Obsah (6)

§ 55§ 39§ 2§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1834 Määruse kuupäev 17. juuni 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus seoses hambaravi ja psühhiaatrilise abi tagamisega RESOLUTSIOON 1. Tagasta

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 55

lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja ei kõrvalda tähtaegselt taotluses esinevaid puudusi, jätab kohus taotluse (sh esialgse õiguskaitse taotluse) läbi vaatamata.

1. Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määrusega jäeti X kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning teda kohustati kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal teada anda, kas kaebaja jääb kaebuses esitatud tuvastamisnõude juurde või nõustub kaebaja esitama kohtule kohtu poolt tõhusamaks peetud kohustamisnõude, tasuda kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning põhjendada esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kohus pikendas
4. juuni
5. a määrusega Tartu Halduskohtu
6. juuni
7. a määrusega kaebajale antud tähtaega ning andis kaebajale kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja neli päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
8. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu
9. juuni
10. a määruse kätte samal päeval. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema
11. juunil 2025 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
12. juuni
14. Vaatamata sellele, et kaebaja esitas
15. juunil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, ei vasta X kaebus siiski

§-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kaebaja ei ole

§ 39

lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud menetlusabi taotlust ega andmeid riigilõivu tasumise kohta. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumisest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Ka ei ole kaebaja kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudusi, s.o tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavat riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 2 11. Pelgalt kaebaja seisukoht, mille kohaselt peaks RLS § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud riigilõivuvabastus kehtima ka praeguses asjas, ei muuda kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi olematuks. Kohus järgis 11. juuni 2025. a määrust tehes

§ 2

lg-s 5 sätestatud kohtu kohustust ning selgitas kaebajale, et praeguses asjas kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse menetlemiseks on vajalik riigilõivu tasumine, kuid vaatamata sellele kaebaja seda ei teinud. Ka ei kasutanud kaebaja talle antud võimalust esitada menetlusabi taotlus, vaid selle asemel taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

1. Kohus leiab, et kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole põhjendatud. Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ei ole vastuolus see, kui siseriiklikult seatakse kohtusse pöördumisele teatud piiranguid riigilõivu tasumise kohustuse näol ning selle tasumata jätmisel või menetlusabi taotluse esitamata jätmisel jäetakse tema pöördumine sisuliselt menetlemata. Kohtusse pöördumise õigus ei pea olema tagatud absoluutsena. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm
2. juuni 2013, 3-3-1-86-12, p 11).
3. Sõltumata sellest, et kohus ei võtnud
4. ega
5. juuni
6. a määruses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse osas seisukohta, vaid kohus hindas seda praeguses määruses, ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust nendes esinevate puuduste kõrvaldamiseks uuesti käiguta. Kaebajal on pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta peab juba mitmetest varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik, kuidas kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi kõrvaldada. Puuduste kõrvaldamiseks ei ole piisav kohtumääruses märgitu eiramine ja selle asemel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse esitamine.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XF kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

15.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3