) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud kooskõlas
Kostja hagiavaldusele ei vastanud.
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud registritesse kostja maksevõime hindamiseks ja hinnanud kostja maksevõimet kostja pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu XXX sõlmimisel oli järgmine: 1540,53 eurot (keskmine sissetulek), 226,92 eurot (finantskohustused), 600 eurot (majapidamiskulud) ja 63,68 eurot (osamakse suurus), kokku 649,93 eurot. Eelnevast nähtub, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 649,93 eurot. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul, arvestades kostja sissetulekuid, mis nähtuvad kostja pangakonto väljavõttelt ja laenumakse suurust, oli kostjal võimekus tagastada laenu vastavalt lepingule. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja esindajakulu summas 150 eurot. Kooskõlas
lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 280 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus välja mõista kostjalt esindajakulu summas 150 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtule esitatud volikirjast ja esindaja kontaktandmetest nähtub, et tegemist on hageja töötajaga ning kooskõlas
lg 2 menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
2 /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.