← Eesti

4-24-4142/64

Obsah (8)§ 13§ 14§ 15§ 16§ 37§ 56§ 18§ 60

Väärteoasi nr 4-24-4142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-4142 Kohtunik Marek Vahing Väärteoas

§ 13

lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud:  punkt 1 kohaselt tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või  punkt 2 kohaselt mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.

§ 14

lg 2 kohaselt, kui juriidiline isik on õiguslikult kohustatud tegutsema, vastutab ta

§ 14

lg-s 1 sätestatud alustel tegevusetuse eest, sõltumata sellest, kas juriidilise isiku kõrval on õiguslikult kohustatud tegutsema ka lõikes 1 nimetatud organ või isik. Äriregistri andmete kohaselt on AS-i Olerex põhitegevusalaks märgitud muu hulgas mootorikütuste jaemüük, sh tanklate tegevus (EMTAK kood nr 47301). Seega oli AS Olerex juriidilise isikuna õiguslikult kohustatud täitma VKS § 21 lg 1 tuleneva nõude. C.X on alates 25. jaanuarist 2017 AS Olerex ainus juhatuse liige ja seaduslik esindaja. Vastavalt äriseadustiku §-le 187, pidi C.X AS Olerex juhatuse ainuisikulise liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, sealhulgas tagama AS Olerexi tegevuse seadustele vastavuse. C.X, kelle tööülesanneteks oli ettevõtte aktiivne igapäevane juhtimine, kütuste sisseostu strateegia kujundamine ning taastuvenergial põhineva kütuse sisseostu puudutavate otsuste vastuvõtmine, oli kohustatud AS Olerexi tööd korraldama viisil, mis võimaldanuks AS-il Olerex korrektselt täita VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse. C.X oli teadlik VKS § 21 lg-st 1 tulenevast kohustusest ning VKS § 21 lg 11-st tulenevast kohustuse 3 täitmisega seotud piirangust. C.X juhatuse liikmena ei pööranud ettevõtte juhtimisel kohustuse täitmise viisile piisavalt tähelepanu, mistõttu püüdis AS Olerex kütuste sisseostu- ja logistikajuht B.S täita AS Olerexile pandud kohustust viisil, mis ei ole kooskõlas vedelkütuse seaduses sätestatuga. B.S kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna juhina oli Olerex AS pädev esindaja, kelle tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile oli sisseostu põhimõtete väljatöötamine ja täitmine ning kes vastutas seadusega reguleeritud reeglite ja juhendite täitmise eest. Seega oli tal nii seadusest kui ametijuhendist tulenev tegutsemiskohustus korraldada ja vastutada VKS § 2 1 lg 1 tuleneva kohustuse täitmise eest. Antud juhul on B.S jätnud täitmata oma ametijuhendist tuleneva kohustuse täita seadustest ja juhenditest tulenevaid kohustusi.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik, kui ettevaatamatu tegu ja § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. B.S AS Olerex pädeva esindajana pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, kuna ta oli teadlik kütuse tarnija poolsest VKS § 21 lg 1-st tulenevast kohustusest. B.S, olles AS-i Olerex kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna juhataja

  1. aasta novembrikuust, pidi täpselt teadma, millised on võimalused VKS-ist tuleneva biokütuse koguenergia osakaalu täitmiseks ning kasutatud toiduõli (UCO) maksimaalse osakaalu piiranguga biokohustuse täitmisel, kuna nimetatud säte lisati vedelkütuse seadusesse
  2. mail
  3. Seega oli B.S-il piisavalt aega, et viia ennast kurssi kehtiva seadusandlusega ning vastavalt sellele kujundada VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmise strateegia. Kuivõrd kasutatud toiduõli (UCO) biokohustuse täitmisel esinev vedelkütuse seadusest tulenev piirang on teada kõikidele teistele suurematele kütuseturu osalistele, pidi taoline piirang olema teada ka AS-le Olerex sisseostu- ja logistikajuhile B.S-ile . Vedelkütuse seaduses on välja toodud võimalused, kuidas saab kütuse tarnija täita temale pandud biokütuse koguenergia osakaalu nõudeid täita ning millised on kohustuse täitmisega seotud piirangud, mis tuleneb VKS § 21 lg-st
  4. B.S-il oli vastavalt oma töökohustusele, ülevaade ettevõtte biokohustuse täitmise jooksvatest andmetest ning prognoositavast müügimahust. Seega, taastuvtoorainel põhineva kütuse sisseostu selliselt, et
  5. septembri 2023 lepinguga nr 1543310/40009469 soetati ettevõttelt Neste Oyj 5500 kuupmeetrit kasutatud toiduõli toorainel põhinevat HVO-d ning
  6. septembri 2023 lepinguga nr 1547531/40009527 soetati ettevõttelt Neste Oyj 4000 kuupmeetrit kasutatud toiduõli (UCO) toorainel põhinevat HVO-d, millega täita VKS § 2 1 lg-st 1 tulenev kohustus, pidi B.S AS Olerex pädeva esindajana pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise võimalikkust ning möönma, et taolisel viisil tegutsedes ületatakse VKS 21 lg 11-st tulenev nõue, mille kohaselt võetakse biokohustuse täitmisel arvesse kuni 1,7% kasutatud toiduõli (UCO) tarbimisse lastud kütuse koguenergiast ning rakendama meetmed, et AS Olerex soetaks piisavas mahus kohustuse täitmiseks sobilikke taastuvtoorainel põhinevaid kütuseid. Vastavaid meetmeid B.S ei rakendanud. Sellega pani AS Olerex läbi pädeva esindaja B.S-i tegevusetuse toime VKS 331 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o tarbimisse lubatud biokütuse osakaalu kohustuse täitmata jätmise. Vastavalt

§ 37-le, on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik.

AS Olerex on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on Olerex AS nii süü- kui õigusvõimeline. Otsuse tegemise aluseks on

  1. oktoobri 2024 Keskkonnaameti uurimisosakonna vanemuurija Martin Pintsoni poolt koostatud väärteoprotokoll nr 940024000261, mis on menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale C.X-ile allkirja vastu üle antud
  2. oktoobril
  4. Tartu Maakohtusse saabus
  5. detsembril
  6. a menetlusaluse isiku AS Olerex kaitsjate esitatud kaebus eelnimetatud väärteootsusele. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb täielikult tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kaitsja VTMS § 132 p 2 alusel tühistada
  7. novembri 2024 otsus väärteoasjas nr 940024000261 AS-le Olerex mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista karistus kooskõlas rikkumise proportsionaalsusega. Menetluskulud tuleb 4 kaebaja hinnangul jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Kaitsja leiab kokkuvõttes, et etteheidetud teokirjelduses puudub süüteokoosseis ning B.S-i tegevuses ei ole tuvastatud kõikide deliktistruktuuri elementide esinemine, mistõttu ei ole võimalik tema tegevust AS-ile Olerex omistada ega AS Olerex süüdi tunnistada ning karistada VKS § 33 1 lg 2 järgi. Eeltoodule tuginedes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt. Kohtuvälise menetleja määratud karistus ei ole kooskõlas tuvastatud asjaolude ega menetleja enda esitatud põhistustega. AS-ile Olerex mõistetav karistus peaks eeltoodud asjaolusid arvesse võttes olema oluliselt alla keskmise määra. VTMS § 132 p 2 kohaselt saab kohus tühistada otsuse osaliselt ning teha uue otsuse kaebaja olukorda raskendamata. Eeltoodule tuginedes tuleb otsus tühistada määratud karistuse osas. Kaebaja märkis kaebuses, milliste tunnistajate ülekuulamist ta kohtuistungil taotleb, samuti milliseid dokumente tuleks kohtuistungil uurida. VTMS § 115 lg 3 p 1 kohaselt teavitas kaebaja, et ta soovib kohtuistungist osa võtta.
  8. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha
  9. jaanuaril
  10. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et väärteoasjas nr 940024000261 koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja märkis oma seisukoha kaebaja taotluste kohta, samuti seda, milliste tunnistajate ülekuulamist ja milliste tõendite uurimist ta taotleb. Lisaks märkis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku menetluskulud tuleks jätta AS Olerex kanda. Kokkuvõttes on Keskkonnaamet seisukohal, et AS-ile Olerex
  11. novembril 2024 koostatud üldmenetluse otsus on kooskõlas väärteo toimepanemise ajal kehtinud materiaalõiguse normidega, sh sisaldab väärteo lühikirjeldus kõiki vajalikke osiseid. Määratud karistus on kooskõlas

§ 56määratletud põhimõtetega ning puuduvad alused Keskkonnameti 29.

novembri 2024 otsuse väärteoasjas nr 940024000261 tühistamiseks osas, millega heideti ette AS-ile Olerex VKS nõude rikkumist.

  1. Kohus pidas
  2. jaanuaril 2025 kohtuistungi asja arutamise planeerimiseks. Kohtuistungid tõendite uurimiseks toimusid
  3. aprillil,
  4. aprillil ja
  5. aprillil
  6. Kohtuvaidlused peeti
  7. mail
  9. Kaebaja jäi oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb täielikult tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kaitsja VTMS § 132 p 2 alusel tühistada
  10. novembri 2024 otsus väärteoasjas nr 940024000261 AS-le Olerex mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista karistus kooskõlas rikkumise proportsionaalsusega. Menetluskulud tuleb kaebaja hinnangul jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda.
  11. Kohtuväline menetleja jäi väärteootsuses ja
  12. jaanuaril 2025 vastusena kaebusele esitatud seisukoha juurde. Keskkonnaamet palus jätta AS-i Olerex kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti
  13. novembri 2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940024000261 muutmata. Menetluskulud tuleks jätta menetlusaluse isiku AS Olerex kanda. KOHTU SEISUKOHT
  14. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  15. VKS § 331 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse VKS § 2 1 lg 1 sätestatud biokütuse koguenergia osakaalu nõude rikkumise eest. VKS § 2 1 lg 1 sätestab, et kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või 5 elektrienergia koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema aasta lõpuks vähemalt 7,5%. VKS § 21 lg 11 täpsustab, et tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7%.
  16. Seega sätestab VKS § 331 koostoimes VKS § 21 lg-tega 1 ja 11 vastutuse biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse täitmata jätmise eest, täpsemalt tarbimisse lubatud biokütuse osakaalu kohustuse täitmata jätmise eest. Tegemist on tegevusetusdeliktiga, kus garant on kohustatud tagama, et tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema aasta lõpuks vähemalt 7,5% nii, et tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7%.
  17. Kohtuvälise menetleja otsuses tehtud väärteoetteheite kohaselt jäi AS-il Olerex
  18. aastal VKS § 21 lg 1 tulenev tarbimisse lubatud biokütuse osakaal 1,49% ulatuses täitmata, sest AS Olerex ületas seadusega kehtestatud kasutatud toiduõli maksimaalse osakaalu nõuet. AS Olerex kasutas biokohustuse täitmisel kasutatud toiduõlil põhinevat hüdrogeenitud taimeõli osakaaluga 2,449% koguenergiast, mis ületab määratud 1,7%-list maksimaalset osakaalu 0,749% võrra.
  19. Eelnevas ei ole tegelikult vaidlust ning kohtus uuritud tõendid kinnitavad samuti, et VKS § 21 lg-st 1 tulenev nõue jäi AS-il Olerex
  20. aasta lõpuks täitmata.
  21. Keskkonnaametis kliima peaspetsialisti ametis olev M.O selgitas kohtus, et tema tööülesandeks on teha järelevalvet vastavalt VKS-ile, mh kontrollida biokütuse osakaalu nõude täitmist esitatud aruannete põhjal. Lisaks biokütuse osakaalu nõudele on VKS-is sätestatud ka teisi nõudeid kütustele, sh teatud lähteainetest tehtud kütustele ka mahupiirangud. Tunnistaja ülesandeks oli välja arvestada, milline oli AS Olerex kasutatud toiduõlist toodetud kütuse maht
  22. aastal ja kuidas see vastas VKS-ist tulenevale sättele, mis sätestab mahupiiranguks 1,7%. Arvutusi tegi ta info pinnalt, mis oli vastavusdokumentide infosüsteemis ehk teisisõnu VDS-is. See on Maksu- ja Tolliameti halduses olev süsteem, mida Keskkonnaamet kasutab järelevalve tegemiseks ja kus tarnijad raporteerivad iga kuu
  23. kuupäevaks eelneva kalendrikuu kohta tarbimisse lastud kütuste kogused, sh biokütuste kogused. Kui on tarbimisse lastud biokütust, tuleb esitada ka vastav tõendusdokumentatsioon ehk POS fail, mis tõendab, et tegu oli biokütusega.
  24. kalendriaasta aruanded ja dokumendid kontrollitakse uue aasta alguses uuesti kõik üle ja hinnatakse, kas nõuded ja osakaalud on korrektselt täidetud. Teostades
  25. aasta märtsikuus VDS-is turuosaliste kuuja aastaaruannete kontrolli, selgus asjaolu, et 1 AS Olerex ei ole
  26. aastal täitnud VKS § 2 lõike 11 nõuet, mille kohaselt tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7%. Oma kontrolli tulemused salvestas tunnistaja Exceli faili ja andis selle enda ülekuulamise ajal kohtuvälisele menetlejale üle. Kohtus kinnitas ta, et kõik arvutused, mis failist nähtuvad on õiged ja nende pinnalt on koostatud AS Olerex suhtes tehtud otsus.
  27. Kohtutoimikust nähtuvalt toimus viidatud ülekuulamine
  28. märtsil 2024 ja selle ülekuulamise protokolli juurde on lisatud CD-plaat, millel fail nimega „Olerex AS 2023 Eesti aruanne.xlsx“.
  29. septembril 2024 on läbi viidud ka nimetatud faili vaatlus ja see kajastub vaatlusprotokollis. Failist endast nähtub ja ka vaatlus kajastab, et AS Olerex
  30. aasta aruande kohaselt on AS Olerex tarbimisse lubanud kokku 12951309323,8 MJ kütuseid, sh diiselkütust 10608546283,8 MJ, bensiini 1876794162,6 MJ, elektrienergiat 64197,3 MJ, biokütuseid ja biokütuste statistikat 465576676,7 MJ ning taastuvelektrit 328003,4 MJ. Biokohustuse täitmisel läks
  31. aastal arvesse biokütused ja biokütuste statistika 465576676,7 MJ, taastuvelekter 328003,4 MJ. Failist nähtub väärteokirjelduses esitatud 6 asjaolu, et kui VKS § 21 lg-st 11 tulenevat nõuet (UCO maksimaalne osakaal kuni 1,7%) mitte arvesse võtta, oleks VKS § 21 lg-st 1 tulenev kohustus täidetud 7,59% ulatuses.
  32. Vaatlusest nähtub ühtlasi, et AS Olerex on
  33. aastal raporteerinud UCO-l põhinevat HVO-d kokku 317280282 MJ ulatuses (oktoobris 20541950 MJ, novembris 64738720 MJ ja detsembris 231999612 MJ), mille osakaal kogu tarbimisse lubatud kütusest on 2,449% (317280282/12951309323,8*100=2,449). Järelikult on AS Olerex VKS § 21 lg 11 tulenevat nõuet (UCO maksimaalne osakaal kuni 1,7%) ületanud 0,749 protsendipunkti võrra (2,4491,7=0,749).
  34. M.O kohtus antud ütluste kohaselt ei võeta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuseid üle 1,7% biokohustuse täitmisel arvesse. Selle teadmise pinnalt teostas menetleja
  35. septembril 2024 läbi viidud vaatluse käigus vastavad arvutused M.O-lt saadud Exceli failis ja sai tulemuseks, et AS Olerex täitis
  36. aasta biokütuse osakaalu nõude 6,01%-i. Seega jäi kohustus täitmata 1,49% ulatuses (7,5-6,01=1,49%).
  37. Nagu öeldud, peab VKS § 21 lg 11 kohaselt tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias Euroopa Parlamendi nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7%. Nimetatud määruse B osas on lähteainetena välja toodud kasutatud toiduõli ja määruse (EÜ) määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt
  38. või
  39. kategooriasse klassifitseeritud loomarasv. Kuivõrd AS Olerex ületas seadusega kehtestatud kasutatud toiduõli maksimaalse osakaalu nõuet, jäi AS Olerexil 2023 aastal VKS § 21 lg-st 1 tulenev tarbimisse lubatud biokütuse osakaal 1,49% ulatuses täitmata.
  40. Seega on rikkumine tuvastatud ja tuleb vastata küsimusele, kas AS Olerex, jättes täitmata VKS § 21 lg 1 nõude, on pannud sellega toime VKS § 331 lg 2 sätestatud süüteo.
  41. VKS § 21 lg 1 kohaselt peab tarbimisse lubatud kütuste koguenergias biokütuse koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema aasta lõpuks vähemalt 7,5%. See tähendab, et garandikohustusega isik on kohustatud õiguslikult tegutsema terve kalendriaasta jooksul. Seega on kohtuvälise menetleja otsuses üldmenetluses õigesti märgitud, et väärteo toimepanemise aeg on
  42. jaanuarist 2023 kuni
  43. detsembrini
  45. Viidatud perioodil sätestas juriidiliste isikute karistusõiguslikku vastustust kaks erinevat karistusseadustiku redaktsiooni. Vaidlust ei tundu tegelikult olevat selles, et alates
  46. jaanuarist kuni
  47. oktoobrini 2023 kehtinud

§ 14alusel AS-i Olerex vastutusele võtta ei saa.

See seisukoht lähtub ennekõike Riigikohtu praktikast, mille kohaselt ei saa juhatuse liikme käitumine vastata süüteokoosseisule, mis tunnistab karistatavaks üksnes juriidilisele isikule endale, mitte aga tema juhatuse liikmetele suunatud tegutsemiskohustuse rikkumise. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et sellist karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust ei saa üldjuhul tuletada ka ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 29). Sellisel viisil tegutsemiskohustuse tuletamine oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Kui seadusandja on teatud erivaldkondades (näiteks maksuõigus) otsustanud kehtestada regulatsiooni, mis paneb juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (MKS § 8), ei saa teistes erivaldkondades asuda analoogset kohustust tuletama abstraktsest üleüldisest hoolsuskohustusest. kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. 20. Teisisõnu puudus enne 1. novembrit 2023 omistamisnorm, mille alusel saaks AS-ile Olerex VKS-st tuleneva kohustuse täitmata jätmist ette heita läbi teda esindava mistahes füüsilise isiku, kelle osas ei ole tegutsemiskohustust tuvastatud, sest ei VKS-st ega ühestki 7 teisest õigusaktist ei tulene füüsilise isiku kohustust VKS § 2 1 lg 1 sätestatud biokohustuse täitmiseks. 21. Alates 1. novembrist 2023 kehtinud

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.

§ 14

lg 2 kohaselt, kui juriidiline isik on õiguslikult kohustatud tegutsema, vastutab ta

§ 14

lg 1 sätestatud alustel tegevusetuse eest, sõltumata sellest, kas juriidilise isiku kõrval on õiguslikult kohustatud tegutsema ka lõikes 1 nimetatud organ või isik.

  1. Kohus tuvastas rikkumise, mille järgi oli AS Olerex kohustatud tegutsema
  2. jaanuarist kuni
  3. detsembrini 2023 biokohustuse osakaalu täitmise nimel, kuid nõue jäi täitmata. Õiguslikult on tegemist vältava tegevusetusega, mis algas
  4. jaanuaril ja lõppes
  5. detsembril
  6. Järelikult tuleb analüüsida AS Olerex vastutust alates
  7. novembrist
  8. Hinnata tuleb, kas kellegi isiku tegevusetus, kellel endal küll ei olnud VKS-ist tulenevat kohustust tegutseda, kuid kelle tegevusetuse saab omistada juriidilisele isikule, viis selleni, et AS Olerex ei täitnud biokohustuse nõuet. Ei seaduse seletuskiri ega ka

§ 14

lg sõnastus ei luba järeldada, et juriidilist isikut saaks vastutusele võtta ilma konkreetse füüsilise isiku teos väärteokoosseisule vastavate asjaolude tuvastamist.

  1. Väärteootsuse kohaselt on asutud seisukohale, et VKS § 2 1 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisel oli AS-i Olerex nimel tegutsemiskohustus sisseostu- ja logistika juhi ametikohal töötaval B.S-il , st AS-ile Olerex on rikkumine omistatud läbi B.S-i tegevuse ja tegevusetuse. Nimetatud seisukohale jäi Keskkonnaamet ka istungil. Seega järgnevalt kontrollib kohus, kas B.S oli AS-is Olerex isikuks, kes pidi tagama selle, et AS Olerex täidaks enda õigusliku kohustuse ehk kellel oli VKS § 2 1 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisel AS-i Olerex nimel tegutsemiskohustus.
  2. Esmalt märgib siiski kohus seda, et süüteokoosseis ei saa üheaegselt olla nii tegevus- kui ka tegevusetusdelikt ja nii nagu kohus tuvastas, on tegemist tegevusetusdeliktiga. Seega tuleb analüüsimisele vaid see, milline kohustus oli kellelgi tegutseda ja millise kohustuse ta jättis täitmata. Ehk et tuleb konstrueerida nõutav tegevus ehk konkreetne tegu, mida inimene pidi tegema, kuid mille ta jättis tegemata ja nõutav tegu peab olema objektiivselt võimalik.
  3. Väärteotoimiku andmetel on AS-is Olerex kütuste, sealhulgas ka biokütuste, sisseostu põhimõtete väljatöötamine ja täitmine logistikaüksuse ülesanne. Logistikaosakonda juhib kütuste sisseostu- ja logistikajuht, millisel ametikohal töötab alates
  4. aasta novembrikuust B.S. B.S-i ametijuhendis 5.1.
  5. kirjeldatud tööülesandeks on kütuste (sh ka biokütuste/biostatistika) sisseostu põhimõtete väljatöötamine ja täitmine koostöös finantsjuhiga. Lisaks vastutab kütuste sisseostu- ja logistikajuht sisedokumentatsiooniga ja seadusega reguleeritud reeglite ja juhendite täitmise eest. B.S-i ja tema alluvate tööülesandeks on kütuste (sh biokütuste ja biostatistika) VKS-ist ja AÕKS-ist tulenevate kohustuste täitmisega seotud aruannete täitmine ja kinnitamine vastavusdokumentide süsteemis VDS.
  6. AS Olerex logistikaosakonna raamatupidaja-assistent D.O selgitas
  7. juunil 2024 tunnistajana ülekuulamisel ja assistent E.X
  8. juunil 2024 (kohus võttis ülekuulamised vastu VTMS § 2 ja KrMS § 291 1 alusel poolte kokkuleppel), et nemad ei tea, kes võtab AS-is Olerex vastu kütuste sisseostu puudutavad strateegilised, sealhulgas taastuvtoorainel põhineva kütuse sisseostu puudutavad otsused. Samuti ei tea nemad, kelle tööülesanne on tagada vedelkütuse seadusest tuleneva 7,5% biokütuse osakaalu täitmise tagamine ega ka seda, millega AS Olerex täitis selle kohustuse
  9. aastal. VDS-is sisestavad kütuse aruandlusega seotud andmeid D.O ja E.X . Nad laevad vastavussertifikaadid ehk POS-id ja sisestavad kütuse kogustega seotud andmed, mille Keskkonnaamet üle kontrollib. Nemad sisuliselt biokütuse täitmisega seotud aruandlusega ei tegele. VDS on eeltäidetud, andmed tulevad 8 Maksu- ja Tolliameti andmekogust KKS-ist. POS dokumendi saadab neile B.S, mõnikord emaili teel, mõnikord annab paberil. Tunnistajana on
  10. juunil 2023 üle kuulatud ka logistikaosakonna assistent S.E , kes selgitas, et AS-is Olerex sisestab ka tema aruandeid VDS süsteemi, andmed selleks tulevad B.S-ilt . Ta on teadlik VKS § 2¹ lg 1 tulenevast kohustusest (tarbimisse lubatavas kütuses 7,5% ulatuses taastuvenergia tagamine). Tema saadab iga kuu lõpus VKS § 21 lg 1 tuleneva nõude täitmise kohta aruande B.S-ile ja L.B-le, kes tema arusaamist mööda esitavad omakorda ülevaate ettevõtte omanikele, sest lõplik otsus tuleb omanikelt, kui palju ja mida täpsemalt ostetakse. Tema kohustuseks eraldi selle kohustuse täitmise jälgimine ei ole. AS-is Olerex tegeleb HVO tarnetega tema teada B.S. AS-is Olerex toimub kütuste (kaasaarvatud HVO) sisseostu- ja müügistrateegia arutamine B.S-i, L.B ja omanike C.X-i ja H.J-i osalusel ja otsuseid vastu võtavad omanikud. VKS § 2¹ lg 1 tulenevat kohustuse täitmist jälgivad B.S ja L.B, nemad saavad vajadusel tabelites ka muudatusi teha.
  11. Ka AS Olerex tegevjuht V.Z selgitas tunnistajana ülekuulamisel
  12. juulil 2024, et
  13. aastal oli logistikaüksuse kohustus tegeleda AS-is Olerex taastuvtoorainel põhineva kütuse tarnevõimaluste otsimisega, millega täita VKS § 2¹ lg 1-st tulenev kohustus. Ka VKS § 2¹ lg 1 tuleneva kohustuse täitmisega seotud aruandlusega tegeles
  14. aastal logistikaüksus. Kütuste sisseost, sealhulgas biokütused on tavaline töölõik logistikaüksuse töös. AS-is Olerex ei ole biokohustuse täitmise strateegiat, see on üks töölõik kütuste sisseostul. VKS § 2¹ lg 1 tuleneva nõude täitmist on võimalik jälgida andmebaasidest.
  15. L.B ja B.S selgitasid
  16. mail 2025 kohtuistungil, kuidas on AS-is Olerex korraldatud biokohustuse täitmine ja milline on kellegi roll selles.
  17. B.S selgitas, et biokütuste ja üldse kütuste järgnevate aastate plaanid või prognoosid näiteks
  18. aasta raames tehakse ära juba
  19. aasta lõpus ja samas sõlmitakse ka järgmise aasta fossiilse kütuse lepingud, kus on vaja ära prognoosida maht. Seda tööd on tema teinud koos L.B-ga. Fossiilse kütuse mahtude pealt arvutatakse biokütuse vajadus, seega siis palju on AS-il Olerex tarvis kas liitreid, HVO-d või mingit muud ainet või siis näiteks palju sama aasta osas oleks kogus, mis on vaja statistikaga katta. Sellised kalkulatsioonid tehakse ära aasta alguses ja esitatakse juhtkonnale tutvumiseks. Otsused, millal ja mida osta, tehakse jooksva tööna aasta jooksul. Biokohustuse täitmise protsenti jälgib B.S-i sõnul logistikaosakond. Logistikaosakonna ülesanne on andmed sisestada, et iga kuu
  20. kuupäevaks oleks eelmise kuu käiku lastud ja kasutusele võetud biokütuste andmed andmebaasis olemas. Sealt saadud info põhjal antakse jooksvalt ülevaade juhtkonnale. B.S tunnistas kohtuistungil, et ametijuhendi järgi on tema kohustus koostöös finantsjuhiga kontrollida ja jälgida, et biokohustus saaks täidetud. B.S selgitas, et kui ta
  21. aasta lõpus tööle asus, siis tegelikult ta sellega ei tegelenud, kuna sellega tegeles ainult finantsjuht.
  22. aasta märtsis lahkus finantsjuht töölt. Finantsjuhi kohustusi täitis osaliselt L.B, kellele anti üle ka erinevad materjalid, sh tabelid prognoosidega ja arvutuskäikudega. Juurdepääs neile oli L.B-l, kes võttis üle ka osa finantsjuhi kohustusi.
  23. L.B kinnitas samuti, et aasta alguses või eelmise aasta lõpus, kui toimub järgmise aasta tarnelepingute sõlmimine, toimub mahu prognoos, mille alusel omanikud saavad sõlmida vastavaid tarnelepinguid. Prognoosimise etapis osaleb ka B.S.
  24. aasta kevadel sõlmiti biokohustuste täitmiseks statistika ostmise leping. Suvel hakati jälgima HVO hinda ja suvel sõlmiti HVO lepinguid. Leping Petroineosega jäi katki, edasi mindi Neste Oyj-ga. Sügisel tehti tema meelest viimane statistika ostuleping, mis oli vajalik, et ära täita biokohustus
  25. aastal. L.B kinnitas, et tema kasutuses on tabel, kust on näha, kui palju on mingisuguse ajahetke seisuga biokohustuse protsent. Aasta teises pooles on enam vähem mahud teada, siis nad panevad numbrid tabelisse ja hakkavad konkreetsemaks minema, mis on vajadused ja mis on olemas ja mis on tehtud. AS Olerexil oli plaan biokohustus täita, sellega alustati juba aasta I kvartalis.
  26. Nii B.S kui L.B kinnitasid, et nende kohustus on anda C.X-ile ja H.J-ile sisend tarnelepinguks ja sealt tulenevalt, millega neid saab täita. C.X ja H.J otsustavad, millist kütust 9 ja millises mahus osta ning allkirjastavad lepingud. L.B sõnul ei ole temal ega B.S-il pädevust AS-ile Olerex rahalisi kohustusi võtta või sõlmida kokkuleppeid, millest tulevad rahalised kohustused. Nende roll on juhtkonnale teabe edastamine. Selleks, et juhtkonnale infot anda, haldab L.B tabelit, mida jooksvalt ka korrigeeritakse. Juhul kui selgub, et biokütust tuleb juurde osta, siis teavitatakse omanikke.
  27. Kohtu hinnangul on eelpool märgitud tõendite pinnalt tuvastatav, et kütuste sisseostu- ja logistikajuhi B.S-i ülesandeks oli korraldada oma osakonna tööd selliselt, et AS Olerex täidaks VKS § 21 lg 1 tuleneva kohustuse. Seda pidi ta tegema ja tegigi koostöös finantsjuhi ülesannetes oleva L.B-ga. B.S-i ütlustest selgub, et vastavalt enda ettekujutusele tegi ta
  28. aastal kõik, mis tema võimuses, et AS Olerex oma biokohustuse nõude täidaks. AS Olerex pädeva esindajana oli B.S kursis valdkonda reguleerivate õigusaktidega, sh VKS § 2 1 lg 1 tuleneva kohustusega. Seda kinnitavad tema ütlused kohtuistungil. Kahtlust ei ole selleski, et kursis oli ta ka VKS § 2 1 lg 11 tuleneva nõudega. Nimelt selgitas ta kohtuistungil, et on VKSist seda lugenud. Ka kinnitas B.S istungil, et kui erinevalt
  29. aastast vaatas tema
  30. aastal seda, et 7,5% nõue AS-il Olerex saaks täidetud (samas ta ei jälginud, millega see täideti, kas UCO-ga või millegi muuga), siis kohutusel tagada 1,7% nõue ta tähelepanu ei pööranud.
  31. Seega saab kohtus uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks lugeda, et muu hulgas B.S-il oli kohustus tagada biokohustuse nõuete täitmine AS-is Olerex, kuid ta jättis selle kohustuse täitmata.
  32. Andmaks hinnangut, kas kohtus tuvastatud B.S-i tegevusetuse saab omistada AS-ile Olerex tuleb esmalt analüüsida kaitsjate kriitikat väärteoetteheite suhtes. Nimelt viitavad kaitsjad sellele, et väärteoetteheide on kohtupraktika standarditele mittevastav. Kaitsjate hinnangul on etteheite sisust tulenevalt raskuskese tegevusel (kaitsjate allakriipsutus), millega soetati biokohustuse täitmiseks kasutatud toiduõli toorainel (edaspidi UCO) põhinevat HVOd. Kokkuvõtlikult heidetakse B.S-ile ette, et korraldades sisseostu tööd selliselt, et 2023 septembris sõlmitud lepingutega soetati Neste Oyj-lt UCO-l põhinevat biokütust, millega täita VKS § 21 lg 1 biokohustust, pidi B.S möönma, et taoliselt tegutsedes ületatakse VKS § 2 1 lg 11 sätestatud nõue, mille kohaselt biokohustuse täitmisel võetakse arvesse kuni 1,7% UCO-l põhinevat biokütust. Sekundaarsena on üldsõnaliselt ette heidetud, et B.S jättis rakendamata meetmed selleks, et AS Olerex soetaks piisavas mahus kohustuse täitmiseks sobilikke taastuvtoorainel põhinevaid kütuseid.
  33. Kokkuvõttes ei ole kaitsjad rahul, et B.S-ile heidetakse ette tegevust, kuigi tegemist on tegevusetusdeliktiga, ja teiseks leiavad kaitsjad, et B.S-i tegevusetus ei ole piisavalt avatud.
  34. Kohus nõustub, et tegevust B.S-ile ette heita pole põhjust. Tegevuse kirjeldus võib olla vajalik koosseisulise teo toimepanemise mõistmiseks, kuid ette heita seda ei saa. Veelgi enam, tehingutes AS Olerex ja Neste Oyj vahel (väärteoetteheites avatud, kohus ei hakka siinkohal kordama tehingute sisu) ei olnud B.S-il erilist rolli, ta ei tegutsenud AS-i Olerex nimel Neste Oyj-lt UCO-l põhineva biokütuse ostmiseks ega korraldanud nimetatud tegevust. Lisaks ei ole kohtu hinnangul konkreetse juhtumi mõttes tegelikult oluline, kes otsustas AS-is Olerex
  35. aastal Neste Oyj-lt kütuse (UCO) ostmise. Oluline on, et biokohustuse nõue jäi seejuures täitmata ja hinnata tuleb pigem seda, kes selle eest vastutab.
  36. Küll aga ei nõustu kohus kaitsjate etteheidetega, et väärteootsuses toodud väärteo kirjelduses, mis peaks vastama kriminaalmenetluses esitatavate süüdistuste kvaliteedile, ei ole avatud B.S-i tegevusetuse kirjeldust nõutaval määral.
  37. Kohtu arvates on eeltoodud tekstis konstrueeritud nõutav tegevus ehk konkreetne tegu, mida isik pidi tegema, kuid mille ta jättis tegemata, ning ära toodud, et nõutav tegu peab olema objektiivselt võimalik. Väärteokirjelduses on avatud, et vastavalt Olerex AS kütuste sisseostu- ja logistikajuhi ametijuhendile, kuulub nimetatud ametikoha töökohustuste hulka kütuste (sh. ka biokütuste/biostatistika) sisseostu põhimõtete väljatöötamine ja täitmine 10 koostöös finantsjuhiga ja et sellel ametikohal töötab B.S. Lisaks on toodud konkreetselt, et B.S-i ja tema alluvate tööülesandeks on kütuste (sh biokütuste ja biostatistika) VKS-ist ja AÕKS-ist tulenevate kohustuste täitmisega seotud aruannete täitmine ja kinnitamine vastavusdokumentide süsteemis VDS (nõutav tegu). Viimast on avatud rõhutusega, et olles AS Olerex pädev esindaja, pidi B.S olema kursis valdkonda reguleerivate õigusaktidega, sh. VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse ja VKS § 21 lg-st 11 tuleneva kasutatud toiduõli UCO maksimaalse osakaalu piiranguga. Eraldi on analüüsitud suhet juhatusega ja märgitakse, et kuigi taastuvtoorainel põhineva kütuse sisseostu puudutavad otsused võtab vastu AS Olerex juhatus C.X-i isikus ning lepingud on allkirjastatud C.X-i poolt, siis sisendi vajaliku taastuvtoorainel põhineva kütuse koguse ning seaduses sätestatud piirangutest peab juhatusele andma riikliku biokohustuse täitmise valdkonna eest vastutav isik, kelleks AS-is Olerex on B.S. Järgnevalt on veelkord korratud garandikohustusega isiku nõutavat tegu ning pandud kirja, et B.S, kelle tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile oli kütuste sisseostu põhimõtete väljatöötamine ja täitmine ning kes vastutas seadusega reguleeritud reeglite ja juhendite täitmise eest, oli kohustatud kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna tööd AS Olerexis tööd korraldama viisil, mis oleks arvestanud VKS § 21 lg-st 11 tuleneva UCO maksimaalse osakaalu piiranguga VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmisel. Sama on kirjas teiste sõnadega kolmandatki korda: seega, korraldades kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna tööd, mis seisnes VKS 21 lg-st 1 tuleneva nõude täitmiseks taastuvtoorainel põhineva kasutatud toiduõli (UCO) soetamises üle maksimaalse osakaalu piirangu, ei täitnud B.S nõuetekohaselt vedelkütuse seadusest AS-ile Olerex tulenevat kohustust. Ühe korra korratakse sama teksti sisuliselt teiste sõnadega uuesti, kuid seda ei hakka kohus enam välja tooma.
  38. Et biokohustuse nõude täitmine oleks objektiivselt võimalik ei ole küll sõnaselgelt avatud, kuid asja olemust ja konteksti arvestades on see kirja pandud väärteokirjelduse pinnalt arusaadav.
  39. Kohtupraktika kohaselt tuleb tegevusetusdelikti raames esitatud etteheites kohustuslikuna näidata, millise nõutava teo jättis süüdlane tegemata ja millest tulenes tema selline tegutsemiskohustus (garandikohustus).

§ 13lg 1 on garant isik, kes on kohustatud tegutsema.

Garandistaatuse omistamiseks tuleb näidata, et konkreetsest isikust sõltus etteheidetava kohustuse täitmine (täitmata jätmine). Siit tuleneb vastutuse alus – mitte lihtsalt passiivseks jäämine ehk mittemidagitegemine, vaid mingi konkreetse teo tegemata jätmine. Süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses tuleb see konstrueerida ja näidata, milline oleks olnud garandikohustusele vastav käitumine. Ettevaatamatuse korral peab see vastama hoolsuskohustusele – kuidas süüdistatava asemel oleks käitunud keskmine kohusetundlik ja ettenägelik samas eluvaldkonnas tegutsev isik (RKKK 3-1-1-90-06 p-d 30–31).

  1. T.J tegevus peab olema eeldatav, objektiivselt võimalik – tegu, mida isik oleks psüühiliselt ja füüsiliselt võinud teha ja mis oleks saanud vältida tagajärge. Eeldatakse, et kui süüdlane oleks tegutsenud, ei oleks tagajärg saabunud (RKKK 3-1-1-13-07 p 10). Seega kasutatakse siin conditio sine qua non (§ 12 komm 13.2) pöördvalemit: tegevusetus on saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses, kui tegemata jäetud tegu ei saa juurde mõelda, ilma et langeks ära ka tagajärg. Kui nõutava teo juurde mõtlemise korral langeks ka tagajärg ära, on põhjuslik seos olemas (RKKK 3-1-1-79-10 p 26; 1-15-6223/49 p 15). Kuivõrd ei ole aga võimalik täiesti kindlalt väita, et tagajärg ära langeks, siis nimetataksegi seda põhjuslikkust hüpoteetiliseks, kusjuures on nõutav, et tagajärje äralangemine oleks kindla teadmisega külgnevalt tõenäoline (nt et ohutusnõuete täitmine oleks välistanud tööõnnetuse ja töötaja surma; RKKK 3-1-1-60-09 p 8). Hüpoteetilise põhjuslikkuse tuvastamiseks võib piisata ka tagajärje saabumise riski vähendamisest ja päästmisvõimaluse suurendamisest (RKKK 3-1-179-10 p 26).
  2. Kohus on seisukohal, et kui B.S oleks reaalselt tegutsenud oma pädevuse piires, jälginud seoses biokohustuse täitmisega ka UCO piirmäära, teavitanud otsustuspädevust omavaid isikuid biokohustuse täitmise protsendist ja edastanud nimetatud isikutele info võimalikest 11 variantidest biokohustuse täitmiseks või viidanud sellele, et sõlmitud lepingutega seda nõuetekohaselt täita ei ole võimalik, siis oleks tagajärg jäänud saabumata. Kohus nõustub kaitsjatega, et L.B roll oli suur, kuid temal finantsjuhina oli toetav roll, kuivõrd kohustus tagada biokohustuse täitmine oli logistika osakonnal.
  3. Tagantjärele tarkusena mõjub lõppkokkuvõttes ka teadmine, et B.S-i ja L.B ütluste kohaselt oli tegelikult alternatiiv osta biokütust, millega täita AS Olerex biokohustust
  4. aastal läbi vahendaja ettevõttelt Petroineos. Tegemist oli HVO-ga, mis oli POME toorainest. Suurusjärk, mida osta plaaniti oli sama nagu osteti hiljem Neste Oyj-lt. POME-st oleks piisanud AS-ile Olerex, et
  5. aasta biokohustus täita koos muude lepingutega, mis olid tolleks ajaks sõlmitud. Leping oli sõlmitud suurema koguse peale, mis oleks vajamineva biokohustuse ära täitnud. POME kordaja on kahekordne ja mingisuguseid piiranguid protsentuaalselt ei ole. Seoses POME ja UCO hinnavahega selgitavad mõlemad, et POME tehing oleks olnud AS-ile Olerex soodsam hinna mõttes. Kui oleks ostnud sama koguse POME-t nagu osteti UCO-t, siis oleks saanud tegelikult AS Olerex biokohustuse täidetud ja soodsamalt kui UCO-ga. Seda, miks POME tehingut ei tehtud, sellele oskab vastata H.J. H.J aga kohtus ütlusi anda ei soovinud.
  6. Kohtu arvates ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline seegi, et B.S-il puudus lõplik pädevus biokohustuse täitmiseks otsuste vastuvõtmiseks, sh AS-ile Olerex rahaliste kohustuste võtmiseks, otsustamaks kellega tehingusse minna ning millist kütust soetada. Tema roll biokohustuse täitmise mõttes oli
  7. aastal nõuandva iseloomuga, s.o juhtkonnale vajalike andmete ja teadmiste edastamine selleks, et juhtkond saaks teha otsuseid, mis tagavad ettevõtte seadusest tulenevate kohustuste täitmise. Seega on B.S käsitletav garandina biokohustuse täitmise tagamisel. Tal küll puudus pädevus allkirjastada lepinguid, kuid tema ametijuhendi järgne kohustus oli tagada, et biokohustus saaks täidetud ja seda koostöös finantsjuhi ametis oleva L.B-ga. Vastavalt oma ettekujutusele ta seda ka tegi, kuid ei olnud kohusetundlik, oli isegi ükskõikne, sest lõpuks teda ei huvitanud, millega biokohustuse nõue täidetakse ja ta ei kontrollinud üle, kas ostetud kütus selleks üldse sobib. Seetõttu jäi juhtkonnale andmata õige sisend. Siin ei saa rääkida sellest, et B.S ei teadnud oma kohustusi või seaduses sätestatud piiranguid. Ta lihtsalt unustas selle ära, mida ta ka ise tunnistab. Ka pärast seda, kui tehingud Neste Oyj-ga olid tehtud, ei rakendanud ta meetmeid selleks, et AS Olerex soetaks juurde piisavas mahus kohustuse täitmiseks sobilikke taastuvtoorainel põhinevaid kütuseid. Viimased aruanded
  8. aasta kohta tuli kinnitada hiljemalt
  9. jaanuaril
  10. B.S kinnitas
  11. aasta detsembrikuu biokütuste aruanded
  12. jaanuaril
  14. Keskkonnaameti otsuse kohaselt pani AS Olerex talle etteheidetava teo toime kaudse tahtlusega. Kohus sellega ei nõustu. 46.

§ 15

lg 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ettevaatamatuse korral rikub isik tahtmatult hoolsuskohustust, nt ei taju tekkinud olukorda, mis võib olla süüteokoosseisu tunnus, või ei taju oma garandiseisundit.

  1. AS Olerex kaitsjad leiavad, et B.S tegutses vähemalt nõutava hoolsusega. Kohus sellega ei nõustu. B.S-i juhitud logistikaosakond, nagu eelpool tuvastatud, jälgis
  2. aastal biokohustuse nõude täitmist. Seega oli B.S
  3. aastal AS-is Olerex isikuks, kes pidi tagama koostöös finantsjuhiga selle, et AS Olerex täidaks enda õigusliku kohustuse ehk kellel oli VKS § 21 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisel AS-i Olerex nimel tegutsemiskohustus.
  4. B.S tunnistab, et ta ei jälginud kõiki biokohustuse täitmisega seotud asjaolusid, eelkõige ei pööranud ta tähelepanu ka UCO kordajale, kuid toob välja mitmeid asjaolusid, mis tema lohakust oma kohustuste täitmisel justkui vabandada võiksid.
  5. Nimelt viitab B.S, et ta eeldas, et kui otsustati Neste Oyj-ga tehingusse minna, siis selle tehingu eestvedaja, H.J, on isikuks, kes on kõik üle kontrollinud. Teisisõnu usaldas ta, et ka 12 teised isikud, kes vastutavad AS Olerex seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest, käituvad õiguspäraselt ja täidavad enda kohustused nõuetekohaselt. Kohtupraktika kohaselt piirab usalduspõhimõte üksikisiku hoolsuskohustuse määra valdkondades, kus tegutsetakse tööjaotuslike põhimõtete alusel. Praegu ka sellise olukorraga tegemist oli. Muu hulgas kehtib see juhtudel, kus kohustused ja ülesanded, mis tavapäraselt lasuvad ühel isikul, jagunevad ettevõttes töökorraldusest johtuvalt erinevate subjektide vahel. AS-is Olerex kehtestatud tööjaotuse kohaselt tegelesid kütuse sisseostuga, sh biokohustuse täitmiseks vajaliku kütuse soetamisega, mitmed isikud ja tööülesanded olid ära jaotatud. Seejuures oli H.J-il B.S-iga teatud võimusuhe. Kui ülesanded ja töökohustused on ettevõttes jaotatud, siis võib enda pädevuse piires tegutseja tugineda arusaamale, et ka teised on enda ülesanded korrakohaselt täitnud ning ta ei pea neid reegeljuhtumil üle kontrollima, iseäranis kui on tegu vertikaalse võimusuhtega.
  6. B.S ja L.B selgitasid kohtuistungil ühetaoliselt, et
  7. aastal tegelesid biokohustuse täitmiseks vajaliku kütuse hankimisega ja otsuste tegemisega C.X ja H.J. Kaebusele lisatud kirjavahetusest seoses HVO pakkumistega on samas näha, et reaalseid tegevusi biokohustuse täitmiseks alustati juba varakult,
  8. aasta veebruaris. Nähtuvalt kaebusele lisatud kirjavahetusest uuris L.B juba veebruari alguses vahendaja Olyx esindaja kaudu, millist HVOd ja millise hinnaga on turul saada ning jooksvalt suheldes kuni
  9. augustil 2023 jõuti tegelikult ka tehingu kinnituseni nii mahus kui hinnas POME toorainel põhineva HVO ostuks, kuid seejärel tehingust loobuti. Nii L.B kui B.S kinnitavad, et algatus pidada läbirääkimisi Neste Oyj-ga tuli H.J-ilt. Mingit rolli otsustuses või otsustusprotsessis, et minna Neste Oyj-ga läbi rääkima ja lõpuks Neste Oyj-lt biokütust osta, kummalgi väidetavalt ei olnud. Mainitud kirjavahetusest on näha, et L.B tegeles siiski aktiivselt biokohustuse täitmiseks vajalike ostutehingute ettevalmistamisega, eelkõige läbirääkimistega. B.S oli kirjavahetuses koopia real, kuid aktiivselt suhtlusesse ei sekkunud. Samas oleks vale väita, et ta ei olnud kursis sellega, kuidas AS Olerex plaanib oma biokohustuse täita ega saanud seejuures oma seisukohta väljendada. Oma rolli AS Olerex biokohustuse täitmisega seonduvas vähendab oluliselt ka L.B ise. Loogiline on, et nii L.B kui B.S olid täpselt kursis AS-i Olerex biokohustuse täitmise hetke seisuga ja vajadusega. See tähendab, et usutav ei ole L.B poolt öeldu, et tema biokohustuse täitmist ei jälginud. See ei pruukinud küll olla tema ametijuhendis tööülesandena kirjas, kuid selleks, et pidada läbirääkimisi, pidi tal see teadmine olema ja nagu ta selgitas, siis tema hallata oli tabel, mis sellist teavet sisaldas.
  10. Kohus tuvastas, et B.S omi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kohus leiab sedagi, et tal ei olnud põhjust seetõttu eeldada, et ka teised oma osa korrektselt täidavad, mis biokohustuse täitmist puudutab. Teisisõnu, kuna tema seda ei teinud, mida ta on otsesõnu kinnitanud, siis ei täitnud ta ka oma nõuandvat rolli. Tema kohustus, nagu ta ka ise sellest aru sai, oli koos finantsjuhi ülesannetes oleva L.B-ga anda juhtkonnale sisend. Tõendid viitavad sellele, et B.S oli hooletu ja unustas VKS § 21 lg 11 piirangut märgata. B.S-il ei olnud alust eeldada, et Anti H.J täidab oma kohustuse lepingute sõlmimise näol korrektselt, kui sisend ja ka hilisem analüüs sellele tähelepanu ei juhtinud. Nähtuvalt B.S-i ütlustest eeldas ta, et otsustuspädevust omavatel isikutel on olemas vajalik informatsioon biokohustuse täitmise protsentide osas ja seda jälgitakse ning puudus alus kahelda, et biokohustus saab täidetud. See informatsioon pidi tulema muuhulgas temalt. Aga ei tulnud. Kui usalduspõhimõte kellegi puhul võiks rakenduda, siis on see L.B osas. Kuivõrd andmeid, mis kütuste koguseid ja prognoose sisaldasid, haldas L.B, siis oleks võinud B.S eeldada, et kui L.B märkab oma tabelites puuduseid, siis ta nendest ka märku annab. Lõppkokkuvõttes: tööjaotus küll oli, aga kõik jätsid nõutava teo tegemata. Kui tagajärje saabumise osas on üksteisest sõltumatult põhjuslikult käitunud mitu inimest, on klassikaliselt tegemist nö kõrvaltäideviimisega.
  11. B.S-i sõnul kinnitas tema veendumust, et biokohustuse täitmisega seonduvalt probleeme ei ole ka asjaolu, et järelevalveasutustele edastati nende päringute peale info selle kohta, kuidas AS Olerex kavatseb
  12. aastal biokohustuse täita. St edastati konkreetsed lepingud, 13 millest nähtus, millist biokütust ostetakse ning kuivõrd ei MTA-lt ega Keskkonnaametilt ei tulnud tagasisidet selle sobimatuse kohta, võis ka mõistlikult eeldada, et soetatud kütus on kohustuse täitmiseks sobilik. Seega puudusid ka viited, mis oleks andnud aluse kahelda kohustuse täitmises.
  13. B.S-i sõnu kinnitavad kohtus uuritud tõendid. Väärteotoimikusse on lisatud Keskkonnaameti kliima- ja välisõhubüroo juhataja M.M
  14. septembri 2023 pöördumine, milles juhitakse tähelepanu, et Keskkonnaameti andmetel (
  15. september 2023) on AS Olerex biokütuse osakaal 1,31%. Keskkonnaamet palus viivitamatult teavet, kuidas plaanib AS Olerex ülejäänud aja jooksul vähemalt 7,5% biokomponendi sisalduse nõude kütustes täita.
  16. oktoobri 2023 vastuskirjas selgitas AS Olerex esindaja, et sellise teabe küsimise õigus on Maksu- ja Tolliametil, kellega on sellel teemal suheldud. AS Olerex
  17. oktoobri 2023 vastuskirjast Maksu- ja Tolliametile selgub, et AS Olerex oli sõlminud kaks lepingut Bioforce Infra OÜ-ga biometaani statistika ostmiseks. Samuti oli Olerex AS sõlminud kaks lepingut taastuvtoorainel põhineva kütuse (HVO) ostuks Neste Oyj-ga. Sõlmitud lepingud edastati samuti. Teabe AS Olerex VKS § 21 täitmise plaanide kohta edastas Maksu- ja Tolliamet
  18. novembri 2023 kirja kohaselt ka Keskkonnaametile. MTA-lt ja Keskkonnametilt ei tulnud pärast Neste lepingute edastamist AS-ile Olerex mingisuguseid teateid selle kohta, et see viis, kuidas planeeritakse enda kohustus täita, tegelikult ei võimalda kohustuste täitmist. Keskkonnaametis kliima peaspetsialisti ametis olev M.O selgitas, et Keskkonnaametil olid olemas lepingud, millega AS Olerex plaanis biokohustuse täita ja nende põhjal oleks saanud hinnata, kas viis, kuidas AS Olerex soovis oma biokohustusi täita on kohane. Küll aga selgitas tunnistaja, et tema töökohustus ei ole seda ennetavalt hinnata, s.o kui kütus pole lastud tarbimisse. Kohus nõustub viimase mõttekäiguga ja leiab, et B.S-i tuginemine järelevalve uinutavale aspektile ei ole asjakohane. Keegi ei ole menetluse kestel vaidlustanud fakti, et Neste Oy-lt ostetud kütus oli biokütus ja sobis kohustuse täitmiseks. Ja selles osas oli vaikiv nõusolek Keskkonnaametilt olemas. Küll aga ei saanuks Keskkonnaamet kuidagi kontrollida seda, kui palju aasta lõpuks AS Olerex kütust tarbimisse lubab ja sealt omakorda seda, kui suureks kujuneb biokohustus.
  19. Lisaks eeltoodule ei viidanud B.S-i sõnul probleemidele ka VDS, kuhu kütuste ostu puudutav dokumentatsioon sisestati. Kõik oli „roheline“ ja seda ka pärast Neste Oyj tehinguid puudutavate andmete sisestamist. B.S eeldas, et biokohustus on täidetud, kuivõrd programmist ei tulnud ühtegi indikatsiooni sellele, et täitmisega võivad olla mingisugused probleemid või UCO puhul on mindud üle lubatud piirmäära. B.S-i sõnul UCO piirmäära VDS süsteemis ei arvesta. See on puhtalt arvutuslik, mida saab jälgida ettevõttesiseste tabelite põhjal. Sama kinnitas tunnistaja M.O , et esialgu tundus, et AS-il Olerex on biokohustuse nõue täidetud VDS-i põhjal, kus oli näha, et biokohustuse osakaal on täidetud, sest süsteem ei oska võtta arvesse UCO-le kehtivast mahupiirangut. Ettevõtja näeb samu andmeid ja saab teha samu järeldusi, mida Keskkonnaamet. Süsteemi vaadates ei olnud näha, et biokohustuse täitmisega oleks võinud olla mingisuguseid probleeme. Viimane aruanne detsembri kohta esitatakse
  20. jaanuaril ja siis süvenetakse andmetesse ja analüüsitakse. Vastupidiselt B.S-i arvamusele leiab kohus, et viidatud usaldus mingi süsteemi vastu näitab pigem seda, et asjad AS-ils Olerex ei olnud korras, asjad ei olnud korras B.S-il . B.S ise oleks pidanud aru saama, et biokohustuse nõue ei ole täidetud ja kui ka mingi arvutisüsteem väitis vastupidist, tulnuks sellest teada anda. Biokohustuse nõue tulenes seadusest ja seadust tuleb täita, mitte usaldada arvutisüsteemi.
  21. B.S-i ükskõikset ja hooletut suhtumist oma kohustuse täitmisesse ilmestab seegi, et tunnistajatena kohtuistungitel käinud turuosaliste ühtse seisukoha kohaselt ei ole biokohustuse täitmise jälgimine keeruline ülesanne valdkonna eest vastutavale isikule. Tunnistajad X.R Circle K Eesti AS-ist ja B.H Neste Eesti AS-ist, T.J Alexela AS-ist ja U.S Terminal AS-ist on kõik oma ettevõtetes tegelenud või tegelevad praegugi vedelkütuse seadusest tulenevate kohustuste ja nõuete jälgimisega, samuti taastuvenergia raporteerimisega.
  22. aprilli 2025 14 kohtuistungil kinnitasid kõik, et teavad, millistele nõuetele peab kütus vastama. Vastavalt tarnelepingutele tarnitakse tellitud kogused ja sellega tuleb kaasa vastav sertifikaat taastuvenergia Proof of Suistainability (POS) ja need lähevad VDS süsteemis kohustuste raporteerimisel üleslaadimisele. Kirja lähevad tarbimisse lubatud kogused. Nende asutused on täitnud
  23. aastal biokütuse kohustuse ja see oli objektiivselt täidetav. Raporteerimissüsteem tegelikult näitab ära koondvaates, mis on hetkeseis kalendriaasta jooksul, kui palju on täidetud. Spetsiifilisemaid andmeid jälgitakse ettevõttesisestes tabelites. Turuosaliste ütlustest tuleneb seegi, et biokohustuse täitmine ka kalendriaasta lõpus on reaalselt võimalik. Ehk et kui B.S oleks täitnud oma kohustust hoolikalt ja märganud, et Neste Oyj-ga sõlmitud lepingutega ei täideta biokohustust, siis oleks saanud kaaluda veel teisi võimalusi sobivat kütust või statistikat juurde soetada.
  24. Märkimata ei saa jätta sedagi, et B.S väitis kohtuistungil, et ta ei tea täpselt, millisest toorainest tehtud biokütus on kütuseterminali mahutis. Samuti ei tea ega kontrolli ta, millisest toorainest tehtud biokütus tarbimisse lubatakse. Kohtu jaoks näitab see suhtumist biokohustuse täitmisel kehtestatud nõuetesse.
  25. Kokkuvõttes leiab kohus, et B.S-ile saab heita ette hooletut ja kohusetundetut käitumist, millega on täidetud subjektiivne koosseis.
  26. Hooletusest tuleneva tegevusetusega rikkus B.S AS Olerex õiguslikke kohustusi ja kuivõrd AS Olerex oli õiguslikult kohustatud tegutsema, vastutab ta tegevusetuse eest, sõltumata sellest, et B.S-il endal ei olnud VKS-ist tulenevat biokohustuse nõude täitmise kohustust. Teisisõnu, biokohustuse nõude järgimine lasus juriidilisel isikul ning see kohustus jäeti

§ 14lg-s 1 nimetatud isiku poolt täitmata.

Selleks isikuks oli AS Olerex pädev esindaja B.S. Tema pädevust ei ole asjas keegi kahtluse alla seadnud, aga see tuleneb selgelt ka tema ametijuhendist ja ülesannetest, mis temal AS-is Olerex lasusid.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, mis omakorda tähendab seda, et AS Olerex on toime pannud VKS § 331 lg-s 2 sätestatud väärteo. Karistus
  2. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. Teo toimepanemise ajal kehtinud VKS § 33 1 lg 2 kohaselt karistatakse VKS §-s 2 1 sätestatud biokütuse koguenergia osakaalu nõuet rikkudes vedelkütuse tarbimisse lubamise eest kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 10 000 000 eurot. Seoses sätte rikkumise eest mõistetava sanktsiooni kujunemisega selgitas kohtuistungil ülekuulatud asjatundja S.Z, et rahatrahvi kuni 10 miljonit eurot eesmärk oli seaduse väljatöötamise ajal tagada, et rikkumine ei oleks tarnijale kasumlikum kui sanktsioon.
  2. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
  3. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati AS-i Olerex rahatrahviga 6 000 000 eurot. Karistuse määramisel on lähtepunktiks võetud pool sanktsiooni ülemmäärast, mis on 5 000 000 eurot, seejärel on hinnatud süü suurust mõjutavaid asjaolusid.
  4. Seoses AS-ile Olerex määratud karistusega märkis asjatundja S.Z kohtuistungil, et Keskkonnaamet arvestas AS-ile Olerex karistust määrates sellega, mida AS Olerex oleks 15 pidanud tegema, et biokohustuse nõue korrektselt täita, sh sellega, et milliseid kohustusi see oleks AS-ile Olerex kaasa toonud. Asjas ei ole vaidlust selles, et karistuse määramisel on lähtutud AS-ile Olerex soodsamast olukorrast. See tähendab, et UCO piirmäära arvutamisel arvestati, et tarbimisse lubatud kütuses on see füüsilisel kujul 1,7%, kuid sellele rakendub kahekordne arvestuslik kordaja. Kohtuväline menetleja märkis ära ja kohus nõustub sellega, et asjaolu, et mõned turuosalised on VKS 21 lg 1 p 11 tulenevat UCO maksimaalset osakaalu tõlgendanud veelgi rangemalt, ei oma AS-i Olerex seisukohast tähendust, kuna AS Olerex ei ole VKS 21 lg-st 1 tuleneva biokütuse osakaalu kohustuse täitmisel UCO osakaalu piiranguga üldse arvestanud.
  5. Viimane seisukoht on oluline seetõttu, et kohtuistungitel pöörati suurt tähelepanu VKS § 21 lg 11 tõlgendamisele. Eelkõige sellele, et milline ikkagi oli seadusandja mõte sätet luues, kuidas turuosalised sellest aru said ja seda rakendasid ning millisel moel on sätte tõlgendamine ajas muutunud. Asjatundja S.Z vastutas VKS § 2 1 lõike 11 loomise eest ning tema sõnul oli ja on viidatud sätte mõtteks ja eesmärgiks piirata teatud lähteainest toodetud kütuste osakaalu § 21 lg 1 kohustuste täitmisel. Tema ülekuulamisest selgus seegi, et mõnda lähteainet on võimalik võtta kahekordselt eesmärgi täitmisel arvesse. S.Z selgitas, et lisaks UCO-le saab kasutada kohustuse täitmiseks allikaid, mis ei ole kirjas Euroopa Parlamendi nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas. Nii on IX lisas A kütuste lähteainete nimekiri, mille kohta piiranguid ei ole, näiteks biometaan, mida saab kahekordselt arvesse võtta. Samuti elektrienergia, mida saab neljakordselt arvesse võtta sama eesmärgi täitmisel. Alates
  6. aastast, kui VKS § 2 1 lõige 11 kehtima hakkas, ei ole mingeid muudatusi normi sisus olnud, küll aga on muutunud selle tõlgendamine praktikas. Nimelt saatis Kliimaministeerium
  7. aasta augustis välja ametliku positsiooni turuosalistele, kuidas sätet käsitlema peab. Turuosalistele selgitati ametliku kirjaga, et 1,7% tohib kahekordselt eesmärgi suhtes arvesse võtta uue tõlgenduse järgi 3,4% ulatuses, aga tarbimisse tohib lubada kütust siiski vaid 1,7% ulatuses. Täpsustati ka seisukohta, et UCO-t, mis on üle 1,7% koguseliselt, võetakse arvesse fossiilse kütusena ja seda VKS § 21 lg 1 arvestusse biokütusena võtta ei saa.
  8. Väärteotoimikus on Keskkonnaameti
  9. detsembri 2024 vastus Eesti Transpordikütuste Ühingu selgitustaotlusele seoses biokütuste kohustusliku osakaalu arvestusega, mis puudutab Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (2018/2001, edaspidi direktiiv) IX lisa B osas toodud toormest toodetud biokütuse arvestamist VKS-st tuleneva biokohustuse täitmise osas. Keskkonnaamet on seisukohal, et ehkki lisa IX osa B toormetest toodetud biokütuste maksimaalne võimalik panus taastuvenergia osatähtsuse kohustuse täitmises on piiratud, ei välista see kordajate kasutamist. Seda seisukohta toetab Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivile ja Euroopa Komisjoni direktoraadi selgitusele ning vedelkütuste seaduse sõnastusele tuginedes nii Kliimaministeerium kui Keskkonnaameti õigusosakonna analüüs. Kliimaministeerium esitas
  10. septembril 2024 seisukoha, mille alusel aastapõhisest biokütuste osakaalu eesmärgist, mis on 7,5% koos kordajatega, tuleb täita 4,1% muude allikatega (7,5% 3,4% = 4,1%). Ületades lubatud füüsilist 1,7% piiri ei arvestata piiri ületavat osa aastase massibilansieesmärgi 7,5% täitmisel (ei ühekordselt ega kahekordselt), kuna nende toormete puhul on tegemist kasutatud toiduõli või määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt
  11. või
  12. kategooriasse klassifitseeritud loomarasvaga, mille kasutamist ei soovitata soodustada. Lisa IX osa B toormetest toodetud biokütuste panus taastuvenergia osatähtsuse kohustusse täitmises on küll piiratud, kuid kordajate kasutamine pole välistatud. Selleks, et kahekordne kordaja neile toormetele ei rakenduks, peaks vastav erisus olema eraldi välja toodud – näiteks VKS § 21 lõikes
  13. Sellist erisust praegu seaduses defineeritud ei ole. Seega jäi Keskkonnaamet kindlaks seisukohale, et aastapõhise biokütuste osakaalu eesmärgi täitmisel võib lisa IX osa B toormetest toodetud biokütuste panuse arvestamisel kasutada kordajat kaks, kui turule lubatud kütuse osakaal jääb lubatud ülempiiri sisse.
  14. Kokkuvõttes, nagu öeldud, kulus istungitel sellele teemale palju aega, kuid kokkuvõttes kohtu arvates ebaselgus VKS § 21 lg 11 tõlgendamises ja riigipoolsed erinevad seisukohad 16 sätte rakendamise osas asja lahendamise seisukohalt olulist rolli ei oma. Tõendid näitavad AS Olerex biokohustuse täitmisel viidatud sättega üldse ei arvestanud.
  15. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud süüd vähendava asjaoluna, et tegu ei toonud kaasa otsest keskkonnakahju, kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda ning ka seda, et tegu on pandud toime kaudse tahtlusega. Süüd suurendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et AS-i Olerex on varem sarnaste rikkumiste eest karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (
  16. aprilli 2025 seisuga) on kehtiv Riigikohtu
  17. novembri 2024 otsus väärteoasjas nr 4-24-37, millega AS-i Olerex karistati AÕKS § 235 1 lg 2 järgi rahatrahviga 300 000 eurot. Arvestati sedagi, et AS Olerex ei ole
  18. ja
  19. aastal suutnud täita vedelkütuse seadusest ja atmosfääriõhukaitse seadusest tulenevaid nõudeid ning ettevõtet on rikkumiste eest ka karistatud. Kohtuväline menetleja märgib, et VKS § 2 1 lg-s 11 sätestatud piirangul on kindel eesmärk, miks VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmisel kasutatud toiduõli (UCO) piiramatult kasutada ei tohi ja sellega oleks pidanud AS Olerex arvestama.
  20. Kohtuväline menetleja leiab sedagi, et AS-il Olerexil jäi rikkumise tulemusena tegemata märkimisväärne rahaline väljaminek. Nimelt saab kahekordse energiasisaldusena arvesse võtta ainult selliseid kütuseid, mis on toodetud direktiivi nr (EL) 2018/2001 lisas IX nimetatud toorainetest (vedelkütuse seadus § 21 lõige 3). Kasutatud toiduõli (UCO) kuulub direktiivi IX lisa loetellu. Kuivõrd VKS § 21 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks vajalik kütus soetati Neste OYj-lt lepingute nr 1547531/40009527 ja 1543310/40009469 alusel, oleks mistahes muul toorainel põhineva kütuse juurde soetamine kaasa toonud täiendavaid kulutusi lisaks kütuse soetamisele ka transpordikulu, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATEKAS) § 66 lg-st 6 tuleneva aktsiisi ja vedelkütusevaru seaduse (VKVS) § 10 lg-st 1 tuleneva varumakse näol. Asjaolu, et kasutatud toiduõli (UCO) osas, mis ületas 1,7% piirmäära, tehti samuti kulutus, ei ole määrav, kuna see on ettevõtte poolt võetud äririsk.
  21. VKS § 21 lg-s 1 sätestatud 7,5% biokohustuse osakaalu nõude täitis AS Olerex
  22. kalendriaastal 6,01% (ehk koguseliselt 738249320 MJ) ulatuses ning 1,49% ulatuses jäi kohustus täitmata. AS Olerex oleks pidanud juurde tarnima vähemalt 183026869,7 MJ jagu ehk 5 383 143,2 liitrit taastuvtoorainel põhinevat kütust, kahekordse arvestusliku kordaja rakendamise korral 2 691 571,6 liitrit taastuvtoorainel põhinevat kütust, mille soetamine oleks AS-ile Olerex pidanud kaasa tooma täiendavaid väljaminekuid vähemalt ca 4,6 miljonit eurot. Arvestades, et
  23. aastal oli VKVS § 10 lg-st 1 tulenev varumakse määr diislikütuse puhul 4,00 eurot 1000 liitri kütuse kohta, oleks 2 691 571,6 liitri täiendava diislikütuse soetamisel puhul kohustuslik varumakse olnud 10 766,28 eurot (2691571,6/1000*4=10 766,28). ATEKAS § 66 lg-st 6 tuleneva diislikütuse aktsiisimääraks
  24. aastal oli 372 eurot 1000 liitri kohta. Kuivõrd AS Olerex ei soetanud juurde vähemalt 2 691 571,6 liitrit taastuvtoorainel põhinevat diislikütust, mille osas oleks AS Olerex pidanud maksma 1 001 264,64 eurot kütuseaktsiisi (2691571,6/1000*372=1 001 264,64), jäi nimetatud summa kütuseaktsiisi näol riigikassasse laekumata.
  25. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata jätmise tagajärjel on AS Olerex saavutanud märkimisväärse rahalise kokkuhoiu, mida tuleb karistuse määramisel arvesse võtta.
  26. Lisaks esineb kohtuvälise menetleja hinnangul suur avalik huvi menetlusaluse isiku karistamiseks. Vedelkütuse seadusest tulenevad kohustused on mõeldud täitmiseks kõikidele kütuseturu osalistele ning AS Olerex poolt toime pandud rikkumisega saadav majanduslik kasu seab ohtu ausa konkurentsi Eesti Vabariigis toimival kütuseturul. AS Olerex näol on tegemist suurt turuosa omava fossiilkütuseid müüva ettevõttega ja seega ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. Eesti Vabariigil tuleb Euroopa Liidu ees võetud kohustusi täita ja selleks peavad omapoolse panuse andma kõik kütuseturu osalised. Seetõttu tuleb AS-i Olerex 17 läbi piisavalt range karistuse määramise mõjutada edaspidi hoiduma taoliste süütegude toimepanemisest.
  27. Puutuvalt AS-i Olerex varasemate samalaadsete rikkumiste arvestamisse nõustub kohus kaitsjatega, et varasemat VKS nõuete rikkumist ei saa AS-ile Olerex ette heita. Seda põhjusel, et AS-i Olerex ei ole VKS-ist tuleneva nõude rikkumise eest karistatud.
  28. Kohus ei nõustu Keskkonnaametiga ka selles, et AS-i Olerex süüd saab lugeda keskmisest suuremaks. Kohus tuvastas, et tegu on pandud toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, ehk et erinevalt kohtuvälisest menetlejast kohus tahtlust ei tuvastanud. Uuritud tõenditest nähtub, et AS Olerex soovis
  29. aastal biokohustuse täita, selleks olid aegsasti sõlmitud reaalsed tarnelepingud. AS Olerex oli nii MTA kui Keskkonnaameti järelevalve all ja tegi riigiasutustega koostööd. Seejuures esitas nõudmisel andmed enda plaanide kohta biokütuse nõude täitmisel ka MTA-le, kelle kaudu jõudsid need materjalid ka Keskkonnaametini. Enda ettekujutuse kohaselt AS Olerex biokohustuse nõude täitis ja miski ei viidanud sellele, et seda ei tehtud. Hiljem selgus, et AS-il Olerex jäi tähelepanuta UCO-le seatud piirang. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et kütuste valdkonna regulatsioon on spetsiifiline, mahukas ja ajas muutuv ja ka järelevalvet teostavad ametnikud on andnud vastakaid seisukohti, kuid praegusel juhul ei tulnud AS-i Olerex eksimus eeltoodust. B.S, kes on AS-is Olerex on valdkonna eest vastutav pädev esindaja oli hooletu ja unustas UCO piirangu ära. Nagu ta ise märkis, et ta küll oli seda sätet lugenud, kuid see unustati ära. Keegi ei tulnud selle peale, et seda üldse jälgida. Seega ei ole põhjust analüüsida seda, kas regulatsioon oli B.S-ile või teistele turuosalistele mõistetav. Kohus nõustub kaitsjatega ka selles, et AS-i Olerex rikkumine ei olnud pahatahtlik. Oluline on seegi, et AS-il Olerex oli alternatiivne võimalus, kuidas biokohustus täita isegi soodsamalt, kuid sellest tehingust otsustati loobuda (nn POME tehing, millest järgnevalt).
  30. Menetleja hinnangul oleks biokohustuse täitmiseks sobiliku kütuse hankimine AS-ile Olerex kaasa toonud vähemalt 4,6 miljoni euro suuruses täiendavaid kulutusi. Lisaks juurde veel varumaks ja diislikütuse aktsiisimaks. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsjatega, et selline väide ei ole tõendatud. L.B ja B.S-i ütluste põhjal peeti enne nö UCO tehinguid läbirääkimisi toorainest POME (palmiõli tootmiskäitise heitvesi) HVO soetamiseks, milline on samas hinnaklassis UCO-ga või isegi soodsam. Seda kinnitab ka kaebusele lisatud kirjavahetus. POME kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas nimetatud tooraine läheb biokohustuse täitmisel arvesse kahekordselt. AS-le Olerex edastati
  31. augustil 2023 kinnitus POME soetamiseks hinnaga 1110 USD/m
  32. Neste Oyj-lt soetati UCO-t hinnaga 1160 USD/m
  33. Ehk kui AS Olerex oleks
  34. aastal valinud biokohustuse täitmiseks UCO asemel POME toorainest HVO vastavalt neile tehtud pakkumisele, oleks see olnud isegi soodsam, kui soetatud UCO-l põhinev HVO. Kuivõrd mõlemaid võetakse arvestusse kahekordselt ning POME puhul puudub piirang, tulnuks füüsiliselt biokütust soetada ka samas suurusjärgus. Keskkonnaameti arvutuskäik võiks kohtu arvates tulla kõne alla siis kui oleks tuvastatud, et AS Olerex rikkus oma kohustust tahtlikult kaalumata üldse alternatiive taastuvtoorainel kütuse soetamisel. Käesoleval juhul aga ei ole alust väita, et AS Olerex oleks saanud märkimisväärse rahalise kokkuhoiu ja seeläbi konkurentsieelise.
  35. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuivõrd VKS § 331 kaitstavaks õigushüveks on puhas keskkond fossiilsete kütuste tarbimise vähendamisega ja keskkonnale kahju ei tekkinud ning AS Olerex rikkumisest tegelikult kasu ei saanud, tuleb lugeda süü suurust keskmisest oluliselt väiksemaks. Kui VKS § 2¹ lg-st 11 tulenevat nõuet (UCO maksimaalne osakaal kuni 1,7%) mitte arvesse võtta, oleks VKS § 2 lg-st 1 tulenev kohustus täidetud 7,59% ulatuses. AS Olerex ei tegutsenud tahtlikult, ta oli hooletu. Ta püüdis biokohustuse nõuet täita, kuid eksis. Eksimus peab olema kergemalt karistatud kui teadlik tegevus või tegevusetus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Keskkonnaameti määratud karistust tuleb vähendada. 77.

§ 13

lg 2 kohaselt tegevusetusega toimepandud süüteo puhul võib kohus kohaldada

§ 60

sätestatut.

§ 60

lg 2 sätestab, et kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Kohus leiab, et kõiki 18 asjaolusid arvestades on

§ 60

rakendamine põhjendatud.

§ 60

lg 2 kohaselt oleks kergendatud karistuse ülemmäär ca 6,67 miljonit eurot.

§ 56

lg 1 tingimustele vastav karistuse keskmine määr on sellisel juhul umbes 3,3 miljonit. Karistust raskendavaid või karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Üldpreventiivses mõttes peab karistus andma ühiskonnale selge sõnumi, et väärkäitumist ei aktsepteerita. Eripreventsioon peaks isikut mõjutama edaspidi õiguskuulekalt käituma. Lõpuks taandub küsimus sellele, et kuidas peaks lohakust karistama ja küsimus, nii nagu kohus tuvastas, ei ole ainult ühe inimese hooletus käitumises. Organisatsioonis üles ehitatud süsteem vajalike nõuete ja kohustuste täitmiseks ei rakendunud, sest vajalikud otsustajad ei hoolinud.

  1. Kohus tühistab Keskkonnaameti
  2. novembri 2024 otsuse väärteoasjas nr 940024000261 osaliselt, seda karistuse osas. Kohus määrab AS-ile Olerex VKS § 33 1 lg 2 alusel rahatrahvi alla ühe kolmandiku vähendatud sanktsiooni keskmisest määrast, so 900 000 eurot. Menetluskulud
  3. Käesoleva väärteoasja kohtuvälises kui ka kohtumenetluses on kaebajale õigusabi osutanud vandeadvokaadid Oliver Nääs (tunnihinnaga 220 eurot) ja Kristi Rande (tunnihinnaga 200 eurot). Väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel on kaebaja kandnud menetluskulusid kaitsjatele makstud tasu näol kokku 10 882 eurot (ilma käibemaksuta). Väärteoasja kohtulikul menetlemisel on kaebajale õigusabi osutatud kokku summas 16 130 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palusid kaitsjad arvestada kulude hulka
  4. mail 2025 kohtuistungile kulunud aja.
  5. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses mh menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Samas on Riigikohus selgitanud, et väärteomenetluse seadustiku
  6. peatükis ette nähtud kaebemenetluses reguleerib valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist erinormina VTMS § 23, mis näeb ette tasu hüvitamise vaid väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3, 5-6 sätestatud alustel (Riigikohtu
  7. novembri 2024 otsus 4-24-1678 p 6 ja
  8. märtsi 2023 otsus 4-22-3337 p 7, 8).
  9. Kuivõrd kohus menetlust ei lõpetanud, vaid kergendas kohtuvälise menetleja mõistetud karistust, jättes AS-i Olerex süüditunnistamise VKS § 331 lg 2 järgi muutmata, tuleb menetluskulud kanda menetlusalusel isikul endal. (allkirjastatud digitaalselt) 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.