KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-4343 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1 korteriühistu avaldus A.

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

1. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu põhikirja (dtl 9-18). Põhikirja p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud. Korteriomanikud on kohustatud tasuma majapidamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (põhikirja p 3.2.7); tasuma ühiskommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest (p 3.2.8) ja tasuma viivist 0,07% maksmata summast päevas iga viivitatud päeva eest (p 3.2.11). Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 19-20), mille kohaselt on käesoleva ajani omanikuna kantud G. T.. G. T. suri XXX ja tema pärijad on A. T. ja S. S. (dtl 21-23). Seisuga 1.03.2025.a on puudutatud isikute võlgnevus korteriühistu ees 501,98 eurot, millele lisandub viivis 2.98 (dtl 24). Kliendikaardilt (dtl 25) ja käibeandmikult (dtl 26-28) nähtub võla kujunemine kululiikide kaupa kuude lõikes. Korteriühistu palub A. T.lt ja S. S.lt solidaarselt välja mõista: 3 kommunaalteenuste võlg perioodi eest jaanuar 2024-veebruar 2025 501,48 eurot; viivis 2,98 eurot (arvestus dtl 25); viivis TsMS § 367 alusel alates 19.03.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 300 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomanike vastu. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele (kokku 505,96 eurot) viivist TsMS § 367 alusel alates 19.03.2025.a. VÕS § 113 lg 1
3. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4. Puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikud on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud, rahuldab avaldaja nõude, mõistab A. T.lt, S. S.lt solidaarselt välja 504,46 eurot ja lisanduva viivise ning jätab korteriomanike kanda menetluskulud. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 300 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikutelt välja solidaarselt avaldaja menetluskulude katteks 300 eurot.
6. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 4 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5