Obsah (7)

§ 62§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-10451 Tsiviilasi Credit.ee OÜ hagi B

) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. Credit.ee OÜ (hageja) esitas 09.07.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse B.Z(kostja I) ja C.X (kostja II) vastu, paludes lõpetada kostjate ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX selle müügiga avalikul enampakkumisel ning müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja I vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas 2-22-
2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hagiavalduse kohaselt mõsteti kostjalt I hageja kasuks Pärnu Maakohtu 28.06.2023 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-22-149053 välja põhivõlg 3115,75 eurot ja viivis ning menetluskulud. Hageja pöördus 29.06.2023 täitmisavaldusega kohtutäituri Rannar Liitmaa poole ning algatati täitemenetlus täiteasjas nr 175/2023/
3. Kohtutäitur väljastas 04.07.2024 teate täitemenetluse võimatuse kohta.
4. Tartu Maakohus lahendas 10.07.2024 määrusega hagi tagamise avalduse.
5. Tartu Maakohus 19.08.2024 määrusega edastas hagiavalduse kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule. 2
6. Kohus võttis 03.10.2024 määrusega hagiavalduse menetluse ja saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-le 394 ja kohustas neid vastama 14 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Hagi koos lisadega on kostjale I kätte toimetatud 30.12.2024 isiklikult allkirja vastu Pärnus Rüütli tn kohtumajas aadressil Rüütli 19, Pärnu ning kostjale II kätte toimetatud 08.10.2024 kättetoimetamise portaali KÄPO kaudu. Seega kohustus kostja I vastama hagiavaldusele hiljemalt 13.01.2025 ja kostja II hiljemalt 22.10.

1. Kostjad ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt ega ole käesoleva ajani vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
3. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja 2 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

1. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamine tagaseljaotsusega on ka õiguslikult põhjendatud. 28.06.2023 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-149053 (maksekäsk) on kohus rahuldanud Credit.ee OÜ avalduse ja mõistnud välja Credit.ee OÜ kasuks B.Zilt solidaarselt välja põhivõla summas 3115,75 eurot, kõrvalnõuded kokku summas 2101,04 eurot, viivise põhivõlgnevuselt summas 3115,75 alates 29.06.2023 0,25% päevas ning riigilõivu summas 186,95 eurot ja menetluskulud summas 20 eurot. Kuivõrd kohtumäärus (maksekäsk) on viivitamata täidetav, siis esitas hageja 29.06.2023 kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks, millega väljendati soovi pöörata sissenõuet nii võlgniku kinnisasjale, vallasvarale kui ka võlgniku nõudeõigustele. Täitemenetluse jooksul laekus hagejale võlgnevuse katteks üks makse 08.04.2024 summas 63,09 eurot. Lisaks hageja algatatud täitemenetlusele on kostja I vastu toimumas veel neli täitemenetlust. Kostja I suhtes on algatatud hageja võlgnevuse väljamõistmiseks täitemenetlus nr 175/2023/
2. Võlgnik ei ole seni vabatahtlikult hagejale kohtumäärusega väljamõistetud võlga tasunud. Ka kohtutäituril ei ole täitemenetluses õnnestunud võlgnikult võlga sisse nõuda. 04.07.2024 esitas kohtutäitur teate täitmise võimatuse kohta. Kohtutäituri esitatud teate kohaselt täiteasjas nr 175/2023/1505 võlgnetava nõude suuruseks on kokku koos täitemenetluses kuludega summas 6204,54 eurot. Eelnimetatud summale lisanduvad viivised. Kohtutäituril ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda, vaatamata asjaolule, et kostja I töötab alates 2024 maikuust MKO PLUSS OÜ-s, kuid võlgniku sissetulekust ei ole võimalik teostada kinnipidamisi. Võlgnikule kuuluvad arvelduskontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Võlgnik ei oma registrites registreerimisele kuuluvat või materiaalset väärtust omavat lahusvara. Võlgniku sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu arvestades ja algatatud täitemenetluste arvu ei ole olnud võimalik võlgniku olemasoleva vara arvelt täitemenetluse raames võlgnevust rahuldada. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale täituril ega hagejal ei ole, täitedokument kohustab vaid kostjat I, mitte kostjat II. Võlgnikul on võlgnevusi kokku summas 20 693,19 eurot, millele lisanduvad veel kohtutäituri tasud. Võimalik, et kostjal I on veel muid võlgnevusi 3 peale täitemenetluste. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et kostjad on abielus alates XXX ja kostjatel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut ning et abielu ajal on võlgnikul ja tema abikaasal (kostjal II) tekkinud ühisomand korteriomandile registriosa nr XXX, korteriomand asukohaga XXX, XXX kinnisasja mõttelisest osast ja reaalosast eluruum nr XX, mille üldpind on 71,2 m
3. Abieluvararegistri väljavõttest nähtuvalt kostjad abieluvaralepingut sõlminud ei ole, seega kostjate vahel kehtib varaühisus. Kinnistusregistri väljavõttest on nähtav, et kinnistu asukohaga XXX on kostja I ja kostja II ühisomandis alates 07.05.
4. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et kostjale I ja kostjale II muud vara ei kuulu, millele saaks sissenõuet pöörata (kostjale I nimele on kantud
5. a mootorsõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX, sõidukil puudub tehnoülevaatus ja liikluskindlustus, kohtutäitur Õnne Pajuri poolt on seatud sõidukile käsutamiskeeld alates 27.06.2023, sõiduki turuväärtuseks auto24.ee väljavõtte kohaselt jääb ajavahemikku summas alates 1200 kuni 1400 eurot, seega eeldatavalt ei jätku müügi tulemist rahalisi vahendeid hageja nõude katteks), seega on hageja esitanud nõude jagada kostjate ühisvara ning lõpetada kostjate ühisomand nimetatud kinnisasja osas.
6. Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 14 lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 alusel sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on märkinud, et kolleegium leiab, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 218-1611). Kohus on seisukohal, et vastavad eeldused on täidetud, mistõttu kuulub hagi osaliselt rahuldamisele.
7. Kohus märgib, et kohus ei ole pädev määrama, mis ulatuses saab kohtutäitur saadavast rahast rahuldada sissenõudja nõuded. Sissenõudja nõuete rahuldamine toimub täitemenetluses ja kuulub kohtutäituri pädevusse. Seega ei saa kohus määrata, et ühisvara jagamisest kostja I saadavast rahast tasutaks hageja nõue kostja I vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 28.06.2023 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-22-
8. Menetluskulud
9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Kooskõlas

§ 162lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on menetluses kandnud kulu summas 490 eurot, sh riigilõiv hagiavalduselt 420 eurot ja riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud.
2. Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 420 eurot kui vältimatu ja vajaliku kulutuse hagiavalduse esitamisel ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 70 eurot kui vältimatu ja vajaliku kulutuse hagi tagamise avalduse esitamisel. Nimetatud kulu kokku 490 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. 13.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas). 4 (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 5