Obsah (10)

§ 25§ 97§ 23§ 53§ 52§ 2§ 24§ 56§ 98§ 223

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-16489 K

) § 217 lg 1 järgi 10 päeva jooksul arestimisest teadasaamisest. 4.2. Sissenõudjal oli täitemenetluse seadustiku (

) § 56 lg 3 järgi õigus viivisenõuet suurendada kuni enampakkumise päevani.

§ 25

ei näe ette täiendavat vabatahtliku täitmise tähtaega viivisenõude suurendamisel. Kuigi kohtutäitur võib viivise suurendamisel uue vabatahtliku täitmise tähtaja määrata (nagu teises täiteasjas), ei ole selle tegemata jätmine enampakkumise tingimuste rikkumine. 4.

1. Kohtutäituril ei olnud kohustust täitemenetlus lõpetada. Võlgnik tasus temale teadaoleva võla 35 080 eurot enne enampakkumise lõppu. Kohtutäitur küsis õigesti täitemenetluse lõpetamise kohta sissenõudja seisukohta, et välja selgitada, kas ja millises ulatuses sissenõudja viivist nõuab. Kohtutäitur teavitas võlgnikku nõude suurendamisest ja andis võlgnikule teada, et sissenõudja ei ole nõus enampakkumise tühistamisega. Võlgnik sai 16.10.2023 teate nõude suurendamisest kätte 19.10.
2. Kohtutäitur ei ole viivitanud täiendavast nõudest teavitamisega kui ta selle kätte sai. 4 2-23-16489 4.
3. Võlgnik ei tasunud võlgnevust enne enampakkumist, vaid ositi selle ajal ja suurendatud nõue jäi rahuldamata. Seetõttu ei olnud kohtutäituril õigust enampakkumist

§ 97lg 1 järgi tühistada.

Tegemist ei ole hea usu põhimõttega vastuolus oleva täitemenetlusega. Kuigi enampakkumise lõpuks jäi võlgnevuseks vaid suhteliselt väike summa (korteriomandi väärtusega võrreldes), oli kohtutäituril õigus enampakkumine lõpule viia. 4.

1. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 1708 eurot, kostja II kasuks 1244,40 eurot ja kostjate III ja IV kasuks solidaarselt 1540 eurot. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostjate kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega. 5.
3. Kohtutäitur oleks pidanud enampakkumise tühistama ja täitemenetluse lõpetama 13.10.2023, mil võlgnik oli tasunud 35 080 eurot. Kohtutäitur keeldus ekslikult täitemenetluse lõpetamisest. 5.
4. Nõude suurendamisel ei saanud kohtutäitur enampakkumist jätkata, sest enne oleks pidanud andma võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja. Kohtutäitur oleks pidanud viivisenõude suuruse ise välja arvutama, mitte küsima seda sissenõudjalt. Ka 31.07.2023 maksegraafiku kokkuleppe järgi pidi viivise suuruse teatama kohtutäitur. Kohtuotsuses esitatud tõlgendus kaasa ebaõiglase olukorra, kus sissenõudja saab enne enampakkumise lõppu oluliselt oma nõudeid suurendada ja välistada võlgniku võimaluse nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Kostja I ja II tegevus oli hea usu põhimõtte vastane. 5.
5. Kohtutäitur rikkus

§ 23lg 4 1 ja § 56 lg 1 nõudeid.

Täitmisteates ei olnud märgitud viivise suurust ega arvutuskäiku. Täitmisteatele lisatud raamatupidamise õiendist nähtus küll viivisenõude summa, kuid mitte arvutuskäiku. Täitmisteate puuduste tõttu oli tühine korteriomandi arestimine ja müük enampakkumisel. Korteriomand oli arestitud üksnes põhinõude ja täitekulu sissenõudmiseks, kuid mitte viivise sissenõudmiseks. 5.4. Kostjale 2 pidi olema kinnisasja sundmüügi ajal teada, et täitmata nõude suuruseks ca 2000 eurot, mistõttu kostja 2 oleks pidanud

§ 53

lg 1 ja

§ 52lg 2 alusel korteri sundvalitsemisele määrama või seda vähemalt kaaluma.

Kuna kinnisasja väärtuseks oli kostja 2 hinnangul 113 620 eurot (dtl 321) ehk hiljem lisandunud täiendavast nõudest ca 50 korda enam väärt, siis sellise korteri sundvalitsemisel oleks nõude täitmine olnud saadava üüri arvel võrdlemisi lühikese perioodi vältel. Vastustaja seisukoht

1. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5 2-23-16489 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus jaotab uuesti menetluskulud, apellatsioonkaebus rahuldatakse.
3. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas pärast nõude tasumist toimunud viivisenõude esitamisel oleks kohtutäitur pidanud andma võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja ja kas selle tegemata jätmine on enampakkumise tingimuste oluline rikkumine. 9.

§ 23

lg 4⁵ näeb ette, et kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses.

§ 2

lõike 1 punktis 19 nimetatud täitedokumendi (notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud rahalise nõude rahuldamiseks) puhul tuleb

§ 23

lg 4 1 järgi täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kohtupraktikas on selgitatud, et täitemenetluse tõhususe ja võlgniku õiguste kaitse huvides on see, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile koos täitmisavaldusega nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete suuruse kuni täitmisavalduse esitamise ajani ning näitab ka üksikasjaliku arvutuskäigu, kuidas ta nimetatud tulemusele on jõudnud. Edasi arvutab viivist kohtutäitur ise (RKTKm 21.06.2017, 3-2-1-63-17, p 32). 10. Kolleegiumi hinnangul tuleneb eelnevast, et täitmisavalduse esitamisel määratleb sissenõudja, kas ja millises ulatuses ta soovib võlgnikult viivise sissenõudmist. Viivise nõudmisel tuleb sissenõudjal märkida nõude sissenõutavaks muutumise aeg, viivise määr ja arvutuskäik kuni täitmisavalduse esitamise ajani. Kui sissenõudja soovib tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist, tuleb tal seda eraldi märkida, vastasel korral võib kohtutäitur ja võlgnik eeldada, et sellist nõuet täitmisel ei ole. 11.

§ 23

lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel.

§ 24

lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Täitmisteatest saab võlgnik teada, milline sissenõudja on millisel alusel tema suhtes täitemenetlust alustanud ja millises summas.

§ 24

lg 3 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates muu hulgas ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§-st 24 tuleneb, et täitmisteates tuleb näidata nõude sisu (TlnRnKm 01.03.2019, 2-18-1391, p 50). Justiitsministri 15.12.2009 määrus nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisa 6 kehtestab täitmisteate vormi ning selle järgi näidatakse vormil nõude sisu. Kolleegium täpsustab, et nõude sisust peab nähtuma muuhulgas põhi- ja kõrvalnõuete ulatus ja kas sissenõudja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. 12. Nõustuda ei saa tõlgendusega, et

§-st 56 tuleneb tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude täitmisele esitamiseks erikord, mille järgi võib sissenõudja selle nõude esitada ilma ajaliste piiranguteta ning selle täitmiseks ei pea andma vabatahtliku täitmise tähtaega (

§ 25

).

§ 56lg 3 näeb ette, et viivist arvestatakse kuni enampakkumise päevani.

Seda sätet tuleb mõista nii, et viivist arvestatakse kuni enampakkumise päevani siis, kui sissenõudja on täitmisavalduses selgelt märkinud, et ta soovib tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. Kui sissenõudja seda märkinud ei ole, kuid soovib viivisenõuet suurendada, on tegemist uue täitmisavalduse ja uue nõudega. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on viivisenõue eraldiseisev nõue. Sarnaselt on kohtupraktikas selgitatud, et seadus ei keela pärast põhinõude sissenõudmiseks alustatud täitemenetluse lõpetamist alustada samast 6 2-23-16489 täitedokumendist tuleneva viivisenõude sissenõudmist (TlnRnKm 05.07.2024, 2-22-13296, p 12.1). Uue nõude täitmisele esitamisel peab täitur võlgnikku teavitama täitmisteatega (

§ 24

) ja andma võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja (

§ 25). 13.

Praegusel juhul ei esitanud sissenõudja täitmisavalduses soovi tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise sissenõudmiseks ning täitur ei asunud seda ka sisse nõudma. Täitmisavaldusest (dtl 221) nähtub, et nõude sisu on võlgnevus ja nõude suurus on 32 520,08 eurot. Täitmisavaldusele lisas sissenõudja raamatupidamise tõendi (dtl 238), kuid ka selles ei ole viidet tulevikus sissenõutavaks muutuvale viivisele. Täitmisteates (dtl 253) märkis kohtutäitur, et nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue ja nõude suurus on 06.06.2023 seisuga 32 520,08 eurot. Täitmisteatest ei nähtu põhi- ja kõrvalnõuete ulatus ega see, et kohtutäitur täidaks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõuet.

1. Et sissenõudja ei esitanud täitmisavalduses soovi tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise sissenõudmiseks ning täitur ei asunud seda sisse nõudma, tuleb sissenõudja 16.10.2023 avaldust viivise sissenõudmiseks käsitada uue nõude täitmiseks esitamisena. 16.10.2023 koostas kohtutäitur teate nõude suurenemisest (dtl 476) ning selle järgi on sissenõudja nõue 13.10.2023 seisuga 34 749,84 (sh viivised), s.o 2230,63 eurot rohkem kui eelmise teate järgi.
2. Kolleegium märgib, et 16.10.2023 kohtutäituri teatest ei nähtu, vastuolus

§ 24lg-ga 1, põhi- ja kõrvalnõuete ulatus.

Muuhulgas ei nähtu see, et nõue on võrreldes 06.06.2023 täitmisavaldusega suurenenud viivise võrra. Kohtutäitur ei määranud võlgnikule ka vabatahtliku täitmise tähtaega

§ 25järgi.

1. Vabatahtliku täitmise tähtaja andmiseks ei saa pidada kohtutäituri kirjavahetust võlgnikuga ajavahemikul 16.10.2023–20.10.
2. Sellest nähtub (dtl 482), et 19.10.2023 kl 16.32 kirjutas täituri büroo töötaja võlgnikule, et tasuda on veel 2230,63 eurot, mis tuleb maksta enampakkumise lõpuks 20.10.2023 kl 10.
3. See tähtaeg ei vasta

§ 25lg 1 nõuetele (30 päeva).

1. Kolleegium leiab, et 16.10.2023 esitatud täiendava viivisenõude kohta seaduse nõuetele mittevastava täitmisteate koostamine ning uue nõude vabatahtliku täitmise võimaldamata jätmine on enampakkumise tingimuste olulised rikkumised, mis toovad kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.
2. Kolleegium ei nõustu kostjate III ja IV vastuväitega, et hageja loobus 31.07.2023 maksegraafiku sõlmimisega

§ 24ja 25 tulenevatest õigustest.

31.07.2023 nõude ositi tasumise kokkulepe sätestas muuhulgas: „Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 56 lõikele 1 sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Kui täitedokumendis sisaldub viivise maksmise kohustus, jätkab kohtutäitur täitemenetlust võlgniku suhtes kuni viiviste lõpliku sissenõudmiseni. Lisanduva viivisesumma ja kohtutäituri tasu suuruse kohta väljastab kohtutäitur võlgnikule teabe peale kokkuleppes märgitud summa tasumist”. Kolleegiumi hinnangul on

§ 24

ja 25 sätestatud enampakkumise tagatised imperatiivsed ning võlgnik ei saa neist kokkuleppega loobuda. 19. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki

§ 98

lg 2 kohaselt omandit ning koos enampakkumise kehtetuks tunnistamisega saab nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Kostjad III ja IV on kantud ühisomanikuna kinnistusraamatusse. Enampakkumise kehtetuse tõttu on kanne ebaõige. Tuginedes AÕS § 65 lg-le 1 ja TsÜS § 68 lg-le 5 rahuldab kolleegium hagi kinnistusraamatu 7 2-23-16489 kande parandamiseks kohustamiseks ning AÕS § 80 lg 1 järgi kinnisasja valduse välja mõistmiseks.

1. Kostjad III ja IV palusid määrata kohtuotsuse resolutsioonis, et neid kohustatakse kohtuotsust täitma, sh. korteriomandi asukohaga /aadress/, registriosa nr XXXXXXX, valdust hagejale üle andma, üksnes juhul ja tingimusel, et hageja on täitnud kostjate III ja IV suhtes kohustuse anda välja rahasumma, mille ta on saanud täiteasjas nr 027/2023/2692 enampakkumise tulemi jäägi väljamaksena ostuhinna arvel, ning hüvitanud kostjatele III ja IV korteriomandi reaalosa esemeks oleva eluruumi parendamiseks tehtud kulutused.
2. Kostjate III ja IV taotlus tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 ja TsMS § 445 lg 1 järgi osaliselt rahuldada. VÕS § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 ls 1 mõttes. Riigikohus on ka varem leidnud, et kostja põhjendatud kohustuse täitmisest keeldumise korral saab rahuldada hagi vastunõude täitmise tingimusega (vt nt RKTKo 20.12.2005, 3-2-1-136-05, p 33; RKTKo 02.12.2010, 3-2-1-96-10, p 14).
3. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel tekib kostjatel III ja IV

§ 98

lg 4 järgi alusetu rikastumise nõue hageja vastu ostuhinna osas, mis on hagejale enampakkumise tulemist välja makstud. Kostjate III ja IV nõue hageja vastu on VÕS § 110 lg 1 tähenduses piisavalt seotud hageja nõuetega kostjate III ja IV vastu. Kolleegium määrab, et kostjad III ja IV on kohustatud andma kinnistusraamatu kande parandamiseks vajalikud tahteavaldused ning välja andma kinnisasja valduse üksnes tingimusel, et hageja on täitnud kostjate III ja IV suhtes kohustuse anda välja rahasumma, mille ta on saanud täiteasjas nr 027/2023/2692 enampakkumise tulemi jäägi väljamaksena ostuhinna arvel. Ülejäänud osas jääb kostjate III ja IV taotlus täitmise viisi määramiseks rahuldamata. Kostjad III ja IV ei ole esile toonud, mis kulutusi nad korteriomandile on teinud. Kohtuotsuse täitmise viisi TsMS § 445 lg 1 järgi saab määrata üksnes seoses sellise kohustusega, mis on üheselt arusaadav ja täidetav TsMS § 442 lg 5 mõttes. Menetluskulude jaotus

1. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi panna kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
2. Kui võlgnik esitab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, siis on vajalik, et menetluses osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja, sest ainult sel juhul on kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide nimetatud isikute jaoks, keda see enim riivab. Kui võlgnik ei esita hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18). Eelnevast järeldub, et hageja esimese nõude osas on kostjad I–IV kaaskostjad TsMS § 165 lg 1 tähenduses. 25.

§ 223

lg 2 p 4 sätestab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Kohtupraktikas on leitud, et

§ 223lg 2 p 4 eesmärgiga saab arvestada ka kulude jaotamisel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlemisel (Tln

RnKo 24.03.2017, 2-15-18141, p 24). Sellest tulenevalt jätab kohus esimese nõudega seonduvad hageja 8 2-23-16489 menetluskulud kohtutäituri ehk kostja II kanda. Kuna teine ja kolmas nõue on esitatud ainult kostja III ja IV vastu ja on edukas, siis jäävad selle nõudega seonduvad hageja kulud kostjate III ja IV kanda solidaarselt. Kostjate kulud on põhjendatud jätta iga kostja enda kanda. 26. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 9