) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise muutuva suurusena. Lisaks taotleb hageja
alusel, et kohus mõistaks tagasiulatuvalt alates 11.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.11.2024 välja
Hagiavalduse kohaselt on lapse ema F.S ja isa D.W, kes elavad eraldi. Hageja elab igapäevaselt ema juures ja on ema ülalpidamisel. Kostja kui lapsest lahus elav vanem ei ole nõuetekohaselt täitnud omapoolset ülalpidamiskohustust hageja suhtes ning enamuse hageja ülalpidamisega seotud kulud on kandnud ema. 2. Kostja tõi välja, et on hagejale andnud regulaarset ülalpidamist (nt on taganud hagejale riided ja andis 2024.a suvel hagejale 100 eurot). Kostja on maksnud elatist nii palju, kui hageja ja tema ema on küsinud. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime ja lisaks hagejale on tal veel 2 alaealist last, kellele ta maksab elatist kokku 400 eurot kuus (s.o kummalegi 200 eurot). Seetõttu leidis kostja, et esineb mõjuv põhjus
Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine seaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja on töötu ja alates 2024.a oktoobrist ka osalise töövõimega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Vastavalt perekonnaseaduse (
) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi
p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. 5.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui
alusel arvutatud summa.
lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.
lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 6. Vastavalt
lg 2 II ja III lausele võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kuivõrd
lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, siis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2025.a juunikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud
alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise perioodi 11.2024 kuni 06.2025 eest alljärgnevalt: 9.1. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada
Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg 3 ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. 9.2. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva, lapsetoetus makstakse lapse emale ning lisaks maksti lapse emale kuni 2024.a novembrini lasterikka pere toetust 3 lapse eest ning alates 2024.a detsembrist makstakse lapse emale lasterikka pere toetust 4 lapse eest, siis moodustab
alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis kuni 30.11.2024 250,22 eurot kuus, perioodil 01.12.2024 kuni 31.03.2025 259,59 eurot kuus ning alates 01.04.2025 273,62 eurot kuus. 9.3. Kostja on menetluses taotlenud talt väljamõistetava elatise vähendamist alla
alusel arvutatud elatise summa, sest ta on osalise töövõimega ega suuda seetõttu teenida piisavalt sissetulekut ning ta maksab elatist ka oma kahele teisele alaealisele lapsele – kummalegi 200 eurot kuus. Kostja on avaldanud kompromissläbirääkimistel, et ta on nõus ja valmis tasuma ka hagejale elatist 200 eurot kuus (dtl 242-243). Kostja leiab, et seeläbi esineb tema puhul
9.4. Kohus nõustub, et kostja puhul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla
alusel arvutatud elatise summa, kuid seda eelkõige seetõttu, et kostja on kohustatud tasuma elatist ka oma kahele teisele alaealisele lapsele, kes elatise väljamõistmise korral hagejale
§-s 101 sätestatud ulatuses võivad osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostjal tuvastatud osaline töövõime on hetkel teadaoleva info põhjal pigem ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole välistatud, et kostja töövõime taastub ning võimaldab tal täies ulatuses töötasu teenida. Vanema ebapiisav sissetulek iseenesest ei ole elatise vähendamiseks piisav põhjus, vaid saab seda olla eelkõige siis, kui vanemal ei ole võimalik piisavalt sissetulekut teenida oma osalisest või puuduvast töövõimetusest tulenevalt. Antud juhul esineb kostjal osaline töövõime, mis raskendab tal piisavalt sissetulekut teenida, ning võttes arvesse, et kostja tasub elatist ka oma kahele teisele alaealisele lapsele (kummalegi 200 eurot kuus), siis on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada hageja kasuks välja mõistetavat elatist samuti summani 200 eurot kuus. Vastupidisel juhul võib kohtu arvates tekkida oht, et kostjal ei pruugi jätkuda piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda nõuetekohaselt elatist oma kõigile kolmele alaealisele lapsele (kolme lapse peale moodustaks elatis kokku ca 674 eurot kuus) ning pidada sealjuures ülal ka iseennast. Ehkki kostja kinnistutel ja sõidukitel on samuti rahaline lisaväärtus, mille arvelt saaks elatist tasuda, ei ole see menetluses kogutud teabe põhjal piisav selleks, et nende realiseerimine aitaks jätkusuutlikult kostjal oma ülalpidamiskohustuste täitmist tagada. Kostja ühisomandis olevat korterit kasutab elukohana tema ema, mistõttu oleks selle võõrandamine raskendatud, ning tõenäoliselt nii ühisomandis olev garaaž kui kostjale kuuluvad sõidukid on väheväärtuslikud, mille realiseerimine ei annaks elatise tasumisele pikaajalist toimet. 9.
10.2.
lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus leidis, et
alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt
lg-le 3 ning
lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on
alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. 10.
alusel kostjalt elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisele eelnenud 1 aasta eest summas 2130,12 eurot. Kohus lahendab vastava nõude alljärgnevalt: 11.1. Vastavalt
§-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist
Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada muu hulgas ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt 5 Riigikohtu
alusel arvutatavas ulatuses) välja mõistmine võib kostja asetada raskesse rahalisse olukorda, mis edasivaatavalt võib ohtu seada elatise maksmise nii hagejale kui ka kostja kahele teisele lapsele. Sellest lähtuvalt peab kohus põhjendatuks vähendada kostjalt
alusel väljamõistetavat tagasiulatuvat elatist sarnaselt edasiulatuva elatisega samuti 200 euroni kuus. 11.3. Sellest lähtuvalt moodustab 1 aasta eest enne hagiavalduse esitamist
Kuivõrd kostja on sellel perioodil tasunud hagejale elatist kokku 710 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagiavalduse esitamist
MS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. Kuivõrd
lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu
Seega on hagi hind kokku 2383,06 eurot (250,22€ x 259,59€ x 4 kuud + 273,62 x 4 kuud). MENETLUSKULUD
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.