Obsah (4)

§ 224§ 69§ 91§ 127

4-25-1679 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1679 (2590,25,001007) Kohtunik Kadri Väling Kohtuasi

) § 69 lg 3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti

§ 224lg 1 järgi.

1. 09.04.2025 esitas K. Hahndorf vastulause väärteoprotokollile nr AB 1501347, milles palus, et temalt ei võetaks juhtimisõigust ära. Menetlusalune isik selgitas, et juhtimisõiguseta on tal võimatu elada, sest kasvatab üksi kolme last ja nendest kaks ei käi Rakveres koolis, ka perearst on teises vallas. Selliselt palus ta, et talle määrataks rahatrahv, kuigi mitte maksimaalses määras ja võimalusel osamaksetena tasumise kohustusega, sest on hetkel töötu.
2. 24.04.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue otsusega väärteoasjas nr 2590,25,001007 määrati K. Hahndorfile

§ 224lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel järgnevast. 3.

1. K. Hahndorf pani teo toime teadlikult ja väärteo subjektiivse tunnusena luges kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Karistust kergendavaks asjaoluks loeti süü tunnistamist. 3.
2. Vastulauses esitatut ei võetud arvesse, kuna K. Hahndorfi on varasemalt kriminaalkorras samaliigiliste süütegude eest karistatud. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut viimati kriminaalkorras
3. aasta suvel. Viru Maakohtu 03.07.2024 otsusega nr 1-24-3591 karistati K. Hahndorfi KarS § 424 lg 1 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 05.06.-06.06.2024 karistusaja hulka ja ärakandmisele kuulus 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja katseajaks määrati 1 aasta. K. Hahndorf allutati katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla ühes kohustusega järgida a KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust mitte tarvitama alkoholi. Kohus luges katseaja alguseks 03.07.
4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti K. Hahndorfilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 3.
5. K. Hahndorf avaldas tehtu osas küll kahetsust, aga kohtuväline menetleja seda otsuse koostamisel arvesse ei võtnud, kuna tal oli uue süüteo toimepanemise ajal kehtiv karistus samaliigilise liiklussüüteo eest. 3.
6. Asjaolu, et menetlusalusel isikul võib seoses kohustustega pere ees olla vaja sõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev meeles olema ja sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Sõiduki juhtimise õigus lihtsustab küll igapäevast elukorraldust, kuid karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav 2 4-25-1679 ega saa olla tema jaoks mugav, samuti peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse ja on seetõttu teadlik liiklusnõuetest, olema teadlik ka sellest, et tema enese liiklusnõuetega vastuolus käitumine võib põhjustada juhtimisõiguse äravõtmise. 3.
7. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetluse lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
8. 29.04.2025 saabus Viru Maakohtule K. Hahndorfi kaebus väärteoasjas nr 2590,25,001007 24.04.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue poolt koostatud otsuse peale. Viru Maakohtu 02.05.2025 määrusega jäeti K. Hahndorfi kaebus käiguta ja anti 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 06.05.2025 kõrvaldas menetlusalune isik kaebuses esinenud puudused ja kordas taotlust väärteoasjas nr 2590,25,001007 tehtud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise osas. K. Hahndorf tunnistas kaebuses oma süüd ja kahetses toimepandut väga. Ta oli nõus toimepandu eest rahatrahvi määramisega, aga juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ei võimaldaks tal üksikvanemana käia tööl ja toetada oma kolme last. K. Hahndorf märkis, et ta on olnud pool aastat XX töötuna arvel, nüüd on otsinud tööd K koolis ja M lasteaias ning ootab kandideerimise osas vastuseid. K. Hahndorf avaldas ka kaebuses, et ei soovi antud asja lahendamisel kaitsja osavõttu ja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebusele lisas K. Hahndorf XXX, XXX ja XXX sündinud laste sünnitõendid, niisamuti Eesti Töötukassa poolt 06.05.2025 väljastatud tõendu K. Hahndorf Eesti Töötukassa otsusega nr XX töötuna registreerimise kohta alates 06.11.
9. 08.05.2025 edastas K. Hahndorf kohtule tema kasutuses oleva S AS pangakonto väljavõtte perioodi 08.04.2025-08.05.2025 kohta.
10. 16.05.2025 kohtule saabunud kohtuvälise menetleja vastuskirjas K. Hahndorfi poolt esitatud kaebuse täienduste peale palus viimane jätta K. Hahndorfi suhtes 24.04.2025 väärteoasjas nr 2590,25,001007 tehtud otsus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja märkis, et K. Hahndorf on kaebuses andnud vastuolulisi ütlusi, selgitades, et juhtimisõigus on vajalik tööl käimiseks, kuid teatas samas, et ta on töötu. Menetlusalune isik tõi juhtimisõiguse vajalikkuse põhjenduseks, et tal on ülalpidamisel kolm last, kelle transportimiseks on juhtimisõigus vajalik. Samas tegi ta kõik selleks, et talle juhtimisõiguse äravõtmist puudutav karistus määrataks. K. Hahndorfi poolt kirjeldatud kohustused, majanduslik olukord oli tal ka enne õigusrikkumise toimepanemist ja ta oleks pidanud juba enne mootorsõiduki juhtima asumist arvestama sellega, et tema taaskordse ,,alkoholipiirmäära ületades’’ rikkumise puhul määratakse talle ilmselgelt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Niisamuti pidanuks ta arvestama, et iga uue süüteo toimepanemise korral lähevad karistused järjest raskemaks. Hoolimata sellest võttis K. Hahndorf aga taaskord riski ja asus mootorsõidukit juhtima olles ületanud alkoholipiirmäära. Sellise käitumisega näitas K. Hahndorf oma hoolimatut suhtumist, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Kohtuväline menetleja juhtis vastuskirjas ka tähelepanu sellele, et K. Hahndorf on isikuks, kes tarvitas talle kohtuotsusega (Viru Maakohtu 03.07.2024 otsus nr 1-24-3591) määratud katseajal, mil ta oli kohustatud mitte tarvitada alkoholi, alkohoolset jooki veini 2 pudelit. Talle oli sellesama kohtuotsusega määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Vaatamata eeltoodule K. Hahndorf seaduskuulekale teele asunud ei olnud. Kohtuväline menetleja märkis, et kaebuses on K. Hahndorf karistuse leevendamise kontekstis esile toonud oma laste vajadused, samas ei teadvusta ta oma toimepandud õigusrikkumiste ohtlikkust. Sellest tulenevalt on K. 3 4-25-1679 Hahndorfile karistusena kohaldatud mootorsõiduki äravõtmine 6 kuuks proportsionaalne tema süüga toimepandus. Ilmselgelt vajab ta enda poolt liiklusseadusest tulenevate liiklusreeglitega täiendavat kurssi viimist. Nii tõigi kohtuväline menetleja esile, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, siis saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui viimane sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.
11. 26.05.2025 edastas K. Hahndorf kohtule kirja, milles täiendas oma varasemat kaebust sellega, et mainis juhtimisõiguse vajaduse osas, et üks tema lastest on XXX ja, et ta ise on ka XXX. Ta on olnud üle poole aasta haiguslehel (seoses tööl läbipõlemisega) ja üksikema. Ta on tegelenud kogu see aeg teadlikult oma tervisega. Täna on ta valmis tööle asuma, kuid ei saa seda teha, kui temalt load ära võetakse. Samas lisas vastuses, et ta tunnistab oma süüd, aga palub, et otsus tühistataks ja määrataks karistus rahatrahvi näol. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Kaebuse esitaja K. Hahndorf kui ka kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kujundab kohus esmalt seisukoha, kas antud juhul on võimalik kõrvale kalduda väärteoasja vahetust ja suulisest arutamisest ning lahendada esitatud kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, olles tutvunud nii K. Hahndorfi kaebuse kui ka selle täiendustega, väärteoasja nr 2590,25,001007 materjalidega ja kohtuvälise menetleja 16.05.2025 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud väärteoasjas 24.04.2025 tehtud otsuse peale K. Hahndorfi esitatud kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses.
13. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
14. 24.04.2025 väärteoasja nr 2590,25,001007 K. Hahndorfi suhtes koostatud väärteoprotokolli AB 1501347 kohaselt heidetakse talle ette seda, et ta 09.04.2025 kell 09.38 ajal Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Vee tn 26 maja juures, liikudes Vabaduse tn suunas, juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,26 mg/ l +/- 0,05 mg/l. 10.

§ 69

lg 1 kohaselt ei tohi juht juhtida mootorsõidukit

§ 69

lg-tes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 mg või, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 mg. 11. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta K. Hahndorf seda, et ta pani toime väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 224lg 1 järgi.

Ta tunnistab oma süüd selle toimepanemises. Nii tuleneb K. Hahndorfi süüd omaksvõtvatest ütlustest, et 08.04.2025 kella 16.00 paiku hakkas ta kodus alkohoolset jooki tarvitama. Ta jõi üksi kaks 0,7 l pudelit veini ja läks kella 21.00 paiku magama. 09.04.2025 hakkas ta kella 09.37 paiku 4 4-25-1679 koos tütrega kodust Tartu poole liikuma ja mõni hetk hiljem pidas politsei tema poolt juhitud sõiduki Volvo S60 registreerimismärgiga nr XXX Rakvere linnas Vee tn 26 maja juures suunaga Vabaduse tn poole kinni. Dokumendi kontrollimise ajal lasi politseinik K. Hahndorfil puhuda alkomeetrisse, mille tulemuseks oli 0,29 mg/l suurune näit. Seejärel suundus ta koos politseinikega Rakvere politseijaoskonda teise alkomeetri tulemuse kontrollimiseks. Politseijaoskonnas tõenduslikku alkomeetrisse puhudes saadi K. Hahndorfi puhul näiduks 0,21 mg/l. Selliselt tunnistas K. Hahndorf ennast süüdi selles, et ta juhtis 09.04.2025 kella 09.38 paiku Rakvere linnas Vee tn 26 maja juures sõiduautot olles alkoholijoobeseisundis. Ta väljendas ka kahetust enda teo osas, märkides, et ei osanud lihtsalt arvata, et alkomeeter võiks tal joovet näidata, kuna ta teadis, et tal on tervisega kõik korras. 12. K. Hahndorfi poolt

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja tema süüd selles kinnitavad ka teised väärteoasja menetlemise käigus kogutud tõendid. Tunnistaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseini K P ütlustest nähtuvalt sai ta 09.04.2025 koos patrullpolitseinik R K teenistusülesannete täitmise ajal välijuhilt info, et Rakvere linnas Kunderi tn 1 maja juurest võib kella 08.00-08.30 paiku hakata liikuma sõiduauto Volvo S60 registreerimismärgiga XXX, mille juht K. Hahndorf võib olla alkoholijoobes. Antud info põhjal teostas tunnistaja koos paarimehega liiklusjärelevalvet Vee tänaval ja umbes kella 09.35 paiku märkas ta kuldset värvi Volvo S60 välja keeramas Kunderi tn 1 maja hoovist ning suundumas mööda Vee tänavat Vabaduse tänava poole. Sõiduki juhti otsustati kontrollida. Auto peatati ja juhiks osutunud K. Hahndorfil tuvastati koha peal joove 0,29 mg/l kohta ja tõendusliku alkomeetri näiduks 0,21 mg/l. Juht tunnistas, et oli joonud eelneval õhtul kaks pudelit veini. Kirjeldatud faktidega haakub ka 09.04.2025 koostatud K. Hahndorfi sõiduki Volvo S60 registreerimismärgiga nr XXX juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt tunti liiklusjärelevalve teostamise käigus juhi positsioonis olnud K. Hahdorfi suust alkoholilõhna ja otsustati ta sõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 2 alusel kõrvaldada.

Otsuse kohaselt oli K. Hahndorfi juhtimiselt kõrvaldamise aluseks eeltoodust tulenev arvamus, et tema veres või väljahingatavas õhus võib olla alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on suisa joobeseisundis. K. Hahndorf kõrvaldati juhtimiselt 09.04.2025 kell 09.38 kuni aluse äralangemiseni. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt tuvastati 09.04.2025 ajavahemikul kell 09.55-10.01 Rakvere politseijaoskonnas (aadressil Fr. R. Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere) K. Hahndorfi väljahingatavas õhus tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr XX (taatlustunnistus nr XX) abil alkoholisisaldus 0,26 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,05 mg/l, seega lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,21 mg/l. 13. Kohus leiab, et eelnevalt kirjeldatud tõendid kogumis annavad aluse asuda seisukohale, et tõendamist on leidnud K. Hahndorfi tegevuses

§ 224lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

1. Kohus jagab täielikult ka kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et K. Hahndorf pani toime talle inkrimineeritava väärteo tahtlikult. Kohtu hinnangul vastab K. Hahndorfi tegevus vähemalt kaudse tahtluse tunnustele (isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda). K. Hahndorfi ütluste kohaselt alustas ta 08.04.2025 kella 16.00 paiku alkoholi tarvitamist, juues üksinda ära kaks 0,7 l pudelit veini. Kuivõrd ta pidi järgmisel päeval kell 11.30 olema Tartus, siis läks ta kella 21.00 paiku magama, ärkas kella 08.30 ajal, jõi kohvi ega söönud midagi. Neist asjaoludest lähtuvalt märgib kohus, et iga keskmine mõistlik juht peab olukorras, kus ta on eelmisel päeval üksinda tarvitanud suuremas koguses alkoholi ja peab hommikul asuma juhtima sõidukit, erilise hoolikusega kontrollima enda võimalikku joovet. Nii peab selliselt toimetanud juht pigem eeldama, et ta võib olla autot juhtima asudes juhile keelatud seisundis 5 4-25-1679 kui mitte. Kuivõrd K. Hahndorf on kohtueelses menetluses väitnud, et ta lihtsalt ei osanud arvata, et alkomeeter tal joovet võib näidata, kuna ta tundis, et tal on tervisega kõik korras, siis ei saa kohus küll tõsikindlalt väita, et ta seadis eesmärgiks või soovis süüteokoosseisule, s.o joobes juhtimise tunnustele vastavat tegu teadlikult toime panna. Samas tuleb aga rõhutada, et ta ei rakendanud ka oma seisundi kindlaks tegemiseks ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus ja, mille kontrollimiseks eelmisel päeval tarvitatud alkoholi kogus selgelt põhjust andis. Nii jättis K. Hahndorf sellise tegevusviisiga enda joobeseisundi sedastamata ja sellega kaasneda võivad tagajärjed juhuse hooleks. Samas pidanuks K. Hahndorf aga just sellist kontrolli enda suhtes rakendama. Selleks andis põhjust mitte ainult eelmisel päeval tarvitatud alkoholi suur kogus, vaid ka tema suhtes alkoholi tarvitamise ajal kohtuotsusega (Viru Maakohtu 03.07.2024 otsus nr 1-24-3591 kohaldatud käitumiskontrolli kohustuse rikkumise sedastamise võimalus ja sellest lähtuda võiv tagajärg karistuse täitmisele pööramise näol. Nii arvestades väärteo toimepanemisele eelneval päeval K. Hahndorfi poolt tarbitud alkoholi kogust, samuti selleks ajaks saadud varasemaid kogemusi seoses talle tehtud etteheidete ja karistusega juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise osas, pidi K. Hahndorf kohtu hinnangul 09.04.2025 kella 9.38 paiku mootorsõidukit juhtima asudes ja juhtides pidama võimalikuks ja möönma seda, et ta võib olla seisundis, milles on keelatud sõidukit juhtida.
2. Kohtu hinnangul K. Hahndorfi tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et K. Hahndorf pani toime koosseisulise, õigusvastase ja süülise väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 224lg 1 järgi.

Eeltoodud järeldusele jõudis kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust õigesti kohaldades. 16. Käesolevas väärteoasjas on põhiliseks vaidlusküsimuseks K. Hahndorfile mõistetav karistus, mille liigi osas on kohtumenetluse pooled eriarvamusel.

§ 224

lg 1 järgi karistatakse süüdlast rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Kohtuväline menetleja on K. Hahndorfile

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Menetlusalune isik seevastu leiab, et juhtimisõiguse äravõtmise asemel tuleks teda karistada hoopis rahatrahviga, tuues põhjenduseks asjaolu, et ta on üksikvanem ja juhtimisõiguse puudumine ei võimaldaks tal tööl käia ja toetada enda kolme last (sh üks neid on tal XXX). Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et K. Hahndorfi tuleb toimepandu eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

1. Kohus märgib, et süüdlasele karistuse mõistmisel lähtutakse õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt süütegu puudutavatest keskmistest karistusmääradest, seejärel tuvastatakse isiku süü suurus toimepandus, seda mõjutavad asjaolud ja selliselt saadud süüle määratakse vastav karistus korrigeerides selle ülemmäära eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11).
2. K. Hahndorfil tuvastati mootorsõiduki juhtimiselt väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,26 mg/l +/- 0,05 mg/l (alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg/l). Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale. K. Hahndorfil tuvastati kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,21 mg/l kohta. Sellise joobe tekitas K. Hahndorf endale ise eelmisel päeval suures koguses alkoholi tarvitades, niisamuti istus ta sellises seisundis järgmisel päeval rooli kavatsusega sõita Rakverest Tartusse pidades võimalikuks, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, et ta võib olla tarvitatud alkoholi hulga tulemusena juhile keelatud seisundis. Nii peab kohus menetlusaluse isiku süüd

§ 224lg 1 sätestatud piirmäära mõttes (0,10–0,24 mg/l) keskmisest suuremaks.

Süü suurust mõjutavate asjaoludena arvestab kohus sellega, et K. Hahndorf ei põhjustanud tuvastatud joobeseisundis 6 4-25-1679 liiklusohtlikku olukorda, tema rikkumisega ei kaasnenud varalist kahju. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta fakti, et kinnipidamise hetkel viibis tema autos laps. Juhtides mootorsõidukit juhile keelatud terviseseisundis, s.o lubatud alkoholi piirmäära ületades, asetas K. Hahndorf ohtu seega nii enda, lapse kui ka kaasliiklejate vara, tervise ja elu.

1. Kohus on seisukohal, et K. Hahndorfi tegevuses puuduvad tema karistust kergendada kui ka raskendada võivad asjaolud. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Politsei tabas K. Hahndorfi 09.04.2025 kella 9.38 paiku süüteo toimepanemiselt, mistõttu ei saa sellele järgnenud ülestunnistust käsitada süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusaluse isiku poolt süüteo toimepanemiselt kinnipidamise järgselt avaldatud kahetsust kergendava asjaoluna käsitleda ei saa, kuivõrd K. Hahndorf jätkas selliselt, isikuna, kelle suhtes kehtis samaliigilise liiklussüüteo eest määratud karistus, uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on K. Hahndorfi selline kahetsuse väljendus paljasõnaline ja tingitud pigem sellest, et ta on rikkumise toimepanemiselt vahele jäänud, kui, et ta tunneks kahetsust toimepandu suhtes. K. Hahndorf oli uue süüteo toimepanemise eelselt üsna hiljuti, s.o 03.07.2024, kriminaalkorras karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest, ta oli allutatud käitumiskontrollile ja teda kohustati hoiduma katseajal alkoholi tarvitamisest. 09.04.2025 K. Hahndorfi poolt katseajal toime pandud väärtegu näitab seega ilmekalt, et menetlusalune isik ei ole oma käitumises korrektuure teinud. Ta jätkas samaliigilise süüteo toimepanemist, lisaks ka käitumiskontrolli reeglite rikkumist, mistõttu ei tundu menetlusaluse isiku kahetsus mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundi tuvastamise järgselt kohtule siiras. Kohus näeb K. Hahndorfi tegevustes, s.o eelmisel päeval suures koguses alkoholi tarvitamises teadmisega, et järgmine hommik tuleb istuda rooli ja sõita Rakverest Tartusse, selget valikut riskida rikkumiselt vahelejäämise võimalusega. Et see nii ka juhtus ongi K. Hahndorfis kahetsuse esile kutsunud, mitte aga siiras tunne toimepandu suhtes. Nii leiab kohus K. Hahndorfi süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades, et tema süüd tuleb hinnata keskmisest suuremaks.
2. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik K. Hahndorfi mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus järgnevaga. Nagu märgitud, omab K. Hahndorfil ühte kehtivat kriminaalkaristust samaliigilise süüteo eest. Viru Maakohtu 03.07.2024 otsusest nr 1-24-3591 nähtuvalt juhtis ta 05.06.2024 kella 13.17 paiku mootorsõidukit olles joobeseisundis, K. Hahndorfi väljahingatavas õhus oli tol korral alkoholisisaldus 1,06 mg/l kohta. Kohtuotsusega määrati, et ärakandmata vangistus jäetakse KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga, katseaja alguseks loeti 03.07.
3. Sama kohtuotsusega kohustati teda KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja temalt võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Järelikult on K. Hahndorf isikuks, keda on juba varasemalt samaliigilise süüteo eest karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Tasub märkida, et praeguses väärteoasjas arutluse all oleva teo pani ta toime 09.04.2025, s.o kriminaalasjas nr 1-24-3591 määratud katseajal, mil ta oli kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Vaatamata kohtu poolt seatud keelule ta alkoholi siiski tarvitas ja ei teinud eelmisest rikkumisest endale edaspidiseks isegi mitte seda järeldust, et ta vajaks alkoholi tarvitamise korral ja seejärel sõiduki juhtimise vajaduse esinemisel enda seisundi kontrollimiseks (kuna ta seda ise adekvaatselt hinnata ei oska) alkomeetrit. Nii nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et K. Hahndorfi on vaja karistada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Selline seisukoht on kooskõlas ka kohtupraktikast nähtuvaga. Riigikohus on liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo. Sellistest asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud 7 4-25-1679 hinnata ka süüdlaselt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik, ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal moel. 21.

§ 224lg 1 kohaselt saab põhikaristusena isikult võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse ära kuni 6 kuuks. Tulenevalt Kar

S § 67 lg-st 3 on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise alammäär üks kuu. Seega K. Hahndorfile mõistetav karistus (s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) peaks jääma vahemikku 1-6 kuud. Praegusel juhul on kohtuväline menetleja teinud otsuse, millega on määranud võtta juhtimisõigus ära maksimummääras ehk 6 kuuks. Kuigi kohus leidis, et K. Hahndorfi süü on keskmisest suurem ja pelgalt see asjaolu õigustaks K. Hahndorfile karistuse määramist ülemäära piires, arvestab kohus menetlusaluse isiku suhtes eripreventsiooni osas ka sellega, et ta pani temale etteheidetava liiklusalase väärteo toime samaliigilise liiklusalase kuriteo eest määratud karistuse katseajal, mil tal oli lisaks keelatud alkoholi tarvitada. Menetlusalust isikut karistati 03.07.2024 kriminaalkorras lisaks ka juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Nimetatud karistusliigi määr K. Hahndorfi aga uut süütegu toime panemast ära ei hoidnud. Nii peab kohus, sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, põhjendatuks, et K. Hahndorfi karistatakse uue süüteo toimepanemise eest sanktsiooni maksimummääras ehk teda tuleb

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

1. Täiendavalt märgib kohus, et ei pea võimalikuks arvestada K. Hahndorfile liiklusalase väärteo eest karistuse mõistmisel tema poolt esitatud väitega, et juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneks tema peres olukord, kus tal ei ole võimalik enda XXX lapsega liigelda. Kohus selgitab, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta ainult isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et K. Hahndorfil oleks liikumispuue, seda ei ole ta ka ise kohtule väitnud. Nii on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. 26.05.2025 edastas K. Hahndorf kohtule kirja, milles palus väärteootsuse muutmisel arvesse võtta, et tal on XXX, kuid antud väide jääb paljasõnaliseks. Kohus rõhutas kaebajale juba 02.05.2025 kaebuse käiguta jätmise määruses, et tema enda huvides on kõiki väiteid peale nende esitamist tõendada, vastasel juhul kohus neid arvesse võtta ei saa. Samas märgib kohus, et isegi, kui kaebaja väide XXX lapse olemasolust vastaks tõele, võib tõdeda, et XXX lapsega võib tõepoolest olla raskendatud liigelda ilma sõiduautot kasutamise võimaluseta, kuid ühistranspordi kasutamist see ei piira. K. Hahndorf on isikuks, kellelt on varasemalt, küll lühemaks ajaks, kuid siiski juhtimisõigus juba korra ära võetud. Selliselt on ta kogenud, mida tähendab juhtimisõiguseta pereelu korraldamine. Nii pidanuks ta juhul, kui see on tema enda ja pere jaoks vajalik hüve, taas kord joobeseisundi tunnustele vastavas olukorras vältima igal juhul mootorsõiduki juhtima asumist, kontrollima enne sellist tegevust enda tervise seisundit. Kuivõrd K. Hahndorf nii ei toimetanud, siis tuleb ka nentida, et võimalik juhtimisõiguse äravõtmine, milline võib karistusena saabuda keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, pole tegelikult tema pereelu korraldust oluliselt mõjutanud ega mõjuta ka tulevikus. Vastasel juhul oleks K. Hahndorf teinud endast kõik sõltuva ehk eelkõige järginud kohusetundlikult liiklusseaduses kehtestatud nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus.
2. K. Hahndorf on kaebuses lisaks välja toonud, et ta on üksikvanem ja juhtimisõiguseta ei saaks ta käia tööl ega toetada oma kolme last. Eelneva tõestuseks esitas ta kohtule kolme lapse sünnitõendid ja Eesti Töötukassa otsuse nr XX tema töötuna arvele võtmise kohta alates 06.11.
3. K. Hahndorf kinnitas kaebuses, et tänaseks on ta kandideerinud tööle I-V K ja M kool ja lasteaeda ning on valmis positiivse tagasiside korral tööle asuma, kuid 8 4-25-1679 juhtimisõiguseta ta seda enam teha ei saaks. Kõigepealt märgib kohus, et kaebaja töökoha argument on pigem hüpoteetilist laadi, kuivõrd puudub igasugune informatsioon, et K. Hahndorf on tänaseks töökoha saanud. Teiseks, ei ole K. Hahndorfi poolt esitatud andmeid selle kohta, et võimalikud töökohad vajaksid kindlasti juhtimisõiguse olemasolu. Nii märgib kohus, et kaebaja sellekohane väide, et juhul, kui temalt võetakse kuueks kuuks juhtimisõigus kaotaks ta ka töökoha, on tõendamata. Kohtu hinnangul on tegemist emotsionaalse väitega, mis pigem kirjeldab ebamugavusi, millised kaasnevad vajaduse tõttu kasutada ühistransporti või tuttavate abi, kui, et tegelikkuses tooks kaasa võimaliku töökoha kaotuse. Kohus märgib, et kindlasti on tööle liikumine ja laste kooli/arstile vms viimine juhtimisõiguse võimaluseta raskendatud, ebamugav, kuid karistus, mis järgneb liikluskeskkonnas äärmiselt oluliste reeglite rikkumises (selliseks peab kohus korrektses terviseseisundis mootorsõiduki juhtimist) ei saa ega peagi olema isikule mugav. Võttes arvesse, et K. Hahndorfi suhtes on juba eelmisel aastal kriminaalse joobe tõttu lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud, pidid talle need tagajärjed selgelt ettenähtavad olema ja ta oleks saanud seda oma käitumisega ära hoida. Kuivõrd kohtu poolt määratud katseaeg ühes kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks talle soovitud mõju ei avaldanud, ei suunanud teda uuest liiklussüüteost hoiduma, leiab kohus, et tema õiguskuulekusele käitumisele suunamiseks tuleb reageerida eelnevast rangemalt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks igati põhjendatud ja proportsionaalne meede K. Hahndorfi õiguskuulekale käitumisele suunama.
4. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K. Hahndorfi süüline käitumine

§ 69

lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 224lg 1 järgi, samuti vastab K.

Hahndorfile määratud põhikaristus tema süü suurusele. Seega jätab kohus K. Hahndorfi kaebuse rahuldamata ja väärteoasjas nr 2590,25,001007 24.04.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija A. Uue poolt K. Hahndorfi suhtes tehtud otsuse muutmata. 25. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud kohtuotsuse jõustumisest. See, et

§ 127kohaselt tuleb K.

Hahndorfil loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui K. Hahndorf tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse talle selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Väling kohtunik 9