Obsah (12)

§ 113§ 402§ 1§ 404§ 4034§ 411§ 416§ 100§ 101§ 397§ 403§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.10.2024 kuni põhivõlgnevuse 1789,99 euro tasumiseni.

1. Jätta hagi rahuldamata intressi 106,64 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 395,72 euro, lepingutasu 9,90 euro, haldustasu 23,60 euro ning edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista välja viivise viivisemääraga 9,90% ja 18% aastas.
2. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta menetluskulud 80,90% ulatuses kostja kanda ja 19,10% ulatuses hageja kanda.
5. Mõista kostjalt Xlt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 436,86 eurot. 2-24-15191
6. Mõista kostjalt Xlt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS järelmaksulepingu nr L89006340769 L
3. Inbank Finance ja kostja 20.08.2021 ning 25.08.2021 väikelaenulepingu nr Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Inbank Finance AS omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest. Lepingu nr L89006340769 kohaselt on krediidi kulukuse määr 23,31% aastas ja lepingu nr L89006376623 kohaselt on krediidi kulukuse määr 29,26% aastas. Lepingus nr L89006340769 lepiti kokku intressimääras 9,90% aastas ja 0,08 eurot päevas ning lepingus nr L89006376623 lepiti kokku intressimääras 18% aastas ja 0,75 eurot päevas. Viivisemäär võrdub intressiga. 2 2-24-15191 Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Ühtlasi oli kostja kohustatud tasuma lepingute eest lepingu- ning haldustasu.
4. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 07.12.2021 lepingute ülesütlemise hoiatused (tähtajaga 21.12.2021), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.12.2021 lepingud üles. Lepingute ülesütlemise seisuga, s.o 27.12.2021 oli kostjal tasumata 20.09.2021, 20.10.2021, 20.11.2021 ja 20.12.2021 osamaksed.
5. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.12.2021 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
6. Lepingu nr L89006340769 alusel võimaldati kostjale kaupa summas 289,99 eurot. Kostjalt ei ole lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 27.12.2021 laekumisi esialgsele võlausaldajale toimunud. Seega on kostjal lepingust nr L89006340769 tulenev põhivõlg summas 289,99 eurot. Lepingu nr L89006376623 alusel võimaldati kostjale laenu summas 1500 eurot. Kostjalt ei ole lepingu ülesütlemise seisuga laekumisi esialgsele võlausaldajale toimunud. Seega on kostjal lepingust nr L89006376623 tulenev põhivõlg summas 1500 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue kokku summas 1789,99 eurot (289,99 + 1500).
7. Kostjal on lepingust nr L89006340769 tulenev intressivõlgnevus perioodi 20.08.2021 27.12.2021 eest summas 17,15 eurot ja lepingust nr L89006376623 tulenev intressivõlgnevus perioodi 25.08.2021 – 27.12.2021 eest summas 89,49 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub intressinõue kokku summas 106,64 eurot (17,15 + 89,49).
8. Lepingust nr L89006340769 tasumata lepingutasu on 9,90 eurot ning lepingust nr L89006376623 tasumata haldustasu on 23,60 eurot.
9. Lepingu nr L89006340769 alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 289,99 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates, s.o 28.12.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 07.10.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas ja 0,03% päevas. Viivise suurus on 162,30 eurot. Lepingu nr L89006376623 alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 1500 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 28.12.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 07.10.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras 18,00% aastas ja 0,05% päevas. Viivise suurus on 750,25 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 912,55 eurot (162,30 + 750,25)
10. Edaspidi nõuab hageja viivist põhivõlgnevuselt lepingus kokku lepitud viivisemääras alates 08.10.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 3 2-24-15191
11. Hageja nõuab lepingust nr L89006340769 tuleneva sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot ja lepingust nr L89006376623 sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot, kokku 80 eurot 05.01.2022, 13.01.2022 ja 28.01.2022 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Kohtu seisukoht
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
13. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale TsMS § 326 lg 1 alusel kättetoimetatud 03.04.
14. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
15. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud järelmaksulepingu nr L89006340769 ning väikelaenulepingu nr L89006376623 sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused 14.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul vastavad lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 4034

lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingute kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 15. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et 4 2-24-15191 krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud järelmaksulepingu nr L89006340769 ning väikelaenulepingu nr L89006376623 sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 16.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg 6.

17. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks 5 2-24-15191 tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

18. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingute ülesütlemise eeldused (

§ 416

lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingute ülesütlemisele eelnes lepingute ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. 19.

4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). 20.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja sai kahe lepingu alusel laenu kokku 1789,99 eurot ning kohustuste katteks tagasimakseid ei teostanud. Seega kostja põhivõlg on 1789,99 eurot (289,99 + 1500). 21.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Esialgne võlausaldaja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Vastavalt

§ 403

⁴ lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingust nr L89006340769 tulenev intressivõlgnevus perioodi 20.08.2021 27.12.2021 eest ja lepingust nr L89006376623 tulenev intressivõlgnevus perioodi 25.08.2021 – 27.12.2021 eest. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) oli lepingute sõlmimise ajal ja eelmärgitud perioodil intress 0,00%. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud.
3. Hageja nõuab lepingutasu 9,90 eurot ning haldustasu 23,60 eurot. Kohtu hinnangul ei ole lepingu- ja haldustasu nõue

4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. 6 2-24-15191 23.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna kohus tuvastas, et esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt

§ 403

4 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.

Hageja arvestas viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.12.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 07.10.2024. Lähtudes nimetatud perioodist, on viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 516,83 eurot (põhinõudelt summas 1789,99 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.12.2021 kuni 07.10.2024).

Viivise nõue on

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. 24. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 80 eurot 05.01.2022, 13.01.2022 ja 28.01.2022 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Nõue on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (

§ 1132 lg 2 p 1 ja 3) täidetud. 25. Edasiulatuva viivisenõue Ts

MS § 367 alusel on põhjendatud. Kuna kohus tuvastas, et esialgne võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt

§ 4034

lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.

26. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja: - lepingutest nr L89006340769 ja L89006376623 tuleneva põhivõlgnevuse 1789,99 eurot (289,99 + 1500); - sissenõutavaks muutunud viivise 516,83 eurot; - sissenõudmiskulu hüvitise 80 eurot ja; - edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.10.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata intressi 106,64 euro (17,15 + 89,49), sissenõutavaks muutunud viivise 395,72 euro (912,55 – 516,83), lepingutasu 9,90 euro, haldustasu 23,60 euro ning edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista välja viivise viivisemääraga 9,90% ja 18% aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse 7 2-24-15191 kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 1096 eurot (riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 676 eurot) ja menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 80,90% ulatuses (3221,39/ 2606,09), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 80,90% ulatuses kostja kanda ja 19,10% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 436,86 eurot (540 x 80,90%) ning menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 30. Ts

MS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8