Obsah (8)
§ 328§ 238§ 162§ 174§ 147§ 150§ 175§ 218KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-110889
§ 328lg-s 1 sätestatud tõekohustust ning käitunud kohut ja vastaspoolt eksitavalt.
- Pooled vaidlevad selle üle kas nimetatud lend hilines üle kolme tunni või mitte. Vaidlus puudub selles, et 07.10.2023 lennu nr U58901 planeeritud saabumisaeg pidi kohaliku aja järgi olema kell 09:
- Kostja on seisukohal, et lennu tegelik saabumisaeg oli kohaliku aja järgi 12:14, mida kostja soovib tõendada lennuregistriga „JOURNEY LOG 23-10-0297“ (dtl 126). Kostja on seisukohal, et lend hilines 2 tundi ja 59 minutit ja reisijatel puudub seega õigus kompensatsioonile. Kohus on seisukohal, et kostja on lennuregistriga tõendanud lennu U58901 sihtkohta jõudmise kohaliku aja järgi 12:14, sest selles märgitud ATA (actual time of arrival ehk tegelik saabumisaeg) on 09:14 UTC (kehtiv maailmaaeg), millele vastab Egiptuse kohalik aeg 12:
- Tegeliku saabumisajana tuleb mõista aega, millal lennuk saabub sihtkoha parkimiskohale ja seisatakse (block time). Lennuregistrist nähtuvalt on lennu tegelik väljumisaeg kell 04:18 (UTC) ja block time 4 tundi ja 56 minutit pärast seda. Seega saabus lennuk sihtkoha parkimiskohale ja seisati kell 09:14 (UTC), sest väljumisajale kell 04:18 4 tunni ja 56 minuti lisamisel on kellaajaks 09:14 (UTC) ehk 12:14 Egiptuse kohaliku aja järgi. Seega ei ole ATA samastatav ajaga, millal lennuki uks avati ja reisijad väljuma said hakata. Üldteada on asjaolu, et lennuki parkimiskohal seiskamisest lennuki ukse 3
(7)avamiseni läheb aega. Seetõttu tuleb eeldada, et reisija jaoks saab saabumisaega arvestada hetkest, mil reisijal on võimalik lennukist väljuda. Kostjal on võimalik eeldus ümber lükata sellega, et ta tõendab lennuki ukse avamise täpse aja. Kui lennuk saabus parkimiskohta ja seisati kell 09:14 (UTC), siis kulus rohkem kui üks minut lennukiuste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda. Kostja ei ole tõendanud, et lennuki uks oleks reisijatele avatud samal hetkel, kui kostja väidetel oli lennuk saabunud, see on 09:14. Seega on tõendatud, et lend hilines rohkem kui kolm tundi. 6. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt opereeris kostja 07.10.2023 lendu nr U58901 suunaga Tallinn-Hurghada (vahemaa 3654
- km)ning sellele lennule olid broneeringud K. K. ja R. N. (broneering xxxx), E. K. (broneering xxxx), V. K. ja R. H. (broneering xxxx), R. H. ja K. Ü. (broneering xxxx). Kohtu hinnangul on broneeringute olemasolu tõendatud dokumentaalsete tõenditega, milleks on broneeringute väljatrükid (dtl-d 48-88). 7. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 3 p 2a näeb ette, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostjale esitatud pardakaarte, mistõttu ei ole kostja saanud veenduda, kas määruse (EÜ) nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Kostja ei ole oma vastuväidet hagile põhjendanud väitega, mille kohaselt K. K., R. N., E. K., V. K., R. H., R. H. või K. Ü. ei ole sooritanud 07.10.2023 lendu nr U58901 suunaga Tallinn-Hurghada. Kui lennuettevõtjal on tõendeid selle kohta, et mõni nimetatud reisijatest lennul ei viibinud, on lennuettevõtja koormis seda tõendada (vt ka EKm 24.10.2019, C-756/18, p 33). Pardakaardi olemasolu ja lennuettevõtjale esitamine määruse (EÜ) nr 261/2004 kohaselt hüvitise tasumise eelduseks ole. Eeltoodut arvestades ei saa kostja keelduda hüvitise maksmisest põhjendusega, et talle ei ole esitatud pardkaarte. 8. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lg 1 sätestab, et kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:
- a)250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;
- b)400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;
- c)600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lg 2 sätestab, et 2, et kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle:
- a)kahe tunni kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või
- b)kolme tunni kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või
- c)nelja tunni kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul, võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50%. Kohus tuvastas eelnevalt, et reis hilines üle kavandatud saabumisaja vähemalt kolm tundi, kuid vähem kui neli tundi. Seetõttu oli lennuettevõtjal õigus hüvitist poole võrra vähendada ning K. K., R. N., E. K., V. K., R. H., R. H. ja K. Ü. oli igaühel õigus saada kostjalt hüvitist 300 eurot, kokku 2100 eurot (7x300=2100). 9. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et K. K., R. N., E. K., V. K., R. H., R. H. ja K. Ü. on loovutanud hüvitise tasumise nõuded hagejale. Kohus leiab, et nõuete loovutamine on tõendatud dokumentaalsete tõenditega, milleks on nõuete loovutamise lepingud (dtl-d 90-98). 10. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus 20.05.2025 hagejale 2100 eurot K. K.i, R. N.i, E. K.i, V. K.u, R. H., R. H. ja K. Ü.i broneeringutega seonduvalt. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal oli kostja vastu hüvitise 2100 eurot tasumise nõue, mis lõppes 20.05.2025 täitmisega. 11. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 2100 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivise 44,47 eurot tasumist ajavahemiku 20.03.2024 kuni 20.05.2024 eest. 4
(7)VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Määruse 261/2004 art 12 lg 1 sätestab, et käesoleva määruse kohaldamine ei piira reisijate õigusi lisahüvitisele. Käesoleva määruse alusel antud hüvitis võidakse sellisest lisahüvitisest maha arvata. Määrus 261/2004 ei piira liikmesriigi õiguse kohaldamist lennuettevõtja ja reisija vahelisele võlasuhtele. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitise tasumise maksmisega viivitamise eest viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 2100 eurot ajavahemiku 20.03.2024 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) kuni 20.05.2024 (nõude täitmine) eest arvestatud viivise summa on 44,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma põhinõude tasumisega viivitamise eest viivist 44,47 eurot. Kohus leiab, et kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu viivisenõude puudumist või kostja õigust keelduda viivise tasumisest. Hageja on võlausaldaja, kellele reisijad on loovutanud oma nõude hageja vastu. Hageja ei ole kostja vastu nõuet esitanud reisijate esindajana, vaid uue võlausaldajana. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 172 alusel. Kohus arvestab seejuures, et võlgniku poolt VÕS § 172 alusel kohustuse täitmisest keeldumine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda võlgnetavalt rahasummalt viivist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja või reisijad on hea usu vastaselt keeldunud kostjale VÕS §-s 172 nimetatud dokumendi esitamisest. Kostja ei ole tõendanud, et ta esitas hagejale taotluse reisija allkirjastatud volikirja ning passi või ID-kaardi esitamiseks. Seetõttu ei saa kostja põhjendada hüvitise tasumisega viivitamist väitega, et võlausaldaja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus keelduda viivise tasumisest. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 44,47 eurot. 12. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist põhinõude 2100 eurot tasumise viivitamise eest. Kohus tuvastas, et põhinõue koosneb seitsme reisija loovutatud hüvitisenõuetest. Seega on hagejal õigus nõuda iga loovutatud nõude kohta sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitise 280 eurot (7x40=280). 13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes
§ 238
lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 14.
§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldas hagi ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 15.
§ 174
lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud.
§ 147
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 150,27 eurot, mille kindlaksmääramist taotleb hageja 85,27 euro ulatuses, sest kostja on riigilõivu 65 euro ulatuses hüvitanud. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 85,27 eurot osas, sest riigilõivu tasumine oli vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi kostja 5
(7)vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tegema. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu nõude suurusest nähtuvalt. Maakohtule esitatud hagiavalduse hagihinna järgi kuulub riigilõivuseaduse kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot, mis on väiksem maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summast. Kuivõrd
§ 150
lg 3 3 järgi ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastamisele, on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tervikuna hageja vältimatuks kohtukuluks. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude (riigilõiv) suuruse 85,27 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. 16.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja lepingulise esindaja kulud on 16.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 2100 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi 15 tunni ulatuses. Kostja on vaielnud vastu hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (
§ 218sätestatud nõuetele).
Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud vastavalt taotletule 140 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on olnud vajalikud hageja seaduses sätestatud menetlusõiguste teostamiseks ning õiguskaitsevahendite kasutamiseks kohtu kaudu. Lepingulise esindaja suhtlus kliendiga on osa lepingulise esindaja kui käsundisaaja kohustuste täitmisest ning seega vajalik. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingud olnud vajalikud hageja menetlusõiguste teostamiseks. Hageja majandus- või kutsetegevuse sisuks on määruse (EÜ) nr 261/2004 järgsete hüvitisnõuete kohtuväliselt lennuettevõtjatele esitamine ning lennuettevõtjate vastu hagiavalduste esitamine ja hagimenetluses osalemine. Hüvitisnõuete osas on välja kujunenud nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika ning hageja majandustegevuse vältimatuks eelduseks on asjasse puutuva õiguse tundmine. Eeltoodut arvestades ei ole õigusvaidlus hageja jaoks keerukas. Hageja ja kostja menetlusdokumentide ja esitatud dokumentaalsete tõendite mahtu arvestades oli kohtuasi vähese mahuga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Tsiviilasja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise, hagi koostamise, kostja vastuse kohta arvamuse esitamise ning kohtunõuetele vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu maksimaalselt 10 tundi. Kohus arvestab seejuures, et üldjuhul on sarnastes asjades ajakulu väiksem, kuid käesoleval juhul on lepingulise esindaja suurem ajakulu põhjendatud kostja vastuoluliste ning kehtival õigusel mittepõhinevate vastuväidete esitamisega, millele hageja on pidanud menetluses vastama. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 1400 eurot (10x140=1400). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulu 1400 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 2100 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulu 700 eurot. 17. Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(7)Toomas Ventsli kohtunik 7
(7)