lg 1,
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 2,
lg 1 ja
lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör ringkonnaprokurör Merje Turjakas Süüdistatav K.E Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kontaktid: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend: Kaitsja Kannatanud RESOLUTSIOON XXX XXX XXX; XXX Eesti XXX eesti XXX kriminaalkorras karistamata elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Rünno Roosmaa, RÕA 1) teo toimepanemise ajal alaealine kannatanu I.V (
lg 2 p 1), RÕA korras esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma; 2) alaealine kannatanu W.Z (
lg 2), seaduslik esindaja Y.I ; 3) D.K (
MS § 309 lg 3, § 311-313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1 / 11 1-24-6442 1. Süüdi tunnistada K.E kogu esitatud süüdistuses alljärgmiselt:
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust;
lg 2 p 1 alusel ning mõista talle
lg-t 1 kohaldades karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust;
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;
lg 2 järgi ning mõista talle
lg-t 1 kohaldades karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust;
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust;
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista K.E-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.03.202421.03.2024, s.o 3 (kolm) päeva vangistust ning lugeda seeläbi kandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui K.E ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on K.E käitumiskontrolli kohustuse ajal kohustatud mitte tarbima alkoholi.
lg 2 p 2 1 alusel on K.E käitumiskontrolli kohustuse ajal kohustatud mitte tarbima narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud arsti ettekirjutusel.
lg 2 p 8 alusel on K.E käitumiskontrolli kohustuse ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
p 1 kohaselt katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest arvates.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada PPA Lääne prefektuuri valduses olev pakend nr 1, milles mobiiltelefon iPhone 8 koos silikoonümbrise ja SIM-kaardiga. 4.
lg 2 p 1, § 178 lg 1, § 145 lg 2 ning
a episoodides kohtuotsuse põhjendused.
lg 1 järgi K.E-d süüdistatakse selles, et tema täisealise isikuna 09.01.2024.a vastu 10.01.2024.a kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kellaajal X täpselt tuvastamata korteris andis ühise tarvitamise käigus alaealistele I.B , C.K ja K. P ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet amfetamiin, tõmmates seda koos alaealistega ninna. Amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete edasiandmise keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. K.E-l puudus luba Eesti Vabariigis amfetamiini käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud amfetamiini ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid K.E-le teada ning tema eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on K.E alaealistele kavatsetult andnud edasi narkootilist ainet amfetamiin. 4 / 11 1-24-6442 Seega K.E narkootilise aine amfetamiin ebaseadusliku edasiandmisega alaealistele pani tahtlikult toime
2) Süüdistus
lg 1 järgi K.E-d süüdistatakse selles, et 11.05.2024.a kella 01:05 ja 05:30 vahel võttis ta omavoliliselt ehk D.K loata kasutamiseks X asuva X hosteli juurde pargitud D.K-le kuuluva lukustatud ustega mootorsõiduki reg. märgiga X . K.E avas lukustatud uksed ja käivitas mootorsõiduki reg. märgiga X D.K loata hosteli toas nr X asunud D.K kotist võetud võtmega. Pärast sõiduki käivitamist sõitis K.E loata võetud D.K mootorsõidukiga reg. märk X kuni 11.05.2024.a umbes kella 07:25-ni, mil tegi mootorsõidukiga X lähedal avarii, sõites vastu puud. K.E teadis, et tal puudub luba D.K-le kuuluva mootorsõiduki kasutamiseks. Samas oli K.E eesmärgiks võõra mootorsõiduki omavoliline kasutamine. Kuivõrd tegemist oli K.E eesmärgiga, on ta võõrast mootorsõidukit kasutanud omavoliliselt kavatsetult. Seega K.E võõra mootorsõiduki reg. märgiga X tahtliku omavolilise kasutamisega pani tahtlikult toime
Kohtuistungil prokurör nõudis, et K.E : süüdi tunnistada
süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust; süüdi tunnistada
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 kuud vangistust; süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust; süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust; süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aasta vangistust.
lg 1 alusel suurenda raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust ning
lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2024.a kuni 21.03.2024.a, s.o 3 (kolm) päeva. Seega kandmisele kuuluks 6 aastat ja 27 päeva vangistust. Kaitsja ja süüdistatav vaidlesid vastu süüdistusele kannatanu I.V vägistamises, nõudes selles osas õigeksmõistvat kohtuotsust. Ülejäänud süüdistustega kaitsja ja süüdistatav nõustusid ning K.E tunnistas end süüdi, kuid kannatanu W.Z-iga seotud süüdistuse episoodi osas taotles kaitsja selle ümberkvalifitseerimist
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtukoosseis, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistused on kogu mahus
lg 1,
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 2,
lg 1 ja
Kohus analüüsib esitatud süüdistusi tegude toimepanemise ajalises järjestuses. 5 / 11 1-24-6442 I. Süüdistus
lg 1 järgi K.E-d süüdistatakse ka
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et 11.05.2024 kella 01.05 ja 05.30 vahel võttis ta omavoliliselt ehk D.K loata kasutamiseks X hosteli juurde pargitud D.K-le kuuluva lukustatud ustega mootorsõiduki reg. märgiga X . Võtmed võttis ta kannatanu loata viimase toast kotist. K.E kasutas mootorsõidukit kuni 11.05.2024 kell 07.25, mil tegi sellega avarii, sõites vastu puud. Kannatanu D.K kohtueelses antud ütluste kohaselt, mille kohus tõendina KrMS § 291 1 alusel vastu võttis (II kd tl 27-32) elab ta X ja X teeb juhutöid. Kui ta Tallinnas on, elab ta X hostelis. Hostelisse saabus ta 10.05.2024, ajas omi asju ning jõudis hostelisse tagasi 11.05.2024 kella 01.00 paiku öösel. Hostelis olevas toas oli kolm meesterahvast, lamp põles ja nad vaatasid voodites oma telefone. Kannatanu varem neid mehi näinud ei olnud, üks meestest oli noorem, umbes 20-aastane ja rääkis eesti keeles. Tuppa sisenedes pani kannatanu oma vöökoti, milles olid kaarditasku, koduvõtmed ja auto Škoda Superb võtmed, seljakotti, ning läks umbes kaheks minutiks duši alla. Seniks jäi seljakott voodile. Kannatanu jäi umbes kell 01.05 magama, seljakoti jättis pea kõrvale voodisse, ning ärkas umbes kell 05.
II. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. K.E puhul esineb läbivalt modus operandi alaealistega lävimise näol. Kõik süüdistused, välja arvatud D.K sõiduki omavoliline kasutamine, on seotud alaealistega. Nagu prokurör asjakohaselt viitab, on K.E puhul tuvastatav pigem keskmisest väiksem süü, kuivõrd on võimalik öelda, et K.E , võttes arvesse tema vanust süütegude toimepanemise ajal, ei olnud isiksusena veel lõplikult välja kujunenud, millele viitasid ka tema ema kohtus antud ütlused. Keskmisest väiksem süü saab esineda ka hoolimata raskeimast tahtluse vormist, mis K.E puhul tuvastatud on – teod pani ta toime küll sel hetkel kavatsetusega, kuid see oli kantud pigem tema välja kujunemata isiksusest ja nooreealise impulsiivsusest. Isiksus ei kujune välja automaatselt 18.a saamisega ning jääb veel suhteliseks verstapostiks nooretäiskasvanu küpsust silmas pidades. Impulsiivsusele kalduvale käitumisele ja hüperaktiivsusele on viidatud ka 10.06.2020 läbi viidud kognitiivse funktsiooni uuringus (II kd tl 51-55) ning hüperkineetiliste häirete tõttu on nii 2019. kui ka 2024. aastal K.E-le välja kirjutatud ravimid (II kd tl 49-50). Seega kohus, tutvunud põhjalikult kohtule esitatud tõendikogumiga ning tajunud K.E olekut ka kohtusaalis, on seisukohal, et hoolimata tema tänasest täisealisusest, vastab ta nii füüsilise kui ka vaimse arengu poolest pigem samale vanuse grupile, nagu seltskond, kellega ta valdavalt lävis – ca X-aastasele. Märkimist väärib seegi, et I.V vägistamisteo ajal ning nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava video hoidmise ja edastamise ajal oli ka K.E ise veel alaealine, X-aastane. 7 / 11 1-24-6442 Täiendavalt märgib kohus alaealiste seltskonna kohta, kellega K.E süüdistuste episoodides lävis, et tegemist oli keskmisest riskialtimate alaealistega, kes ilmselt ka ilma K.E abita oleks saanud kätte nii alkoholi kui ka narkootikumid, seda kõike tarbinud kui ka leidnud koha, kus kõike seda seadusega alaealistele keelatut tarbida. Kohtu hinnangul, kui K.E puhul ei oleks tuvastatud nii paljude erinevate kuritegude toimepanemine ning sh ei esineks ka kahe esimese astme kuriteo toimepanemist, võiks K.E puhul kaaluda isegi mõjutusvahendi kohaldamist
Kuritegude rohkus ning kahe esimese astme kuriteo tuvastatus kohtu jaoks selle seadusest tuleneva võimaluse aga välistab. Kogumis näeb seadus ette järgmised karistusraamid: 1)
lg 1 rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus; 2)
lg 2 p 1 kuue- kuni viieteistaastane vangistus; 3)
lg 1 kuni viieaastane vangistus; 4)
lg 2 kahe- kuni kaheksa-aastane vangistus; 5)
Sisuliselt, puhtalt karistusraamidest lähtudes, tuleks K.E-l kanda minimaalselt 6 aasta pikkune vangistus ning seda reaalselt, kuivõrd enam kui 5 aasta pikkust vangistust ei võimalda seadus jätta tingimisi kohaldamata. Siiski on karistuse täiendavaks individualiseerimiseks olukorras, kus esinevad mingid erandlikud asjaolud – erialakirjanduse kohaselt näiteks ka süüdlase alaealisus ning süüdlase isik üldiselt (
kommenteeritud väljaanne, § 61 kommentaar nr 3.) – võimaldavad kohaldada
Kohus peab käesoleval juhul juba eelnevalt viidatud asjaoludele, s.o K.E alaealisus I.V vägistamise ajal, K.E mõningane mahajäämus nii füüsilises kui ka vaimses arengus kohtule esitatud tõenditele ja vahetult tajutule tuginedes, kuid samuti riskialdis alaealiste seltskond, kellega on suuremalt jaolt tuvastamist leidnud süüteod seotud, tuginedes põhjendatuks mõista K.E-le nii
lg 2 p 1 kui ka
Seega kõike eelnevat kogumis arvesse võttes, samuti K.E poolt kohtusaalis avaldatud siirast kahetsust ja ka nõustumist hüvitada D.K-le tema sõidukiga seotud kahju, peab kohtukoosseis üksmeelselt põhjendatuks, karistuseks mõista K.E-le :
lg 1 järgi 9 (üheksa) kuud vangistust;
lg 2 p 1 järgi, kohaldades
lg-t 1, 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust;
lg 1 järgi 1 (üks) aasta vangistust;
lg 2 järgi, kohaldades
lg-t 1, 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust;
lg 1 järgi 4 (neli) kuud vangistust; 8 / 11 1-24-6442
lg 1 järgi 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, tuleb mõista K.E-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2024-21.03.2024, s.o 3 päeva (I kd tl 181-186) vangistust ning seeläbi on kandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. K.E isikut, vanust ja varasemate kriminaalkaristuste puudumist (I kd tl 179-180) arvesse võttes peab kohus põhjendatuks jätta vangistus
lg 1, 3 alusel kogu ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, allutades K.E 3 aasta ja 6 kuu pikkuseks katseajaks
Käitumiskontrollile allutamist toetab ka kriminaalhooldaja koostatud kohtueelne ettekanne (I kd tl 187-190). Võttes arvesse K.E riskikäitumist nii alkoholi- kui ka narkootikumide tarvitamise näol, mida ei toeta temal diagnoositud hüperkineetiline häire, s.o ATH, peab kohus põhjendatuks käitumiskontrolli kohustuse ajal keelata K.E-l nii alkoholi- kui ka narkootikumide 1 tarvitamise
Samuti tõendatud süüdistuse episoodide arvu ja riskikäitumisi arvestades, peab kohus põhjendatuks määrata
lg 2 p 8 alusel K.E-le käitumiskontrolli ajaks kohustus läbida kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogramm.
p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest arvates ning käitumiskontrolli nõuete kohaldamisega alustatakse kohtuotsuse jõustumisest arvates. III. Menetluskulud Kriminaalasja menetluskulud koosnevad: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel esimese astme kuriteo toimepanemisega seotud sundrahast 2215 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja kohtueelses- ja kohtumenetluses osalemisega seotud tasust ja kulust kokku 4124,09 eurot; 3) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel alaealisele kannatanule määratud esindaja kohtueelses- ja kohtumenetluses osalemisega seotud tasust ja kulust kokku 2327,24 eurot; 4) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamisega seotud kulust 56 eurot. Kokku on kriminaalasja menetluskulud seega 8722,33 eurot. Kohtuvaidluses kaitsja taotles K.E-l nii sissetuleku puudumise kui süüdistuses
MS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulude kandmist riigile, näiteks 50% ulatuses ning ülejäänud osas need ajatada aasta peale. Kohus peab kaitsja taotlust põhjendatuks ning määrab, et sundraha tuleb vähendada poole võrra, samuti tuleb nii kaitsja kui ka kannatanu esindaja tasust ja kulust pool jätta riigi kanda. Kohus leiab, et 11.05.2024 joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 56 eurot tuleb jätta kogu 9 / 11 1-24-6442 ulatuses riigi kanda, kuivõrd hoolimata K.E uriinist ketamiini ja MDMA tuvastamisele talle joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist ette ei ole heidetud, seega järelikult lõppastmes asjasse puutuvat joovet ei tuvastatud ning see kulu tuleb kanda riigil. Kokkuvõtvalt, tuginedes KrMS § 180 lg 1, 3 tuleb K.E-lt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista sundraha vähendatult summas 1107,50 eurot; määratud kaitsjaga seotud tasu ja kulu summas 2062 eurot; alaealisele kannatanule määratud esindaja tasu ja kulu summas 1163,62 eurot, kokku 4333,12 eurot. Eesti Vabariigi kanda tuleb jätta määratud kaitsja tasu ja kulu summas 2062,09 eurot, alaealisele kannatanule määratud esindaja tasu ja kulu summas 1163,62 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu summas 56 eurot, kokku 3281,71 eurot. IV. Tsiviilhagi Koos süüdistusaktiga saatis prokurör kohtule ka D.K tsiviilhagi varalise kahju hüvitise ja menetluskulu nõudes seisnes tema sõiduki Škoda Superb omavolilise kasutamise süüdistusega kogusummas 14 000 eurot, millest 500 eurot oli lepingulise esindaja kulu. Juba kaitseaktis ning ka eelistungil pidas K.E kaitsja võimalikuks tsiviilhagi nõude rahuldamist läbi õigeksvõtu ning 20.12.2024 määrusega võttis kohus tsiviilhagi menetlusse ja kinnitas eelistungil K.E ja D.K vahelise kompromissi, millega K.E kohustub hüvitama D.K-le kokku 14 000 eurot seoses tema sõiduki omavolilise kasutamisega tekkinud kahju osas. Sama määrusega lõpetas kohus kriminaalmenetluse tsiviilhagi osas ning käesolevalt kohus tsiviilhagi küsimust enam ei lahenda ning vajadusel saab kannatanu kompromissimäärust esitada ka täitemenetlusse. Pärnu maakohtu 20.12.20245 kompromissi kinnitav määrus jõustus 09.01.2025.a. V. Tõkend, asitõendid, kohtuotsuse avalikustamine 10.1. K.E-le kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse kuulutamisel, kuivõrd selle edasist kohaldamist ei pea kohus vajalikuks. 10.2. Vastavalt prokuröri süüdistuskõnes tehtud ettepanekule tuleb
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada PPA Lääne prefektuuri valduses olev pakend nr 1, milles mobiiltelefon iPhone 8 koos silikoonümbrise ja SIM-kaardiga ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada: PPA Lääne prefektuuri valduses olev pakend „KIT“ – tõendimaterjali karp koos karpide G1-G5, H1-H2, B2, konteinerite H1-H2, G1-G5, mälukaardi ja saatelehega; PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas olevad K.E mobiiltelefoni Apple iPhone 8 koopia-, andme- ja raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod; 10 / 11 1-24-6442 PPA Lääne-Harju politseijaoskonna valduses olevad 7 karpi puuteproovidega. 10.3. Kohtu alla andmise määruses kuulutas kohus kohtuistungid osaliselt kinniseks
lg 2 p 1, § 178 lg 1, § 145 lg 2 ning
MS § 408 1 lg 4 alusel kohtuotsuse põhjendused avalikustamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Eili Pais Rahvakohtunik 11 / 11 Helene Tekko Rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.