Obsah (11)
§ 376§ 436§ 438§ 445§ 386§ 122§ 132§ 173§ 164§ 165§ 177KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2024.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3744 Tsiviilasi Aktiva Finance G
§ 376lg 5) esitamiseks.
- 24.05.2024 esitas hageja nõude tervikresolutsiooni.
- 29.05.2024 määrusega määras kohus eelmenetluse lõpetada 29.05.
- Samuti määras kohus menetleda hagi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus selgitas, et tähtaeg poolte menetluskulude nimekirjade esitamiseks kohtule on kuni 05.06.2024 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 12.06.
- Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus etoimikus 21.06.
- Kohtuotsuse põhjendused
- Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes 5 asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 438
lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
§ 436
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (vt lisaks Riigikohtu 16.06.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-04).
- Kohtu hinnangul võiks hagiavalduse rahuldamise aluseks antud juhul olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg
- PKS § 37 lg-d 1 1-3 on kohaldatavad ka sissenõudja hagi alusel ühisvara jagamisele, kuigi varaühisuse suhe sellise hagi alusel ei lõpe. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvara jagamisel ei ole võlgnikuks mitteolevale abikaasale jäävale osale võimalik sissenõuet pöörata ja tema omandiõigus säilitatakse täielikult (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 18).
- Tsiviilasja materjalide kohaselt rahuldas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr xxxx 31.03.2021 kohtuotsusega Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants) hagi ja mõistis A. S.lt välja võlgnevuse 2462,50 eurot, millele lisandub täiendav viivis (dtl 38-45). Aktiva Finance Group OÜ edastas nõude 20.12.2021 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx. Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr xxxx 01.11.2021 määrusega Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants) avalduse ja mõistis A. S.lt välja võlgnevuse 65 eurot, millele lisandub täiendav viivis (dtl 4651). Aktiva Finance Group OÜ edastas nõude 20.12.2021 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx. Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise nõusolekuga nr 94 11.01.2018 tunnistas A. S. tingimusteta võlausaldaja (B AS) ees võlgnevust 8445,54 eurot (dtl 52-54). B AS edastas nõude 08.05.2019 täitmisele kohtutäiturile E. V., kes algatas täiteasja xxxx (dtl 55). B AS loovutas nõude 25.07.2022 Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 56). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kohtuasjas nr xxxx 04.08.2023 tehtud kohtuotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi ja mõistis A. S.lt välja võlgnevuse 8267,27 eurot (dtl 5-20). Aktiva Finance Group OÜ edastas nõude 09.10.2023 täitmisele kohtutäiturile K. F., kes algatas täiteasja xxxx. Kohtutäituritel ei ole täitemenetluses õnnestunud kostjalt I (võlgnik) võlga sisse nõuda, kuna kostjal I puudub lahusvara ja sissetulek, millele kohtutäiturid saaks koheselt sissenõuet pöörata (dtl 21-22; dtl 58-59).
- 24.05.2024 täpsustas hageja oma nõuet ja esitas nõude tervikresolutsiooni, mille kohus võtab asja lahendamisel aluseks. Hageja palub lõpetada abikaasade ühisomandi kinnisasjale asukohaga Xxxx selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud rahast tuleb täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandit koormav kostja I ja kostja II kohustus I OÜ ees ja ühisomandit koormav kostja I ja kostja II 6 kohustus R OÜ ees. Hageja palub jagada kinnisasja müügist pärast täitekulude maha arvamist ülejääva raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Seega taotleb hageja antud juhul kostjate ühisvaraks oleva kinnisasja müümist avalikul enampakkumisel, seejärel hüpoteeginõuete täitmist ja täitekulude mahaarvamist ning raha jagamist poolte vahel. Kohus märgib, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja (hageja), kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus
§ 445
lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-4541, p 9.1). Täiendavalt märgib kohus, et TMS § 14 lg 2 alusel pööratakse võlgniku varale sissenõue vara arestimise ja müümise teel (TMS § 52 lg 1 esimene lause). See aga ei tähenda, et kohus peaks ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral korraldama ka ühisvara jagamise tulemusel võlgnikust abikaasale jääva vara arvel võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamist. TMS § 52 lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel, kuid see toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TMS § 105 jj), mis kuulub kohtutäituri pädevusse (TMS § 3 lg 1). Ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjale on tagatud võimalus rahuldada oma nõue võlgniku vastu ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel. Üldjuhul korraldab kohtutäitur TMS § 105 lg 1 järgi tulemi jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (täitemenetluse prioriteedipõhimõte). Seega ei ole iseenesest välistatud, et ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral rahuldatakse vara võõrandamisest saadud rahast ka nende sissenõudjate nõudeid, kes praeguses asjas hagi ei esitanud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.10.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-15758, p-id 11 ja 12). Seega on asja enampakkumisel müümisest saadud raha jaotamine täitemenetluses kohtutäituri pädevuses. Kohus ei otsusta
§ 445
lg 1 alusel kohtutäituri eest, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõuete täitmiseks kasutada või millises järjekorras tuleks rahuldada kostja I ja ka kostja II võlausaldajate nõuded.
- Kostjate vastuväite kohaselt on tegemist kostjate pere, sh alaealise lapse elukohaga. Kohus selgitab, et varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 2 määratleb abikaasade lahusvara. PKS § 27 lg 6 alusel loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Ühisvarasse kuuluvad eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused. Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses PKS § 33 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhtudel. Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa PKS § 33 lg 3 järgi oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Olukorras, kus ühisvara jagamist nõuab täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara jagamise viisi valikul lisaks abikaasade huvidele 7 arvestada ka sissenõudja täitmishuviga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.02.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-12-49087, p 13). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad on abielus ning abielu ajal on kostjatel tekkinud ühisomand kinnisasjale asukohaga Xxxx (dtl 26-27). Abieluvararegistri registrikaardist nähtuvalt ei ole kostjad abieluvaralepingut sõlminud (dtl 4; dtl 60). Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei ole 31.03.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx, 01.11.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxxx, 11.01.2018 võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise nõusolekust nr 94 (notar J. H.) ning 04.08.2023 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx tulenevaid nõudeid õnnestunud täita hageja ees, kuna kostjal I puuduvad rahalised vahendid, mille arvelt oleks olnud võimalik sissenõudja nõuet täita. Olukorras, kus täitemenetluses ei piisa võlgniku lahusvarast sissenõudja nõude rahuldamiseks, on sissenõudjal võimalik esitada TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel hagi võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud esitama kostjate vastu kohtule hagi TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel kostjate ühisvara jagamiseks, et pöörata sissenõue võlgniku (kostja I) osale ühisomandist ning seda sõltumata nõude suurusest või asjaolust, et tegemist on kostjate, sealhulgas alaealise lapse eluasemega. Pärast vara müüki ülejääv raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades ning kostjale I ülejääva, samuti kostja II raha arvelt on kostjatel võimalik soetada uus eluase või üürida eluase.
- Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Antud juhul saab kohus lähtuda üksnes hageja poolt taotletud kinnisasja jagamise viisist. Kostjad vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks teisel viisil esitanud ei ole. Kohus märgib täiendavalt, et tsiviilasi lahendatakse lähtudes hageja nõudest. Arvestades, et antud juhul ei taotle hageja kostja I võlgnevuse täitmist kostjale II kuuluva ühisvaraosa arvelt, on asjakohatud kostja II väited seoses laenude PKS § 33 alusel ühisvara hulka kuulumise ja selle arvelt täitmisega.
- Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus lõpetab kostjate ühisomandi kinnisasjale Xxxx selle müügiga avalikul enampakkumisel ja jagab kinnisasja müügist laekuva raha, millest on maha arvatud täitekulud, kostjate vahel võrdsetes osades. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kinnisasja müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandit koormava kostja I ja kostja II kohustuse I OÜ (registrikood xxxx) ees ja ühisomandit koormava kostja I ja kostja II kohustuse R OÜ (registrikood xxxx) ees. 17.
§ 386
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Vastavalt
§ 445
lg 2 kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. 8 07.03.2024 määrusega rahuldas kohus Aktiva Finance Group OÜ hagi tagamise avalduse. Kohus määras hagi tagamiseks kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx (Xxxx ühisomanikud A. S. ja L. S.) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke Aktiva Finance Group OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-24-3744 A. S. ja L. S. vastu esitatud nõude tagamiseks. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta hagi tagamise abinõu jõusse kui kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 18. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
§ 122
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.
§ 132
lg 4 punkti 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue.
§ 132lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot.
Seega on hagihind 3500 eurot. Menetluskulude jaotus 19.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas asjas on tegemist hageja kui võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisvarast. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-1611). Menetluskulude jaotamisele ei kohaldu
§ 164
(vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-123, punktid 9 ja 10). Kuivõrd
§ 164
ei kohaldu, tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda
§-is 162 toodud üldreeglist, mille lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 165
lg 1 järgi, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 20. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (
§ 177
lg 1 p 2,
§ 177lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 9