu saamise asjas on menetlusosalisteks kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. Praeguses asjas on kinnisasjade omanikeks korteriomanikud. Kohtule ei ole esitatud korteriomanike allkirjastatud volikirja. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (

) § 12 lg-s 1 nimetatud õiguste teostamine 2 korteriühistu kaudu puudutab samas seaduses reguleeritud õigusi. Korteriomandi käsutamist

ei reguleeri, oma korteriomandit käsutab iga korteriomanik iseseisvalt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. jaanuari 2025 määruse tühistamist ning avalduse menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on asjakohatu maakohtu hinnang, et kohus ei saa menetleda korteriomaniku nimel esitatud avaldust, kui korteriomanik ei soovi juurdepääsu ega menetluses osaleda. Enne avalduse menetlusse võtmist on ennatlik teha järeldusi selle kohta, kes soovib menetluses osaleda ja kes mitte. Korteriomanike arv, kes juurdepääsu soovivad, ei ole oluline, sest juurdepääs rajati majaelanike ühistes huvides. Küsimuse all on volikiri kõigi korteriomanike nimel, mitte nende nimel, kes soovivad menetluses osaleda. Kuna maakohus ei nõua avalduse esitamisel kõigi korteriomanike allkirju, ei ole mõistlik ega loogiline nõuda samade korteriomanike allkirju lepingulise esindaja volikirjal. Maakohus leiab ekslikult, et

§ 12

lg 1 sätestab ammendavalt juhud, mil korteriomanikud teostavad korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Norm kehtestab ainult üldpõhimõtte ilma juhtumite loeteluta. Maakohtu hinnang, et

ei reguleeri avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemist, ei ole õige.

§ 34

lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite hulka kuuluvad kaasomandi eset korteriühistu kaudu. Valitsemise hulka kuuluvad ka parkimisala kasutamine ja sissepääs. Õigus nõuda ühise parkla kasutamise takistuse kõrvaldamist ei saa olla iga üksiku korteriomaniku ainupädevuses. Terve mõistuse seisukohast järeldub loogiliselt, et lepingulisele esindajale antavat volikirja ei pea allkirjastama kõik 25 korteriomanikku. Pealegi aktsepteeris maakohus puudutatud isiku puhul korteriühistu antud volikirja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks ega muutmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Avaldusest nähtuvalt soovivad Karja tn 18v korteriomanikud juurdepääsu avalikult teelt oma kinnisasjale üle Mäe tn 17 kinnisasja AÕS § 156 lg 1 alusel. Avalduse esitamiseks on lepingulisele esindajale andnud volikirja Narva-Jõesuu linn, Karja tn 18v korteriühistu. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldajateks peaksid olema korteriomandite omanikud. AÕS § 156 lg 1 annab omanikule, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õiguse nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Narva-Jõesuu linn, Karja tn 18v korteriühistu ei ole avalduses toodud andmete kohaselt Karja tn 18v kinnisasja omanik, mistõttu tal ei ole sättes nimetatud nõudeõigust. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul kuulub elamu alune ja seda ümbritsev maatükk

§ 1lg 1 ja § 4 lg 4 kohaselt korteriomanike kaasomandisse.

AÕS § 156 lg-st 1 tulenev nõudeõigus on praegusel juhul seega korteriomanikel kui kinnisasja kaasomanikel.

1. Ekslik on avaldaja arusaam, justkui saaks kohus menetleda avaldust, mille puhul ei ole selge, kas see, kelle nimel avaldus esitati, soovib menetluses osaleda. Menetluse alustamise 3 tingimuseks on õiguskaitsevajadus, mida ei saa eeldada, kui inimene ei soovi kohtu poole pöörduda. Ka võivad menetluses osalemisest tekkida kulud, millist riski ei saa keegi teine võtta inimese eest tagaselja. Juba väljend „lepinguline esindaja“ viitab, et esindaja ja esindatava vahel peab olema kokkulepe esindamiseks. Maakohus selgitas õigesti, et TsMS § 226 järgi peab kohus enne avalduse menetlusse võtmist kontrollima esindaja esindusõigust. Esindusõigust eeldatakse vaid advokaadist esindaja puhul. Avaldaja väidetav vastuolu selle vahel, et kuna maakohus ei nõua kõigi korteriomanike allkirju avalduse esitamisel, on ebaloogiline nõuda kõigi allkirju volikirjal, on arusaamatu. Volikirja allkirjastamisega annabki inimene õiguse kellelegi tema nimel dokumente, antud juhul avaldust, allkirjastada.
2. Avaldaja meelest tõlgendas maakohus valesti

§ 12

lg-t 1, leides, et õigusvaidluse pidamine ei ole sättega hõlmatud.

§ 12

lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Maakohus viitas õigesti, et nimetatud säte puudutab õiguste teostamist

-s sätestatud ulatuses, mitte piiramatult. Samuti on õige, et

reguleerib korteriomandite kaasomandi eseme valitsemist (

§ 34

lg 2) ehk ühise kinnisasja majandamist, mitte näiteks korteriomandite käsutamist ehk nende võõrandamist ja koormamist. Õigusvaidluse pidamine ja korteriomanike nimel nõude esitamine võivad iseenesest kuuluda korteriomandi kaasomandi eseme valitsemise hulka, kuigi

§ 35

lg-s 2 sisalduv tavapärase valitsemise tegevuste näidisloetelu õigusvaidluse pidamist ei nimeta. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kaasomandi eset puudutava lepingulise nõude saab kolmanda isiku vastu esitada seaduse alusel (

§ 12

lg 1 koostoimes § 34 lg-ga 2) korteriühistu tingimusel, et korteriomanikud on otsustanud esitada korteriomanikule kuuluva lepingulise nõude korteriühistu kaudu. Selline otsustusõigus võib sõltuvalt lepingulise nõude sisuks oleva toimingu olemusest olla hõlmatud kas kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (

§ 35

lg 1 ja lg 2 p 1), ajakohastamine (

§ 39

) või oluline ümberkorraldus (

§ 38lg 1) (RKTKo 4.

juuni 2025 nr 2-23-1976, p 18.2). Ringkonnakohtu hinnangul ei kehti eeltoodu asjaõigusseadusest tuleneva nõude puhul, ka ei ole praeguses asjas andmeid, et korteriomanikud oleksid otsustanud nõude korteriühistu kaudu esitada. Lisaks on küsitav, kas 3–4 parkimiskoha kasutamine, millele avalduses viidatakse, on kaasomandiosa valitsemine kõigi korteriomanike huvides, kui majas on 25 korterit. Olenevalt asjaoludest võiks juurdepääsu taotleda kas kõik korteriomanikud ühiselt või ainult mõni neist, kui ligipääsu ei ole kõigile vaja. Vastavalt kantakse ka teenivale kinnisasjale märkus kas kõigi korteriomandite või mõne korteriomandi igakordse omaniku kasuks.

1. Avaldajal on iseenesest õigus, et puudutatud isikuteks on kõik Mäe tn 17 korteriomanikud, sest taotletav juurdepääsutee asub nende kaasomandisse kuuluval maatükil, mistõttu on juurdepääsu märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse vaja nende kõigi tahteavaldust ning nad tuleb selle asendamiseks kõik ka menetlusse kaasata. Maakohus küsis küll avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks Mäe tn 17 korteriühistu seisukohta, kuid selgitas
2. detsembri 2024 määruses (p 15), et esiteks ei olnud enne avalduse menetlusse võtmist vaja teise poole esindaja esindusõigust kontrollida, teiseks esitatigi avaldus algselt korteriühistu vastu.
3. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõude rahuldamine AÕS § 156 lg 1 alusel eeldab, et omanikul puudub juurdepääs oma kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt. Asja materjalide järgi otsustades on Karja tn 18v korterelamule ligipääs avalikult kasutatavalt teelt, mistõttu oleks avalduse rahuldamise perspektiiv küsitav ka esindusõiguse olemasolul. 4
4. TsMS § 172 lg 2 alusel tuleb jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5. Määruskaebusele lisatud maksekorralduselt nähtub, et avaldaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 p 14 järgi tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Avaldajal on õigus nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) 5