Obsah (10)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 406§ 403§ 4035§ 4034§ 94

act OÜ hagi S.P vastu võla nõudes 2670,05 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ; registrikood 11542046) Hageja lepinguline esin

) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduse resolutsioonis on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1989,43 eurot, intressi 258,38 eurot, võla sissenõudmiskulud 49,43 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 372,81 eurot.
2. Hagiavaldusest nähtub, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 02.07.2021 laenulepingu nr 2102091086 (dtl 77-81), mille alusel lepiti kokku laenusummas 1128,75 eurot (dtl 79) ja maksti kostjale välja laenu summas 1075 eurot. 13.09.2022 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja lisalaenulepingu nr 2102241071 (dtl 85-90), mille alusel lepiti kokku laenusummas 1600,67 eurot (dtl 87) ja maksti kostjale välja laenu summas 600 eurot (dtl 91). 16.09.2022 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja lisalaenulepingu nr 2102242346 (dtl 9297), mille alusel lepiti kokku laenusummas 1999,87 eurot (dtl 94) ja maksti kostjale välja laenu summas 286 eurot (dtl 118). Kostja ei ole nimetatud asjaoludele vastuväiteid 4 esitanud. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai laenu väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt lisalaenulepingu nr 2102242346 üldtingimuste punktile 8.1 oli kostjal kohustus laenu tagastada kooskõlas maksegraafikuga (dtl 95-97). 16. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale 02.07.2021 laenulepingu nr 2102091086 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 55,99% aastas (dtl 80), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku hageja 29.12.2023 puuduste kõrvaldamise avalduses toodud andmetega ja sai tulemuseks 55,34%. Kuivõrd kalkulaatori juures on märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki lisaeeldusi, mida krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse määra arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks. 17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 18. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 403

4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 403

4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 403

4 lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

1. Kohus selgitas 08.12.2023 kohtumääruses hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 137-139).
2. Hagiavaldusest, vastustest kohtunõuetele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 5 Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenulepingu nr 2102091086 sõlmimise eel laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 2700 eurot, igakuised finantskohustused 600 eurot ja igakuised muud kohustused 300 eurot, ülalpeetavad puudusid (dtl 166-168). Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute õigsust kostja pensionikonto sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistrist, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (märts 2021 – juuni 2021) keskmiseks netosissetulekuks 1471 eurot. Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud siseeeskirjadest lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 498 eurot (1471 eurot – 600 eurot – 300 eurot –73 eurot), kus kostja sissetulekust lahutati taotlusel märgitud kohustused ja puhver 73 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, lepingust tulenev igakuine osamakse 51 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo (puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, Taust.ee, Riikliku taustaga isikud. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu ja kehtivate maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang 6 enda muude kulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 21. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%.

§ 406

² lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale 13.09.2022 lisalaenulepingu nr 2102241071 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 48,49% aastas (dtl 88). Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku hageja 29.12.2023 puuduste kõrvaldamise avalduses toodud andmetega ja sai tulemuseks 55,70%. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%.

§ 406

² lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale 16.09.2022 lisalaenulepingu nr 2102242346 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 48,50% aastas (dtl 95). Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku hageja 05.12.2023 hagiavalduses toodud andmetega ja sai tulemuseks 55,40%.

§ 406

lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

§ 406

² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 7 Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et lisalaenuleping nr 2102241071 ja lisalaenuleping nr 2102242346 on tühised. 22.

§ 406

² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 23. Kohus on hagejale selgitanud ümberarvestuse esitamise vajadust 08.12.2023 kohtumääruses (dtl 144). Hageja on esitanud ümberarvestuse (dtl 191-193)

§ 403⁴ lg 7 tähenduses.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja on saanud kokku 1961 eurot (s.o laenulepingu nr 102091086 alusel 1075 eurot, lisalaenulepingu nr 2102241071 alusel 600 eurot ja lisalaenulepingu nr 2102242346 alusel 286 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid 714,03 eurot ja 80,73 eurot, kokku 794,76 eurot. Seega on kostja võimalik võlgnevus hageja ees 1166,24 eurot. Samas ei ole hageja tõendanud, et nimetatud võlgnevus oleks muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud ümberarvestus õiguslikult lubatav. Hageja on ümberarvestatud maksegraafikus (dtl 192) jätnud põhiosa maksed sama suureks kui algses maksegraafikus, kuid ümberarvestuse puhul tuleb vähendada krediidi tagasimakseid. Hageja oleks pidanud vähendama kogu kostja poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagama vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja kostja vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele. Ümberarvestusega ei saa hageja panna kostjat halvemasse olukorda, kui algses maksegraafikus kokku on lepitud.

1. Kohus on tuvastanud, et hageja on laenulepingu nr 2102091086 sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nimetatud leping on refinantseeritud lisalaenulepinguga nr 2102241071 ja see omakorda refinantseeritud lisalaenulepinguga 2102242346 ning viimased 2 lepingut on tühised. Lisaks ei ole hageja tagasimakseid korrektselt määranud, mistõttu ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi ka osaliselt rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. 8
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
5. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
6. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9