Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 238§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-6050 Tsiviilasi K. K. hagi V. K

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.04.2024 esitatud ja 06.05.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on K. K. (hageja) vanemateks P. K. ja V. K. (kostja). Hageja vanematel on lisaks hagejale veel 2 alaealist ühist last. Hageja õpib Xxxx süvaõppeklassis (xxxx). Hageja koolikoormus süvaõppeklassis on suur ja hagejal ei ole võimalik kooli kõrvalt tööl käia. Samuti puudub hagejal vara. Hageja vajab keskhariduse omandamise ajal vanematelt ülapidamist. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku keskmiselt 640 eurot, sh eluasemekulud 60 eurot, toidukulud 200 eurot, transpordikulud 20 eurot, sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 21 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, koolikulud 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud püsikulud (sh prillid, juuksur, terapeut, taskuraha) 135 eurot. Hageja igakuiseid kulutusi saab 80 euro ulatuses katta lastetoetusest. Samuti saab hageja kulutusi katta 1/3 ulatuses peretoetusest (3-lapselises peres on peretoetus 450 eurot) ehk 150 euro ulatuses. Kokku saab hageja igakuiseid kulutusi katta laste- ja peretoetusest 230 euro ulatuses. Hageja vajab vanematelt ülalpidamist seega summas 410 eurot. Alates 29.01.2024 on hageja katnud enda kulusid kuus ½ ulatuses. Teise poole e. ½ kuludest on katnud hageja ema. Hageja on saanud oma kulusid katta lapsepõlves kogutud ja sünnipäevaks kingitud raha eest. Alates 29.01.2024 on hageja tasunud oma lapsepõlves kogutud rahast järgnevaid kulutusi: ½ süvaõppe õpilasvahetuseprogramm (xxxx) 250 eurot, ½ prilliklaasid 87,50 eurot, hügieenitarbeid ja väiksemaid kulusid söögile. Hageja elatisnõue ei sisalda kulusid vabale ajale (huvitegevused, sünnipäevad, ine). Hageja küsib tagasiulatuvalt elatist ajavahemiku 29.01.2024-14.04.2024 eest. Kostja on katnud ajavahemikus 29.01-14.04.2024 hagejaga seotud kulutusi 130 euro ulatuses (taskuraha 3* 30 eurot ja psühholoogi teenus, Sensus 20.02.2024 summas 40 eurot). Hageja elatis on 205 eurot, seega tagasiulatuv elatis ajaperioodi 29.01 – 14.04.2024 eest kokku on 525,51 eurot. 2024 aasta jaanuarikuu elatis hageja osas on 19,84 eurot (205 / 31 * 3), veebruari ja märtsikuu elatis on 410 2 eurot (205 * 2) ning aprilli elatis on 95,67 eurot (205 / 30 * 14). Seega on tagasiulatuva elatise summaks 395,51 (525,51- 130) eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise summas 395,51 eurot perioodi eest 29.01.2024 kuni 14.04.2024 ning alates 15.04.2024 elatise summas 205 eurot kuus kuni hageja keskhariduse omandamiseni. 09.09.2024 esitatud seisukohas võttis hageja igakuiste vajaduste tabelist välja kulu terapeudile, kuna ei jätka terapeudi juures käimist ja lisas kulu majapidamistarvetele (majapidamistarbed, kodukeemia, kodumasinad) summas 25 eurot. Hageja täpsustas, et igakuised kulud moodustavad kokku seega keskmiselt 625 eurot, millest 230 eurot katab laste- ja peretoetus. Hageja vajab seega vanematelt ülalpidamist summas 395 eurot ning küsib oma kulude katmiseks elatist kostjalt summas 197,50 eurot kuus. 07.10.2024 dokumendis märkis hageja, et kostjalt tuleb tagasiulatuvalt hageja kasuks välja mõista ajaperioodi 29.01 – 14.04.2024 eest 359,27 eurot. Kostja vastus Kostja leidis, et hagi ei ole põhjendatud. Hageja ja kostja, kuid samuti hageja ema ning tema õed, elavad aadressil Xxxx. Kostja kannab igakuiselt kulusid hageja eluasemele ning eluasemega seotud kõrvalkuludele, sh sidekuludele, mistõttu kostjalt hageja kasuks käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmiseks mistahes alus puudub. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et tema kannab kulusid, mis on toodud välja hagis ega nende kulude suurust ning ei ole tõendanud, et ta vajab abi. Hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu mistahes eluasemega seotud kulude või sidekulude kandmine, samuti nähtub pangakontolt seoses söögiga vaid kiirsöögikohtade külastamise kulu. Hageja kulutused toidule ei saa olla hageja väidetud 200 eurot, kuna nii kostja kui hageja ema ostavad külmkappi toitu. Kostja on osalenud võrdselt hageja emaga hageja ülalpidamise kulude kandmises. Kostja selgitab, et lisaks eluasemega seotud kuludele ja hagejale tasutavale taskurahale on kostja ostnud hagejale telefoni Samsung A52 ja muid esemeid ning kandnud kulusid hageja kliinilisele psühholoogile ja seda suuremas summas, kui seda on väitnud hageja. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et kostja on hageja isa (dtl 8) ning et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal Xxxx (dtl 7). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib koolis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda, mis teeb sissetuleku teenimise võimaluse raskendatuks. Arvestades, et kostja on esitanud menetluses vastuväiteid ka hageja igakuiste kulude suurusele ja nende olemasolule, siis tuleb hageja nõude lahendamisel kohtul esmalt kindlaks teha hageja igakuised vajadused.
3. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 640 eurot, sh eluasemekulud 60 eurot, toidukulud 200 eurot, transpordikulud 20 eurot, sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 21 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, koolikulud 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud püsikulud (sh prillid, juuksur, terapeut, taskuraha) 135 eurot. 09.09.2024 esitatud seisukohas märkis hageja, et tema igakuised kulud moodustavad keskmiselt kokku 625 eurot. Hageja selgitas, et võttis vajaduste tabelist välja kulu terapeudile, kuna ei jätka terapeudi juures käimist ja lisas kulu majapidamistarvetele summas 25 eurot (majapidamistarbed, kodukeemia, kodumasinad). 5.1 Hagimaterjalide kohaselt moodustavad hageja keskmised eluasemekulud kokku 60 eurot, s.h küttekulud (puud, brikett) 14-18 eurot, elekter 29 eurot, vesi 6 eurot, Telia kodupakett (TV, koduinternet) 9 eurot, prügivedu 1 euro. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma 4 ülalpidamiskohustusest. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh nt kommunaalkulud, elekter, prügi), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kuluks TV ja koduinternetiga seotud kulusid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ema on kandnud seoses elektriga AS-le Alexela perioodil 01.03.2023 kuni 29.02.2024 kokku 779,56 eurot, s.o aasta jooksul keskmiselt 64,96 eurot kuus (dtl 22) ning Eesti Energiale perioodil 01.03.2023 kuni 06.03.2024 (13 kuu maksed) kokku 530,81 eurot, s.o keskmiselt 40,83 eurot kuus (dtl 23). Samuti on hageja ema kandnud Aktsiaseltsile Tallinna Vesi perioodil 01.01.2023 kuni 03.04.2024 kokku 308,29 eurot, s.o 15 kuu jooksul keskmiselt 20,55 eurot kuus (dtl 24) ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS-le perioodil 01.01.2024 kuni 09.09.2024 kokku 46,37 eurot, s.o 8 kuu jooksul keskmiselt 5,80 eurot (dtl 99). Kokku on nimetatud kulud keskmiselt olnud seega iga kuu 132,14 eurot. Lisaks on hageja tõendanud, et Telia kogupaketti hind (s.o TV ja koduinternet) on igakuiselt kokku 38,37 eurot (s.o arves nähtuv kogukulu 51,77 eurot – hageja telefonikulu 13,40 eurot; dtl 2526). Arvestades, et koos elatakse viiekesi, siis on hageja osa eelnimetatud kuludest (s.o elekter, vesi, prügi, TV ja internet) 34,10 eurot. Samuti on hageja selgitanud, et hageja kodus on ahjuküte ning esitanud tõendi, mille kohaselt on küttepuude kulu olnud 4,3 ruumi osas 415,20 eurot (dtl 104-105). Samuti on hageja selgitanud, et küttepuid läheb ühe talve kohta 8-10 ruumi ning seega tuleb puudujääv osa täiendavalt tellida. Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et aasta kohta võib 8-10 ruumi küttepuid kuluda, kuna nimetatu nähtub ka kostja enda esitatud tõendist, mille kohaselt on kostja tellinud iga aasta 10 ruumi puid (dtl 138). Seega võib pidada aasta kuluks ca 830,40 eurot (415,20 x 2), millest igakuine kulu on 69,20 eurot (830,40 /12) ning hageja osa sellest moodustab 13,84 eurot (69,20/5). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja igakuine eluasemekulu põhjendatud kokku 47,94 eurot. 5.2 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Iseenesest on leidnud tõendamist, et hagejal esines 2023 aastal B12 vitamiinivagusaneemiat (dtl 27), mistõttu võis hageja vajada täiendavalt vitamiine. Samuti on hagejal probleemid nägemisega (dtl 100-101) ning seetõttu vajalik külastada aegajalt ka silmaarsti ning soetada prille (dtl 34, 102-103). Samas nimetatud asjaolud ei kinnita, et hageja toidukulud või tervisetooted oleksid keskmiselt kallimad. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks nt igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Kohus arvestab ka asjaoluga, et prillide kulu ei ole igakuine. Samuti märgib kohus, et hageja on täiskasvanud, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus peab nimetatud kulusid mõistlikuks igakuiselt kokku 300 euro ulatuses, s.h toidu- ja hügieenitarbed 210 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, tervisekulu (s.h prillid) 40 eurot. 5 5.3 Hageja on välja toonud sidekulud 14 eurot. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on hageja telefonikulu 13,40 eurot (dtl 25-26). Seega peab kohus põhjendatud igakuiseks sidekuluks 13,40 eurot. 5.4 Hageja on välja toonud kooli- ja õppetööga seotud kulutused (s.o koolitarbed, õppekäigud, saksa keele süvaõppe klassi õpilasvahetuse programm, koolikapp, suusalaenutus, seljakott jne) kokku 100 eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja käib käesoleval ajal koolis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine, võimalikud ekskurssioonid, klassirahad jms). Samas maksab Tallinna linn iga aasta õppaasta alguse toetust 100 eurot noortele kuni nende 19 aastaseks saamiseni. Kohtu hinnangul on nimetatud toetuse arvelt võimalik suurem osa tavapäraseid koolikulusid katta. Puuduvad tõendid, et hageja poolt viidatud õpilasvahetuse programmis osalemine oleks olnud kohustuslik ning seega ei ole tegemist hädavajaliku kuluga, millega kohus saaks elatise puhul arvestada (dtl 32-33, 40-41). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud igakuiseks koolikuluks (täiendavalt viidatud Tallinna linna toetusele) igakuiselt 10 eurot. 5.5 Hageja on välja toonud kulutused transpordile summas 20 eurot ning märkinud, et kasutab transpordiks ühistransporti ning kaugemate sõitude puhul rongi või kaugliinibussi (näiteks xxxx vanavanemate koju sõites), erandolukorras taksot ning Bolt Drive (koos emaga). Hageja on esitanud kohtule nimetatud kulude tõendamiseks Elroni arve (dtl 174) ning erinevaid bussipileteid (dtl 175-179). Samas ei tõenda nimetatud piletite olemasolu transpordikulude hädavajalikkust. Ka hageja ise on 26.08.2024 eelistungil märkinud, et kaugemaid sõite otseselt vaja ei ole (dtl 83; 00:26:19) Seega ei pea kohus hageja poolt väljatoodud transpordikulusid põhjendatuks. 5.6 Hageja on välja toonud muud vältimatud püsikulutused (s.h juuksur, kindlustus, hambaarst, majapidamistarbed, ettenägematud kulud, taskuraha) kokku summas 90 eurot (kohus peab vajalikuks märkida, et muude kulude all on hageja iseenesest märkinud ka prillide kulu, mille kohus on eelnevalt juba paigutanud tervishoiukulude alla ning seega siin seda täiendavalt ei käsitle). Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Iseenesest on eluliselt usutav, et erinevaid majapidamistarbeid peres kasutatakse ning aeg-ajalt tuleb teha ka suuremaid oste (nt pesumasin, telefon; dtl 98, 169, 170, 172-173). Samas suuremaid oste ei tehta aga tavapäraselt iga aasta (tehtud kulu tuleb jagada mitme aastaga) ja ka siinkohal saavad täisealised valida, kust mingeid tooteid osta ja millise hinnaga. Taskuraha andmist ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks, kuna hageja käib veel koolis. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt juuksuri või hambaarsti külastamist ega ka kindlustuse olemasolu (dtl 35-39). Kindlustuse suuruse osas puudusid ka kostjal vastuväited (dtl 85; 00:37:11). Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja eluliselt usutavaks täiendavaks igakuiseks kuluks 50 eurot. 5.7 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku 421,34 euro ulatuses. Nimetatust tuleb täiendavalt maha arvestada 6 peretoetus summas 80 eurot ja lasterikka pere toetusest 1/3, s.o 150 eurot. Seega jääksid hageja kanda kulud 191,34 euro ulatuses.
4. Kohus asub seisukohale, et kuna hageja omandab keskharidust, siis ei saa ka eeldada, et ta õppetöö kõrvalt tööle läheks. Käesoleval juhul ei nähtu ka hageja konto väljavõtetest, et hageja omaks regulaarset sissetulekut. Samuti puudub hagejal vara, mille arvel ennast ülal pidada. Hageja konto väljavõtetest nähtub, et seisuga 08.09.2024 oli ühel hageja kontol hoiustatud 4,38 eurot ja teisel 806,98 eurot (dtl 106-117). Kohtu hinnangul ei piisa hoiustatud summadest hageja enda ülalpidamiseks kuni kooli lõpuni. Seega on hagejal õigus nõuda ülalpidamist oma vanematelt.
5. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kohus on selgitanud kostjale 26.08.2024 eelistungil, et kui kostja leiab, et ta ei ole suuteline elatist tasuma, siis tuleb kostjal tõendada oma majanduslikku olukorda (dtl 88; 00:53:52). Kostja ei ole esitanud kohtule selgitusi ega tõendeid, et ta ei oleks majanduslikult suuteline hagejale elatist tasuma. Kuna vanematel tuleb eelduslikult kanda lapse igakuiseid kulusid võrdselt, siis on kostja osa kuludest 96 eurot (191,34/2). Kohus ei pea vajalikuks nimetatut sendi täpsusega arvestada, kuna igakuiselt võivad hageja kulud mõnevõrra erineda.
6. Kostja on esitanud menetluses vastuväiteid, et ta on oma ülalpidamiskohustust vahetult täitnud, s.o tasunud teatud hageja kulude eest. Seega tuleb kohtul järgnevalt anda oma hinnang sellele, kas ja kui suures ulatuses on kostja alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 15.04.2024 kuni 13.11.2024 oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus selgitab, et arvestab 13.11.2024 kuupäevaga seetõttu, et kuni selle kuupäevani on esitatud kostja konto väljavõte kohtule ning teatud kulude tegemine kuni 13.11.2024 seega kontrollitav. 8.1 Kostja on enda vastuväidetes märkinud, et on tasunud kodulaenu, kodukindlustust ja maamaksu seoses eluruumiga, milles elab hageja ning samuti on tal kulud olnud seoses veemõõdusõlmega (dtl 125-130, 152, 200-201). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on tegemist Xxxx kaasomaniku O. P. kuludega (dtl 158-168) ning samuti nähtub kostja enda esitatud konto väljavõtetest, et nimetatud kulud kantakse hageja emaga pooleks. Kohus on seisukohal, et kuna mõlemad vanemad on kandnud eelnimetatud kulusid eluasemele võrdses osas ja neid kulusid ei ole hageja igakuiste kulutuste hulka arvestanud, siis ei vähenda eelpool nimetatud kulude kandmine hageja igakuise nõude suurust kostja vastu. 7 8.2 Kostja on märkinud, et tasub ka prügiveo, elektri ja vee eest. Samas nähtub kostja poolt esitatud tõenditest, et kostja tasub nii vee, kui prügiarvetest 1/5 ehk üksnes enda osa (dtl 130-132, 203, 214-215, 225-232). Seega nimetatud maksetega kohus arvestada ei saa. 8.3 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud pool Telia Eesti arvetest kuni novembrini 2024 (dtl 70, 214-215). Kohus on eelnevalt ära märkinud, et TV ja interneti kulu igakuiselt on 38,37 eurot, mis teeb hageja osaks 7,67 eurot ning hageja igakuine telefonikulu on 13,40 eurot. Seega on hageja nimetatud igakuised kulud kokku 21,07 eurot ning järelikult saab eeldada, et kostja on tasunud igakuiselt sellest pool, s.o ca 10,54 eurot. Seega on perioodil 15.04.2024 kuni 13.11.2024 kostja kandnud nimetatud kulusid kokku 73,43 eurot (16 päeva aprillis 5,62 eurot, mai- oktoober 63,24 eurot ja 13 päeva novembris 4,57 eurot), mille saab hageja nõudest maha arvestada. 8.4 Kostja on tõendanud, et on perioodil 15.04.2024 kuni 13.11.2024 kandnud hagejale üle 210 eurot (dtl 212). Nimetatud summa saab hageja nõudest maha arvestada. 8.5 Kostja on samuti välja toonud, et on ostnud ka küttepuid. Kohus märgib, et asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust kostja esitatud tõendid, mis puudutavad 2022 aastal ostetud küttepuid ega ka 2024 aasta hinnapakkumist (dtl 136, 137). Kuna aga hageja ise on kinnitanud, et arvestab maha kulu puudele summas 22,50 eurot (mai-juuli 2024 eest; hageja 07.10.2024 dokumendi p 15; dtl 156), siis saab kohus hageja nõudest maha arvestada küttepuude kulu 22,50 euro ulatuses. 8.6 Kostja on esitanud ka oma konto väljavõtte perioodist 01.01.2024 kuni 13.11.2024 Selverile kantud kulude kohta (dtl 205-210). Kohus märgib, et nimetatu tõendab üksnes asjaolu, et kostja on Selveris kulusid teinud, samas ei tõenda nimetatud väljavõtte, kellele ja mida konkreetselt ostetud on. Seega nimetatud maksetega kohus ei arvesta. 8.7 Eeltoodust tulenevalt saab perioodil 15.04.2024 kuni ülalpidamiskohustus kostja poolt täidetuks 305,93 euro ulatuses. 13.11.2024 lugeda
7. Hageja on palunud välja mõista elatise alates 15.04.2024 kuni hageja keskhariduse omandamiseni. Kohus asub seisukohale, et juulis 2024 ja augustis 2024 oleks olnud hagejal võimalus ise sissetulekut teenida. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kuskile tööle kandideerinud ning et talle oleks ära öeldud. Seega ei pea kohus põhjendatuks elatist nimetatud kuudel arvestada. Samuti märgib kohus, et arvestades hageja pangakontol hoiustatud summaga nimetatud perioodil (dtl 115-117), siis oli hageja võimeline ennast ka ise suvekuudel ülal pidama. Kuna kohus on eelnevalt pidanud põhjendatuks elatise suuruseks 96 eurot, siis perioodil 15.04.2024 kuni 30.06.2024 ning 01.09.2024 kuni 13.11.2024 oleks kostjal tulnud kanda hagejale elatist kokku 476,80 euro ulatuses. Kohus on tuvastanud, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust 305,93 euro ulatuses. Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda elatist perioodi eest 15.04.2024 kuni 13.11.2024 summas 170,87 eurot ning alates 8 14.11.2024 tuleb kostjal tasuda hagejale elatist igakuiselt summas 96 eurot kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 29.01.2024 kuni 14.04.2024 summas 359,27 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud (hageja poolt esitatud kiri järjepidevat elatise nõudmist ei tõenda, dtl 45), siis ei tähenda see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist nõutud ulatuses hagejale tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Arvestades, et kohus on pidanud põhjendatuks elatise suuruseks igakuiselt 96 eurot, siis oleks tulnud kostjal tasuda perioodil 29.01.2024 kuni 14.04.2024 elatist kokku summas 246,09 eurot. Hageja on 07.10.2024 esitatud dokumendis välja toonud, et kostja on katnud nimetatud ajavahemikul hagejaga seotud kulutusi 147 euro ulatuses (taskuraha 90 eurot, Telia koduteenuse kulu 13,50 eurot; mobiili kulu 21 eurot, kulud küttepuudele 22,50 eurot; dtl 156). Nimetatu nähtub iseenesest ka kostja esitatud tõenditest (dtl 70, 212). Lisaks on aga kostja kandnud hageja psühholoogi kulud 80 eurot, mida saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks (dtl 72, 212). Seega on kostja kandnud hageja kulutusi kokku 227 euro ulatuses, mille saab hageja nõudest maha arvestada ning hageja 9 põhjendatud nõude suuruseks jääb tagasiulatuva elatise osas jääb 26,57 eurot (246,09 – 227).
9. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 29.01.2024 kuni 14.04.2024 summas 26,57 eurot, elatis perioodi eest 15.04.2024 kuni 13.11.2024 summas 170,87 eurot ning alates 14.11.2024 igakuiselt summas 96 eurot kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja kontole iga jooksva kalendrikuu
10. kuupäevaks selgitusega „elatis“. Juhul kui kostja on alates 14.11.2024 hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
11. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus

§ 238

lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.12.2024 kohtuotsus. 10