05.05.2025 registreeriti Q Q-Qi kaebus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta, milles isik ei nõustu väärteomenetluse alustamata jätmisega ja taotleb väärteomenetluse alustamist. Kaebuse esitaja asus seisukohale, et tegemist on selgelt vaenukõne, mitte sõnavabaduse põhimõttega ning seda peetakse eesti keeles äärmiselt halvustavaks. Kaebaja leiab, et tegemist on vaenukõnega, kuna see on eelarvamustest motiveeritud kaebajat alavääristava kommentaariga tema päritolu tõttu (rass, nahavärv, keel). 07.05.2025 koostas PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi grupijuht xxx määruse, millega jättis esitatud kaebuse rahuldamata. Viidatud määruse asuti seisukohale, et väärteomenetluse alustamata jätmine on põhjendatud ning nõustub eriasjade uurija poolt esitatud seisukohtadega. Vastavalt
lõikele 1 ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse lahendaja ei pea vajalikuks korrata väärteomenetluse alustamata jätmise teatises toodut, vaid lisab järgmist. Käesoleval juhul on tuvastatud, et sotsiaalmeedia kasutaja kasutajanimega W- W W postitas sotsiaalmeedia Facebook grupis „xxx“ kaebaja poolt esitatud kommentaari alla kommentaari tekstiga: „Mine koju“. Määruses selgitati kaebuse esitajale Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-117-05 toodud seisukoht KarS § 151 kohta ning KarS § 151 koosseisu. Määruses leiti, et kommentaaris oleva sõnafraasi näol ei ole tegemist avaliku üleskutsena vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, samuti ähvardamisena isiku vastu reaalse ähvarduse täieviimise kavatsusena. Maine kahjustamise ja laimu korral ei ole tegemist politsei pädevusse kuluva õigusrikkumisega, vaid eraõiguse valdkonda jääva teoga. Igaühel on õigus end laimamise eest omal initsiatiivil kaitsta pöördudes haiga tsiviilkohtusse. Kohus lahendab laimamise küsimust vastavalt võlaõiguse sätetele. Võlaõigusseaduse § 1046 kohaselt on isiku au teotamine õigusvastane. Kui kohus leiab, et isiku õigusi on rikutud, on hagejal õigus nõuda varalise ja/või mittevaralise kahju hüvitamist, ebaõigete andmete ümberlükkamist ja/või jätkuva laimamise lõpetamist. Kuna väärteoteatest ega kaebusest väärteomenetluse alustamata jätmise peale ei nähtu, milline on reaalne üleskutse nimetatud paragrahvi silmas pidades ning milles seisneb võimalik oht isiku elule, tervisele või varale, on kaebuse lahendaja seisukohal, et väärteomenetluse alustamiseks puuduvad alused. Väärteoteates toodud järelmid on hüpoteetilist laadi. Kaebuse lahendaja on seisukohal, et süüteomenetlus jääb alustamata olukorras, kus menetluslike vahenditega tuleks menetlejal alles otsida alust ja ajendit süüteofakti kohta. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalitus saatis 23.05.2025 Harju Maakohtusse 20.05.2025 Q Q-Qi esitatud inglise keelse e-kirja, mis esitati kaebusena PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.05.2025 määrusele väärteoasjas nr 2317,25,003004. 26.05.2025 määrusega jättis Harju Maakohus esitatud kaebuse käiguta, kuna Q Q-Qi poolt esitatud kaebus ei vastanud
Kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks andis kohus aega 5 päeva arvates määruse kättesaamisest. 28.05.2025 esitas kaebuse esitaja Harju Maakohtule täiendatud kaebuse, milles soovib: 1) ametlikult registreeritud kuritegu (viitenumbriga) vihakõne seaduste alusel; 2) algatada “uurimine”, et teha kindlaks, kas verbaalne vägivallatseja on varasemalt sarnastes juhtumites osalenud, ja teha märge tema politsei toimikus edasiste juhtumite jaoks; 3) Euroopa seadusandluse vastavuse tagamine vihakuritegude osas ning 4) soovitus Eesti politseile ajakohastada vihakuritegude teemalist koolitust ja järgida vihakuritegusid käsitlevaid õigusakte. Kaebuse kohaselt Eesti politsei arvab, et rassivihast ajendatud kuritegu ei kuulu karistusseadustiku alla, kuna tegemist on sõnavabadusega ning vihakõne peab sisaldama või õhutama füüsilist vägivalda. Kaebaja vaidlustab politsei tõlgenduse KarS § 151 osas. Kaebaja hinnangul puudub õiguslik alus, mis eeldaks, et suuline kõne peab sisaldama füüsilise vägivalla elementi. Avaldused ei vasta Eesti vihakõne seadusele ega Euroopa inimõiguste konventsioonis tagatud õigustele, sealhulgas väärtustele nagu sallivus, sotsiaalne rahu ja mittediskrimineerimine. Eesti politsei rakendab üldist poliitikat viha- ja kõnekuritegude eiramiseks „sõnavabaduse“ egiidi all. See on laialdaselt levinud probleem välismaalaste kogukonna liikmete, eriti segarassilise taustaga inimeste seas, kusjuures korduvaid väärkohtlemisjuhtumeid on eiratud, et hoida vihakuritegude riiklik statistika umbes nulli lähedal aastas. Võib öelda, et Eesti välismaalaste kogukond on alla andnud, kuna Eesti politsei on sellistele avaldustele korduvalt reageerimata jätnud. Politseiameti ametlik statistika väidab ebausutavaid vihakuritegude näitajaid (https://hatecrime.osce.org/estonia), sageli pole aastas ühtegi teadet. Eesti politsei seadusega „manipuleerimine“ (mitte tõlgendamine) ei ole kooskõlas kehtiva Eesti seadusandlusega. See ei vasta ka Euroopa Liidu standarditele, eelkõige inimõiguste konventsioonile, mis kaitseb üksikisikute inimväärikust vihakuritegude eest ning hoiab neid eelarvamuste ja kantud kahju eest. Võib viidata paljudele juhtumitele, sealhulgas jätkuvale antisemiitlikule väärkohtlemisele Tallinnas, mida on kaitstud kui “sõnavabadust“. Kaebaja hinnangul soovis kommenteerija, viidates tema etnilisele päritolule, võtta temalt ära sõnavabaduse õiguse (postitades eesti keeles xxx teemalises grupis) ning tema legitiimse õiguse elada Eestis kui Euroopa kodanik. Tal oli õnne jagada seda vihakõne postitust koheselt Facebooki grupi administraatoriga, misjärel postitus kustutati, piirates sellega edasist väärkohtlemist. Piltlikult öeldes, oleks Eesti Politsei väitel sisuliselt see täiesti seaduslik, kui keegi öösel tänaval teist inimest väärkohtleb ja kedagi teist läheduses pole, kuna kedagi pole, keda üles kutsuda/kaasata/õhutada. Teine argument, mille nad esitavad, on see, et see peab sisaldama füüsilise vägivalla elementi või sellega ähvardamist. Ka siin lähevad nad iseendaga vastuollu, sest vihakõneseadused ja Euroopa õigusaktid ei legaliseeri vihakõnet – definitsiooni järgi ei ole kõne füüsiline tegevus/impulss. Ainus põhjus, miks rohkem solvanguid ei järgnenud, on see, et ta teavitas grupi administraatorit ja postitus kustutati. Vihakõne kvalifitseerumiseks kuriteoks ei ole kolmandate isikute osalus alati nõutav. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et PPA on korduvalt esitanud teadlikult vale või eksitavat teavet kaebeõiguse kohta. Esimeses vastuses väitis xxx, et kaebust saab esitada ainult Tallinna jaoskonnas (teades, et ta elab xxx, 50 km kaugusel; juhtum määrati selle piirkonnaga tegelevale ametnikule). Pärast korduvaid päringuid selguse huvides tunnistati lõpuks, et kaebuse saab esitada ka veebis. Teises kaebuses jättis xxx teadlikult tähtaja (10 päeva asemel 15 päeva) arvestamata. Seetõttu taotleb kaebaja ka tähtaja ennistamist. Vaatamata sellele esitas ta kaebuse kohtusse 10 päeva jooksul pärast vastusega tutvumist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ning kohtule esitatud materjalidega, leiab, et Q Q-Qi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kaebus PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse 07.05.2025 määrusele tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 79 lg 1 sätestab, et maakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. PPA saatis 23.05.2025 Harju Maakohtusse 20.05.2025 Q Q-Qi esitatud inglise keelse e-kirja, mis esitati kaebusena PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.05.2025 määrusele. 26.05.2025 määrusega jättis Harju Maakohus esitatud kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 28.05.2025 esitas Q Q-Q kohtule täiendatud kaebuse, mistõttu algas 5-päevase tähtaja kulgemine alates 28.05.2025.
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 p 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
lg 3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule. PPA poolt kohtule 26.05.2025 esitatud PPA dokumendiregistri väljatrükk kinnitab, et kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametniku 07.05.2025 määrus saadeti Q Q-Qi e-posti aadressile xxx 07.05.2025 kell 15.21, mida kaebuse esitaja on kogu senise menetluse kestel, s.o alates süüteoteate esitamisest, avaldanud oma kontaktaadressina ning sellelt ka nii kohtuvälisele menetlejale kui kohtule dokumente edastanud. Q Q-Q esitas kohtuvälisele menetlejale kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele 20.05.2025. Kuna kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametniku määrus saadeti Q Q-Qi enda avaldatud e-posti aadressile, millelt ta on saatnud PPA-le nii süüteoteate kui ka kaebuse, siis eeldatakse kirja ja määruse kättesaamist selle saatmise päeval ning kirja kättesaamise kinnitamisel õiguslikku tähendust ei ole (vt RKKKm 1-19-8852/13, p 25; TlnRnKm 4-22-2993, p 8). Taoline Riigikohtu seisukoht on analoogia korras kohaldatav ka väärteomenetluses, sest
kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohus on seisukohal, et eeltoodud Riigikohtu seisukohad kehtivad ka väärteomenetluses määruse kättesaamise ja seeläbi kaebetähtaja kulgemise alguse kindlakstegemisel. Arvestades Riigikohtu seisukohti, tuleb vaidlustatava määruse kättesaamise ajaks lugeda 07.05.2025, s.o kuupäeva, mil määrus Q Q-Qi e-postile saadeti, mitte millal isik määrusega tutvus. Kui isik tutvus 07.05.2025 edastatud määrusega hiljem, ei mõjuta see seaduses sätestatud kaebetähtaja kulgemist. Kuigi kohtuvälise menetleja juhi määruses ei ole märgitud edasikaebe tähtaega, tuleneb see
§-st 78, millele menetleja on oma 07.05.2025 määruses viidanud. Erinevalt
lg-s 2 sätestatud edasikaebekorrast, näeb
78 lg 2 p 2 ette mitte 15-päevase edasikaebetähtaja, vaid 10-päevase kaebetähtaja. Lisaks sellele, sätestab
Võttes arvesse nii eelnimetatud sätte sõnastust kui ka Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukohta menetlusdokumentide kättesaaduks lugemisel elektronposti teel, oli kohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks 19.05.2025, kuna tähtaja lõpp langes puhkepäevale, oli tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. Seega on Q Q-Q esitanud kohtuvälise menetleja kaudu maakohtule kaebuse kaebetähtaega ületades. Harju Maakohtule 28.05.2025 esitatud kaebuse täienduses on Q Q-Q taotlenud ka kaebetähtaja ennistamist, kuna PPA on korduvalt esitanud teadlikult vale või eksitavat teavet kaebeõiguse kohta ning xxx jättis teadlikult tähtaja (10 päeva asemel 15 päeva) arvestamata. Kohus, on seisukohal, et praegusel juhul puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.
lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKK 3-1-1-90-10, p 9.2). Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud niivõrd erandlikke asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebuse esitamist õigeaegselt. Kohus on seisukohal, et kaebajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud korras ning ajal. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et PPA oleks kaebajale andnud teadlikult vale või eksitavat teavet kaebeõiguse kohta. 23.04.2025 koostas PPA eriasjade uurija teatise väärteomenetluse alustamata jätmise kohta, mille kohaselt ei alustatud menetlust väärteoasjas nr 231725003004
Viidatud teatises selgitati Q Q-Qile, et väärteomenetluse alustamata jätmise otsustuse peale on õigus esitada kaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva teatise kättesaamisest kohtuvälise menetleja juhile
Sama edasikaebe korda on kaebajale eriasjade uurija poolt uuesti selgitatud 25.04.2025 e-kirjas. Seejärel esitas Q Q-Q kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. 07.05.2025 määrusega jättis kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse rahuldamata ning selgitas, et
kohaselt on isikul õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja kaudu Harju Maakohtule. Kuigi kohtuvälise menetleja juhi määruses ei ole märgitud edasikaebe tähtaega, tuleneb see
§-st 78, millele menetleja on oma 07.05.2025 määruses viidanud. Kaebuse esitamisel kohtuvälise menetleja juhile (
) ja kaebuse esitamisel maakohtule (
Seega on nii PPA eriasjade uurija väärteomenetluse alustamata jätmise teatises kui ka kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametniku määruses selgitatud isikule edasikaebe korda. Asjaolu, et Q QQ ei kontrollinud
§-st 78 tulenevat edasikaebe tähtaega, on see kaebaja hooletusest tingitud viga, mille ta oleks saanud hoolika suhtumise korral lihtsasti likvideerida, uurides 07.05.2025 määruses viidatud seaduse sätet edasikaebe kohta või küsides kohtuväliselt menetlejalt konkreetset edasikaebe tähtaega. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Q Q-Q ei pidanud kinni
lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajast kaebuse esitamisel, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. Kuna Q Q-Q on esitanud kaebuse PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 07.05.2025 määrusele väärteoasjas nr 2317,25,003004 pärast
lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja möödumist ning tema taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele, jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata. Puutuvalt FB grupis toimunud vestlusest alguse saanud menetlusse märgib kohus, et kui kommnetaaride kirjutamiseks kasutatakse Google translate või ka AI abi, siis võib juhtuda, et eesti keelne kommentaar ei ole teistele lugejatele mõistetav nii nagu seda võis silmas pidada Q Q-Q. Kuivõrd Q Q-Qi esialgne kaebus oli inglise keelne, siis eeldab kohus, et tema emakeel ei ole eesti keel. Sellest tulenevalt ei pruugi tema eesti keele semantika teadmised olla piisavad, et mõista slängi, mille mõtet ei ole Google translate kasutades võimalik edasi anda. Eesti keele kõnekeeles kasutatakse ka väljendeid „mine metsa“ „mine koju“ „puhka jalga“ jne jne vastuseks kellegi teise öeldule olukorras, kus väljendi ütleja ei nõustu teise kõneleja seisukohtadega. Nii võidakse öelda „Mine koju“ sõbrale, kes ei jää vait ja „Mine metsa“ öeldakse ka siis, kui ei olda ühel arvamusel. Seal juures ei peeta silmas, et vastaskõneleja peaks tõepoolest koju või metsa minema. Liina Pohlak kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.