← Eesti

2-24-127039/10

Obsah (12)§ 108§ 401§ 402§ 82§ 101§ 4062§ 94§ 4034§ 403§ 104§ 416§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24

§ 108

lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud osamaksed laenulepingu nr L470765 järgi alatest

  1. osamaksest, s.o alates 15.12.2024 osaliselt kuni
  2. osamakseni, s.o kuni 15.01.2025 summas 9,83 eurot ning laenulepingu nr L89011091919 järgi sissenõutavaks muutunud osamaksed alatest
  3. osamaksest, s.o alates 15.10.2024 osaliselt kuni
  4. osamakseni, s.o kuni 15.01.2025 summas 38,76 eurot. Lisaks palus hageja 16.04.2025 vastuses kostjalt välja mõista laenulepingu nr L470765 osas viivise lepingujärgses määras 24% aastas põhiosade summalt kuni tasumiseni ja laenulepingu nr L89011091919 osas lepingujärgses määras 12% aastas põhiosade summalt kuni tasumiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja esitatud maksegraafikule ja viivise lepingujärgsetes määrades. Laenulepingu nr L470765 osas esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud täies mahus
  5. osamaksest, s.o alates 15.01.2023 kuni
  6. osamakseni, s.o kuni 15.11.2024 summas 161,54 eurot ning osaliselt on tasutud
  7. osamakse, s.o 15.12.2024 summas 8,93 eurot. Kokku on kostja tasunud 170,47 eurot. Hageja esitab ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt tasumata alatest
  8. osamaksest, s.o alates 15.12.
  9. Kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis ei olnud kostja ülesütlemise seisuga s.o 27.03.2024 võlas kolme järjestiku osamaksega ning sellisel juhul ei ole ülesütlemine kehtiv. Laenulepingu nr L89011091919 osas esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud täies mahus
  10. osamaksest, s.o alates 15.02.2023 kuni
  11. osamakseni, s.o kuni 15.09.2024 summas 155,77 eurot ning osaliselt on tasutud
  12. osamakse, s.o 15.10.2024 summas 0,05 eurot. Kokku on kostja tasunud 155,82 eurot. Hageja esitab ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt tasumata alatest
  13. osamaksest, s.o alates 15.10.
  14. Kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis ei olnud kostja ülesütlemise seisuga s.o 26.03.2024 võlas kolme järjestiku osamaksega ning sellisel juhul ei ole ülesütlemine kehtiv. Kostja vastuväited
  15. Kostjale toimetati 25.11.2024 hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 23.01.2025 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt). 21.12.2024 hagi täpsustus toimetati kostjale kätte 26.01.2025 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 25.02.
  16. Kostja hagile ei vastanud. 5

(16)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
  3. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid. 9.

§ 401

lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 9.

  1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Coop Finants AS-i ja kostja vahel 29.11.2022 sõlmitud väikelaenu lepingu nr L470765 (dtl 37–53). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 300 eurot. Hageja avaldas, et sellest summast peeti kinni lepingutasu 18 eurot ja laenukindlustusega seotud kulude
  2. osamakse 2,22 eurot. Kostja pangakontole kanti üle 279,78 eurot (maksekorraldus dtl 55). Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 36 osamakset, kuumakse suurusega 13,88 eurot, viimane osamakse 14,12 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu
  3. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.01.2023 ja viimane osamakse 15.12.2025 (dtl 44, 45). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. 9.
  4. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 11.01.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89011091919 (dtl 98–102). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 479 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 48 osamakset, kuumakse suurusega 15,06 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu
  5. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.02.2023 ja viimane 6

(16)osamakse 15.01.2027 (dtl 100). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr 10. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas

§ 4062

lg-ga 1.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.

  1. ja RKTKm 24.11.2023, 221-13098/50, p-d 14-15). 10.
  2. Väikelaenulepingust nr L470765 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 48,85% aastas. Lepingutasu oli 18 eurot, igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot, intressimäär 26,90% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 36 osamaksega (dtl 38). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
  3. juulil ja
  4. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 29.11.2022 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 kuni 31.12.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 48,90%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 49,65% (antav krediit 300 eurot; ühekordne lepingutasu 18 eurot; igakuine haldustasu 1,5 eurot; osamakseid 36; aastaintress 26,90%). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

§ 4062

lg 1 kohaselt on 29.11.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr L470765 seega tervikuna tühine.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on

§ 4062

lg 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

10.

  1. Laenulepingust nr L89011091919 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 24,05% aastas. Lepingutasu oli 10 eurot, intressimäär oli 12% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 48 osamaksega (dtl 99). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
  2. juulil ja
  3. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 11.01.2023 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 13,96%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et laenulepingu nr L89011091919 krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

§ 4062lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine 7

(16)11. 11.01.2023 sõlmitud laenuleping nr L89011091919 ja 29.11.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr L470765 on tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 tähenduses.

Kuigi

§ 4062

lg 1 kohaselt on 29.11.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr L470765 on tühine, hindab kohus siiski, kas võlausaldaja on järginud ka selle lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, juhuks kui leping peaks siiski kehtivaks osutuma. 12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). 12.1.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise 8

(16)tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). 12.2. Kohus määras 21.12.2024 kohtumäärusega hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks (dtl 151 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks ja tõendite esitamiseks. 9

(16)Hageja on seisukohal, et krediidiandjad järgisid kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja tugineb sellele, et laenulepingu nr L470765 puhul kontrolliti kostja sissetulekuid ja maksehäirete olemasolu. Enne laenulepingu nr L470765 sõlmimist märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuise sissetuleku suuruseks on 1500 eurot ja igakuised kohustused on 100 eurot. Enne lepingu nr L470765 sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja laenutaotlusel esitatud andmeid Maksu- ja Tolliametist, kostja sissetuleku suuruseks ühes kuus oli 793 eurot. Krediidiandja arvestas regulaarseteks kohustuste summaks 130,17 eurot kuus ja lisaks lepingust tulenev kohustus 13,88 eurot kuus. Kostjale jäi raha reservi 648,95 eurot (793130,17-13,88). Kostjal maksehäireid ei olnud. Lepingu nr L89011091919 puhul tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse ning kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1800 eurot ning igakuisteks kohustusteks 300 eurot. Krediidiandja arvestas regulaarseteks kohustuste summaks 300 eurot kuus ja lisaks lepingust tulenev kohustus 15,06 eurot kuus. Kostjale jäi raha reservi 1484,94 eurot (1800-315,06). Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandjad tegid laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse ja maksehäireregistrist saadud andmete ning lepingu nr L470765 puhul lisaks Maksu- ja Tolliametist saadud kostja sissetuleku andmete pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandjad oleksid küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta (s.o peale igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandjad oleksid kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt

§ 4034lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.

Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandjad kontrollisid kostja maksekäitumist maksehäireregistrist ja laenulepingu nr L470765 puhul kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliametist. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja kontrollikohustust see, et kostja oli lepingus kinnitanud, et kostja esitatud andmed on tõesed. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandjad

§ 4034lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida.

12.3. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24).

§ 4034lg 7 kolmanda aluse kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral 10

(16)tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjatele mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus kostjalt polnud teavet küsitud – sh tema regulaarsete kulude kohta ning täpsemat teavet tema varasemate finantskohustuste ja nende täitmise kohta –, ei saa kostjale ette heita selle teabe esitamata jätmist. Isegi kui kostja esitatud andmed taotluses olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (

§ 104lg 5).

Samuti ei anna asjas esitatu alust järeldada, et krediidiandjad oleksid hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti põhjusel, et kostja jättis mingi teabe oma varasemate kohustuste ja finantsraskuste kohta esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmiseks oleks krediidiandja pidanud kostja taotluses esitatud teavet ka kontrollima. Juhul, kui krediidiandjad oleks kostja laenutaotluses esitatud teabe kontrollimisel tuvastanud vastuolusid, oleks krediidiandjatel tulnud küsida selle kohta kostjalt lisateavet. Ainuüksi kostja pangakonto väljavõtete nõudmine oleks andnud krediidiandjatele teavet kostja muude finantskohustuste olemasolu ja hulga kohta ning võimaldanud kontrollida kostjal makseraskuste olemasolu. Kohtu hinnangul saab eeldada, et kui krediidiandjad oleks nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte osaks olevat teabe saamise kohustust ja kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohast teavet ning teinud mõistlikke pingutusi selle teabe kontrollimiseks, sh nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist, oleks krediidiandjad kostja krediidivõimelisust õigesti hinnanud. Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi ega selgitanud piisava hoolsusega välja kostja laenuvõimekust. Kohus tuvastab, et krediidiandjad ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine 13. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega. 13.1.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel 11

(16)saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. 13.
  1. Lepingust nr L470765 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 15.01.2023–15.12.2025 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid, ühekordne lepingutasu 18 eurot ja haldustasu makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.01.2023 (dtl 44, 45). 15.01.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 1,84 eurot; 15.02.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 5,70 eurot; 15.03.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 5,82 eurot; 15.04.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 5,95 eurot; 15.05.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,09 eurot; 15.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,22 eurot; 15.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,36 eurot; 15.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,51 eurot; 15.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,65 eurot; 15.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,80 eurot; 15.11.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,95 eurot; 15.12.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,11 eurot; 15.01.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,27eurot; 15.02.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,43 eurot; 15.03.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,60 eurot. Kokku 94,30 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid 170,47 eurot (dtl 161). Kostja tegi viimase tagasimakse 15.11.2023 osamakse eest (dtl 165). Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivitusse 15.12.2023, 15.01.2024 ja 15.02.2024 osamaksetega. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu, haldustasu ning arvestades, et
  2. aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023, 4% perioodil 01.07.2023–31.12.2023 ja 4,5% perioodil 01.01.2024– 30.06.2024, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal, s.o 28.02.2024. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Lepingu nr L470765 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 15.12.2025 (dtl 44, 45), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks

§ 82lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pärast 15.11.2023 võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Lepingust nr L470765 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole 15.02.2025 sissenõutavaks muutunud, on (kokku 99,48 eurot, dtl 161,162): 15.02.2025 9,70 eurot. 12

(16)15.03.2025 15.04.2025 15.05.2025 15.06.2025 15.07.2025 15.08.2025 15.09.2025 15.10.2025 15.11.2025 9,91 eurot. 10,14 eurot. 10,36 eurot. 10,60 eurot. 10,83 eurot. 11,08 eurot. 11,32 eurot. 11,58 eurot. 3,96 eurot. Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 99,48 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Arvestades, et kohus tuvastas, et 29.11.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr L470765 on tervikuna tühine, siis ei ole hagejal kostja vastu lepingus kokkulepitud määras viivisenõuet (vt kohtuotsuse p 10.1). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kostja pangakontole kanti üle 279,78 eurot (maksekorraldus dtl 55). Hageja avaldas kohtule, et kostja on teinud tagasimakseid 170,47 eurot (dtl 161). Kohus arvestab kostja tasutud 170,47 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 109,31 eurot (279,78-170,47 eurot). Hageja tõi välja, et seisuga 15.01.2025 on sissenõutavaks muutunud 9,83 eurot, arvestades, et tulevikus muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 99,48 eurot perioodil 15.02.2025–15.11.2025 (279,78-170,47-9,83=99,48). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.01.2025 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 9,83 eurot ning viivise sellelt

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 16.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel

§ 403

4 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja

§ 4034lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel haldustasu ja lepingutasu maksmist. Hageja intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud, kuigi kohus selgitas hagejale 21.12.2024 ümberarvestuse tegemise võimalust (dtl 155). Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi intressinõude osas osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks intressinõude osas peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised on ümberarvutuste järgsed intressimaksete võlgnevused. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). 13.3. Lepingust nr L89011091919 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 15.02.2023–15.01.2027 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid ja ühekordne lepingutasu 10 eurot. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.03.2023 (dtl 100). 15.03.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 3,09 eurot; 15.04.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,74 eurot; 15.05.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,12 eurot; 15.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,98 eurot; 15.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,36 eurot; 15.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,23 eurot; 15.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,35 eurot; 15.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,73 eurot; 13

(16)15.11.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,63 eurot; 15.12.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,99 eurot; 15.01.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,89 eurot; 15.02.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 8,03 eurot. Kokku 85,14 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid 155,82 eurot (dtl 162). Kostja tegi viimase tagasimakse 18.11.2023 (dtl 173). Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivitusse 15.12.2023, 15.01.2024 ja 15.02.2024 osamaksetega. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu ning arvestades, et 2023. aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023, 4% perioodil 01.07.2023–31.12.2023 ja 4,5% perioodil 01.01.2024–30.06.2024 siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal, s.o 07.03.2024. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Lepingu nr L89011091919 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 15.01.2027 (dtl 100), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks

§ 82lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pärast 18.11.2023 võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Lepingust nr L89011091919 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole 15.02.2025 sissenõutavaks muutunud, on (kokku 284,42 eurot, dtl 162, 163): 15.02.2025 10,57 eurot 15.03.2025 10,27 eurot 15.04.2025 10,60 eurot 15.05.2025 10,63 eurot 15.06.2025 10,96 eurot 15.07.2025 11,01 eurot 15.08.2025 11,20 eurot 15.09.2025 11,52 eurot 15.10.2025 11,60 eurot 15.11.2025 11,91 eurot 15.12.2025 12,01 eurot 15.01.2026 12,22 eurot 15.02.2026 12,69 eurot 15.03.2026 12,66 eurot 15.04.2026 12,95 eurot 15.05.2026 13,11 eurot 15.06.2026 13,39 eurot 15.07.2026 13,57 eurot 15.08.2026 13,81 eurot 15.09.2026 14,08 eurot 15.10.2026 14,30 eurot 14

(16)15.11.2026 15.12.2026 14,56 eurot 14,80 eurot. Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 284,42 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Hageja tugineb sellele, et lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 12% aastas (0,03% päevas) (dtl 99, 347). Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna

§ 4034

lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 12% aastas, 0,03% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 12% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kostja sai laenu 479 eurot. Hageja avaldas kohtule, et kostja on teinud tagasimakseid 155,82 eurot (dtl 162). Kohus arvestab kostja tasutud 155,82 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 323,18 eurot (479-155,82 eurot). Hageja tõi välja, et seisuga 15.01.2025 on sissenõutavaks muutunud 38,76 eurot, arvestades, et tulevikus muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 284,42 eurot perioodil 15.02.2025–15.12.2026 (479-155,8238,76=284,42). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.01.2025 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 38,76 eurot ning viivise määraga 12% aastas alates 16.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel

§ 403

4 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja

§ 4034lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu maksmist. Hageja intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud, kuigi kohus selgitas hagejale 21.12.2024 ümberarvestuse tegemise võimalust (dtl 155). Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi intressinõude osas osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks intressinõude osas peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised on ümberarvutuste järgsed intressimaksete võlgnevused. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). 14. Arvestades, et hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 652,89 eurot, kuid kohus rahuldas hageja põhinõude 432,49 euro ulatuses (109,31+323,18), siis jääb hageja põhinõue rahuldamata 220,40 euro ulatuses. Hageja intressinõue 51,75 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses. Hageja viivisenõuded perioodidel 28.03.2024–22.11.2024 ja 27.03.202–22.11.2024 summas 70,01 eurot eest jääb rahuldamata täies ulatuses. Hageja haldustasu nõue 7,5 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses. Hageja sissenõudmiskulude nõue kokku 60 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning lepingud ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole

§ 113

2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 15

(16)rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-192709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.
  1. ja 17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16). Asjas nr 2-22-146808 selgitas Tallinna Ringkonnakohus (p-s 17), et hageja nõudeid ei ole võimalik käsitada alternatiivsete nõuetena TsMS § 370 lg 2 kohaselt. Tegemist on rahanõudega, kus hageja tugineb vaid erinevatele lepingutele ning on esitanud alternatiivsed nõude arvestused vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise puhuks, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda algsest haginõudest. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepinguid üles. Kohus tuvastas, et 29.11.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr L470765 on tervikuna tühine. Samuti arvestab kohus seda, et hagi jääb suures osas rahuldamata. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 26.07.
  2. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 26.07.
  3. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (26.07.2024) oli hagihinnaks 913,77 eurot eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 485,47 eurot (sh põhinõue kokku 432,49 eurot ja 26.07.2024 seisuga oli seadusjärgne viivisemäär 12,25% aastas). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 53% ulatuses ning jättis rahuldamata 47% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
  4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.