← Eesti

2-20-123498/106

Obsah (15)§ 175§ 663§ 659§ 667§ 661§ 64§ 67§ 662§ 475§ 230§ 172§ 171§ 174§ 177§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) Vallo Kariler, (liikmed) Maris Kuurberg ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-

§ 175lg 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata.

Määruskaebus

  1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse rahuldatud ulatuses, samuti osas, milles mõisteti puudutatud isikult välja menetluskulud. 21.
  2. Avaldaja nõude rahuldamiseks ei esine ühtki õiguslikku alust. Avaldajal puuduvad asjakohased tõendid. 21.
  3. Puudutatud isik maksis avaldajale enam 3633,50 eurot. Avaldaja tõendas ka ise selle enammakstud summa tasumist (väljastatud kommunaalmaksete lõppjääk). Kohus ei nõudnud avaldajalt selgitust puudutatud isikule enamnõutud 3633,50 euro õiguslike aluste kohta. Selle summa tekkimist saab kontrollida vaid korteriühistu halduskulude alusel, kuid maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata puudutatud isiku taotluse korteriühistu pangakonto väljavõtte väljanõudmiseks. Puudutatud isik palus ringkonnakohtul vähendada avaldaja nõuet 3633,50 euro võrra. 21.
  4. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et puudutatud isik maksis avaldajale 10 658,13 eurot. Avaldaja esitas kohtule dokumendid, millest nähtub 10 658,13 euro tasumine. Seega on selgusetu, miks nõudis maakohus asjaolu täiendavat tõendamist, et puudutatud isik avaldajale 10 658,13 eurot tasus. Hageja esitatud dokumentide alusel on see summa juba ammu tasutud ja Puudutatud isik ei peaks seda summat kahekordselt tasuma. 21.
  5. Avaldaja finantsdokumentide järgi on puudu remondifondi maksed summas 243 910,24 eurot. 21.
  6. Avaldajapoolsete remonditööde tegemata jätmise tõttu sai puudutatud isiku parkimiskoht kahjustada. Puudutatud isik esitas avaldaja vastu vastuhagi, mh tõendid parkimiskoha kohustusliku hoolduse puudumise kohta ja hinnangu kahju kohta, kuid maakohus eiras puudutatud isiku vastuhagi. Puudutatud isik palub ringkonnakohtul tema vastuhagi rahuldada. 21.
  7. Puudutatud isik esitas peamised vastuväited 13.02.2023 menetlusdokumendis. Seetõttu esitas puudutatud isik 13.02.2023 menetlusdokumendi määruskaebuses uuesti. 8 2-20-123498 21.
  8. Puudutatud isikult nõutav võlg moodustus juba 01.07.
  9. Seega tuleks võlgnevuse perioodina siinses menetluses käsitleda nõude perioodi alates 01.07.2013-30.09.2020, mitte alates 01.02.2017-30.09.2020, nagu avaldaja esitas oma nõudes. Menetlusosaliste seisukohad
  10. Puudutatud isik palus jätta määruskaebus läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ja menetlusega kaasnenud menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
  11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 25. Määruskaebusest võib aru saada, et puudutatud isik on palunud määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Siinsel juhul ei pea kolleegium kohtuistungi korraldamist vajalikuks. Seega jätab ringkonnakohus puudutatud isiku taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. 26. Puudutatud isik on esitanud määruskaebuses sisuliselt vastuväite maakohtu tegevusele. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku vastuväide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Puudutatud isik heidab maakohtule ette puudutatud isikule määruskaebuse esitamise tähtaja pikendamata jätmist. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on seadusest tulenev tähtaeg (

§ 661lg 2), mitte kohtu määratav tähtaeg.

Kui kohtu määratud tähtaega on võimalik pikendada (

§ 64

lg 1), siis seadusest tulenevat tähtaega on võimalik üksnes ennistada (

§ 67lg 1).

Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et

§ 662

lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Järelikult oli puudutatud isikul seadusest tulenev võimalus enda määruskaebust täiendada, mh selleks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, kuid puudutatud isik seda võimalust käesoleva lahendi tegemise ajaks kasutanud ei ole. 27. Kohus vaatab korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, läbi hagita asjana (

§ 475lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1).

Käesolevas asjas on avaldaja esitanud puudutatud isiku vastu ajavahemiku

  1. a veebruar kuni
  2. a september majandamiskulude võlgnevuse tasumise nõude. Avaldaja majandamiskulude nõude õiguslik alus on kuni 31.12.2017 KOS § 13 lg 1 ja § 22 lg 2 ja alates 01.01.2028 KrtS § 40 lg 1 koos võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 p-ga 1 ja § 108 lg-ga
  4. Puudutatud isik on seisukohal, et käesolevas asjas on vaatluse all ebaõigesti võlgnevuse periood alates
  5. a veebruarist, vaid seda tuleks kontrollida alates
  6. a-st. Ringkonnakohus puudutatud isikuga ei nõustu ja selgitab, et perioodi kohta alates
  7. a 9 2-20-123498 kuni 10.02.2017 on Harju Maakohtu jõustunud 07.04.2017 lahend asjas nr 2-13-36492, milles maakohus mõistis puudutatud isikult Arkaadia Kinnisvarahaldus OÜ kasuks välja 7471,67 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et puudutatud isikul oleks varasemast majandamiskulude ettemaks 2475,76 eurot või 3633,50 eurot, mida tuleks perioodi osas alates
  8. a kuni
  9. a arvesse võtta.
  10. Praeguses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isik on rikkunud avaldaja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi avaldaja

§ 230

lg 1 ja § 477 lg 1 järgi tõendama, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 13). Puudutatud isik vaidlustas avaldaja esitatud arvetel kajastatud järgmised kuluread: elekter (päevane), elekter (öine), garaažielekter, prügivedu, soojus, soojus vee soojendamiseks, vesi ja kanalisatsioon ning üldelekter. Puudutatud isik ei vaidlusta maakohtu tuvastatud osas, et korteriühistu on vastu võtnud

  1. a,
  2. a,
  3. a ja
  4. a majanduskavad. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud majanduskavade kehtivust. Lisaks ei ole puudutatud isik määruskaebuses ega varasemas menetluses vaidlustanud iga majanduskava alusel kehtestatud vaidlustatud majandamiskulude liigi korteriomanike vahel jaotamist.
  5. Määruskaebuse peamine vastuväide käsitleb puudutatud isiku läbivat väidet, et kohtule esitatud 12.02.2018 arvel on kajastatud varasem võlgnevus 12 213,65 eurot ja järgmisel, s.o 09.03.2018 arvel, on varasem võlgnevus märgitud 1776,41 eurot, millest tuleks puudutatud isiku väitel järeldada, et puudutatud isik tasus avaldajale 10 658,13 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega, et sellise järelduse tegemiseks puudub alus. Maakohus tõi põhjendatult esile, et avaldaja tõi kohtu ette, et puudutatud isik ei tasunud
  6. a veebruaris või märtsis avaldajale midagi (dtl-id 548-549, p 2.2). Olukorras, kus puudutatud isik leidis, et ta oli siiski tasunud avaldajale 10 658,13 eurot, mida avaldaja ei olnud võla arvestuses arvestanud, tulnuks puudutatud isikul seda tõendada. Puudutatud isik ühtki tõendit avaldajale 10 658,13 euro tasumise kohta ei esitanud. Ka määruskaebemenetluses ei ole puudutatud isik esitanud täiendavaid tõendeid 10 658,13 euro tasumise kohta. Järelikult on ainetu määruskaebuse väide, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et puudutatud isik maksis avaldajale 10 658,13 eurot. Maakohus on täitnud selgitamiskohustuse ja selgitanud puudutatud isikule tema kohustust, juhul kui puudutatud isik on teinud makseid majandamiskulude katteks, mida võlgnevuse arvestuses ei ole kajastatud, seda tõendada (dtl 539). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik seda teinud oleks.
  7. Puudutatud isik on võrrelnud temale avaldaja poolt esitatud arvetel kajastatud majandamiskulude summasid ja leiab, et avaldaja on nõudnud puudutatud isikult alusetult 3633,50 euro tasumist. Seega palub puudutatud isik vähendada avaldaja kasuks välja mõistetavate majandamiskulude hüvitise suurust 3633,50 euro võrra. Seejuures on puudutatud isik esile toonud, et see summa moodustub kokku puudutatud isikule
  8. a juulis ja augustis;
  9. a novembris ja detsembris;
  10. a septembris ja oktoobris;
  11. a oktoobris ja novembris ja
  12. a aprillis ja mais arvetel tasumiseks märgitud ja järgmise kuu arvel märgitud võlgnevuse vahe jääke. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka need kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Võlaperioodi kohta
  13. a juuli, august, november ja detsember ning
  14. a september, oktoober ja november on Harju Maakohtu jõustunud 07.07.2017 lahend asjas nr 2-13-
  15. Mis puudutab puudutatud isiku viidatud
  16. a aprillis ja mais arvetel esile toodut, leiab kohus, et ka selles osas ei ole võimalik teistsuguse määruse tegemiseks. Maakohus on määruse p-des 12-35 üksikasjalikult käsitlenud vaidlusalusel perioodil igat arvet eraldi ning kontrollinud iga kuu kaupa eraldi kõigi puudutatud isiku vaidlustatud kuluridade seaduslikkust. Seega ei lähtunud ega mõistnud 10 2-20-123498 maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja esitatud arvetel kajastatud võlgnevuste kogusummat.
  17. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja ei ole oma nõude kujunemist tõendanud. Avaldaja esitas nõude tõendamiseks üldkoosolekute protokollid ja majanduskavad, majandamiskulude ja kommunaalteenuste kulude jaotustabelid ning teenuseosutajate arved. Nendest arvetest nähtuvad avaldaja kohustused teenuseosutajate ees. Puudutatud isik on esitanud üksnes üldsõnalised vastuväited, et avaldaja esitatud tõendeid ei kinnita avalduses esitatud väiteid, kuid ei ole oma vastuväiteid sisuliselt põhjendanud. Maakohus on määruse p-des 12-35 üksikasjalikud käsitlenud kõiki siinses asjas vaidlusaluse perioodi puudutatud isikule esitatud ning võrrelnud neid sama perioodi kohta teenuseosutajate arvetega. Perioodide osas, mille kohta avaldaja teenuseosutaja arveid ega muid tõendeid konkreetsete kuluridade kohta ei esitanud või olid need puudulikud, jättis maakohus vastavates tõendamata ulatuses, avalduse asjakohaselt rahuldamata.
  18. Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et avaldaja finantsdokumentide järgi on puudu remondifondi maksed 243 910,24 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku väide, et endine korteriühistu valitseja ei andnud, avaldaja seaduse järgi moodustamise järgselt, avaldajale üle korteriomanikelt seni kogutud väidetavad remondifondi jääki, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega puudutatud isikule õiguslikku alust majandamiskulude eest mitte tasuda.
  19. Puudutatud isik on soovinud, et avaldaja hüvitaks talle tekitatud kahju seoses parkimiskoha kahjustamisega. Kohtupraktikas on selgitatud, et korteriühistu vastutab korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (RKTKm 19.03.2021, 218-13649/57, p 17). VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel võib nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 11): kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 34.
  20. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud, s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 19). 34.
  21. Maakohus leidis, et puudutatud isiku kahju ei ole tõendatud. Puudutatud isik ei selgitanud, milles kahju seisneb ja kuidas on kahju 9499 eurot tekkinud. Maakohus selgitas puudutatud isikule korduvalt tõendamiskoormist ja asjaolude kohtu ette toomise vajadust (mh 03.03.2023 ja 11.08.2023 määrused). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust järelduse tegemisel, et puudutatud isik ei tõendanud, et tal on kahju hüvitamise nõue 9499 eurot avaldaja vastu.
  22. Puudutatud isik on vaidlustanud ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Maakohus lähtus menetluskulude jaotuse otsustamisel

§ 172

lg-st 1 ja jättis avaldajal tekkinud menetluskulu seoses 07.09.2023 seisukoha koostamisega puudutatud isiku kanda, 11 2-20-123498 kuna selle toimingu tegemise põhjustas üksnes puudutatud isik ja ülejäänud menetluskulud vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele 70,43% osas puudutatud isiku ja 29,57% osas avaldaja kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna maakohtu määrus jääb muutmata ning puudutatud isik ei ole määruskaebuses esile toonud ka ühtki sisulist väidet, miks, välja arvatud põhjusel, et puudutatud isiku arvates, tuleks avaldaja avaldus tervikuna rahuldamata jätta, maakohtu määratud menetluskulude jaotus on ekslik, ei ole alus maakohtu kaalutlusotsusesse menetluskulude jaotuse otsustamisel ringkonnakohtul sekkuda. 36. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust määruskaebuse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 37. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi puudutatud isiku kanda.

38. Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Avaldaja teavitas kohut 06.01.2025, et esitas määruskaebuses kantud menetluskulude nimekirja 15.12.2023 seisukohas ning avaldajal hilisemad menetluskulud seoses käesoleva tsiviilasjaga puuduvad. Avaldajale on 15.12.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabi 3 tundi ja 12 minutit järgmiste toimingutega: Harju Maakohtu 22.11.2023 määrusega tutvumine 30 minutit ja tutvumine määruskaebusega (kaks samasisulist dokumenti) ja määruskaebusele seisukoha koostamine 2 tundi ja 42 minutit.
  2. Avaldajale on osutatud õigusteenust tunnitasuga 140 eurot (koos käibemaksuga 168 eurot) 3,2 tundi ehk koos käibemaksuga 537,6 eurot (3,2 × 168). Kuna avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, taotleb ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
  3. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks peetud tunnitasu määrale.
  4. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu on põhjendatud, arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse sisu ja mahtu. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasja nr 2-20123498 määruskaebemenetluses 537,6 eurot (3,2 × 168).
  5. Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 44.

§ 696lg 3 ja § 178 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.