KOHTUMÄÄRUS Kohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Määratud kaitsja Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg RESOLUT
§ 429
lg 1 p 3, § 432, 428 kohus MÄÄRAS: Kriminaalhooldusametniku taotlus T.H’le Viru Maakohtu 7.05.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada ning pöörata karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. Karistuse kandmise algust arvestada T.H kinnipidamisest 29.09.2019. T.H suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni antud kohtumääruse jõustumiseni, selle jõustumisel tõkend tühistada. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk taotlus riigi õigusabikulude hüvitamiseks summas 152,16 eurot, s.o tasu 98 eurot, sõidukulud 28,80 eurot ja käibemaks 19,60+5,76 eurot. Mõista kaitsjatasu 152,16 eurot T.H’lt riigituludesse välja. T.H’l tasuda menetluskulud 152,16 eurot ositi 12 kuu jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 märkides viitenumbri 99919700022422 ning selgitus „T.H 1-19-2092 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Kohtumääruse ärakiri edastada T.H’le, tema kaitsjale, Viru Vanglale, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Maakohtu 7.05.2019 kohtuotsusega nr 1-19-2092 tunnistati T.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati 3-kuise vangistusega, mida suurendati varasema (Harju Maakohtu 6.04.2017) kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud ja 28 päeva vangistust, mis omakorda asendati KarS § 69 alusel üldkasulikku töödega 208 tundi, mille sooritamiseks määrati 12 kuud. Üldkasulikke tööde tegemise ajaks allutati T.H kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (tl 6-9). 2.09.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata T.H’le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt T.H - ei ilmu registreerimisele (2.09.2019) ja - hoidub üldkasulikust tööst kõrvale. 12.06.2019 seletuses kirjutab T.H, et ei saanud tulla registreerimisele, kuna ei saanud kutseid kätte (elab xxx aadressil, kutsed aga saadeti xxx) (tl 18). 26.07.2019 seletuses kirjutab T.H, et ei käinud ÜKT sooritamas 19.06-5.07.2019 ja 17.07.19.07.2019, sest käis vennatütrel pulmas xxx (tl 23). 26.08.2019 seletuses kirjutab T.H, et ei saa teha ÜKT-d, sest lahendab oma elulisi probleeme. 14.08.2019 registreerimisele tuli alkoholilõhnaga. 2.09.2019 registreerimisele ei tulnud ega ette teatanud. Sooritas uue väärteo, mille eest karistati teda Ida prefektuuri 3.08.2019 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot. Kriminaalhooldusametnik palub pöörata karistus täitmisele. ÜKT sooritamine käib probleemidega, T.H hoidub ÜKT täitmisest kõrvale, ei ilmu registreerimisele. Sooritatud on 6 tundi (tl 19), sooritamata 202 tundi. 17.09.2019 kohtuistungile T.H ei ilmunud teatamata kohtule ilmumata jätmise põhjusest. Kohtukutsed, mis saadeti temale aadressil xxx ja xxx jäid tema poolt kätte saamata, kaks kättetoimetamise katset on ebaõnnestunud, jäetud teatis postkasti, T.H telefon on väljas. Kohtu 17.09.2019 määrusega kuulutati T.H tagaotsitavaks ja määrati kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamine. 2
(5)20.09.2019 teatas Ida prefektuur, et Sirene Soome büroolt laekus info T.H kohta, et isik on Soomes, xxx 19.09.2019 poevarguselt (alkohol) kinni peetud (tl 47). Kohus tegi 27.09.2019 Euroopa vahistamismääruse, aga enne kui seda jõuti menetlusse lasta, laekus politseist info, et T.H peeti kinni politsei poolt 29.09.2019 kella 16.38 ajal Tallinnas xxx, kui ta püüdis varastada kaupa väärtusega 3.78 EUR Tallinnas xxx asuvast kauplusesest „xxx“ (AS xxx), kuid pärast „xxx“ poest lahkumist peeti ta poe ees turvatöötaja poolt kinni. Isik peeti kahtlustatavana kinni kriminaalasjas nr 19231502103 KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, isik asub Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaokonna arestimajas (Tallinn, P. Pinna tn 4). 1.10.2019 kohtuistungil Selgitas T.H, et läks Tallinna tööd otsima. xxx korteris ei ela umbes poolaastat, ei mäleta täpselt. Kriminaalhooldusametnik oli sellest teadlik. Taotles endale kaitsja määramist. Kohus lükkas istungi edasi. 2.10.2019 kohtuistungil süüdimõistetu T.H kinnitas, et lahkus Eestist selleks ametnikult luba küsimata, läks Soome, et külastada lapsed, pole neid 12 aastat näinud, unustas luba küsida, sest on tarvitanud alkoholi. 2.09.2019 ei ilmunud registreerimisele, sest oli haige, arstitõendit selle kohta ei ole. ÜKT-d ei suuda praegu teha terviseprobleemide tõttu, pidi minema operatsioonile. Probleem tervisega tekkis juba umbes neli aastat, arvas, et see häda on möödas, aga siis tekkis uuesti. Kriminaalhoolduse all võib olla aga ÜKT-d suudab teha alles peale operatsiooni. Et on probleemid tervisega, seda ütles kohe juunikuus, juulikuus pidi minema arstile. Ei saanud kohe operatsioonile minna, ei olnud raha. Nüüd lubas vend raha anda, teeb siis operatsiooni. Operatsiooni võib teha väga kiiresti, kolme päeva jooksul peale pöördumist, peale seda paar nädalat taastamiseks ja saab ÜKT sooritada. Enda alkoholisõltuvust soovib võtta kontrolli alla, soovib minna ennast kodeerima. Et kolm analoogset õigusrikkumist pani kriminaalhoolduse ajal toime seletab alkoholisõltuvusega ja halbade sõprade mõjuga. Ei ole varem ennast kodeeritud, sest oli palju probleeme lastega, otsis alkoholis leevendust eluprobleemidele. Saab nüüd aru, et peab end kodeerima. Palus anda viimane võimalus, ei ole lapsed 12 aastat näinud, lubab, et rohkem rikkumisi ette ei tule. Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde ja pööras tähelepanu, et isikul võib olla ka probleeme alkoholiga. Kaitsja palus karistus täitmisele mitte pöörata ja anda T.H’le veel üks võimalus sooritada ÜKT-d lõpuni, ta selgitas, miks seni ei jõudnud töid ära teha, on probleeme tervisega. Need selgitused on usutavad, sest toimikus on olemas arstitõend, mis kinnitab, et T.H on arsti juures käinud, on olemas ka saatekiri, kus teda kutsutakse kirurgi vastuvõtule. See tõendab, et tema terviseprobleemid ei ole sisutühjad. Kui terviseprobleem saab lahendatud, siis enam takistusi tööde sooritamiseks ei ole ja ta ise kinnitas, et jäänud 202 tundi suudab allesjäänud aja jooksul ära teha. Miks ei ilmunud registreerimisele on seletanud. Soovib tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Alkoholi tarvitamise keeldu tal ei ole, aga sai ise aru, et see probleem vajab lahendamist. Talle tuleb anda veel üks võimalus ükt tundide sooritamiseks. KOHTU SEISUKOHT 3
(5)Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekandega ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja kuulanud ära tema kaitsja arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§ 427lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise Kar
S § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vastavalt KarS § 69 lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega Kohus tuvastab, et süüdimõistetu T.H pani erakorralises ettekandes käsitletud rikkumised toime. Registreerimislehelt on näha, et 2.09.2019 ei ilmunud T.H registreerimisele, kuigi see registreerimise kuupäev oli talle eelneva registreerimise ajal (26.08.2019) teatavaks tehtud, mida kinnitab ka T.H enda allkiri (tl 10). Süüdimõistetu seletused, et oli haige on paljasõnalised, arstitõendit ei ole. Samuti ei käinud T.H 19.06.-5.07.2019 ja 17.07.-19.07.2019 ÜKT sooritamas, mille eest tehti temale kirjalik hoiatus (tl 22). Mõjuvat põhjust selleks tal ei olnud. T.H kinnitab, et praegu ei suuda ÜKT sooritada, sest (tema enda seletuste järgi) „tegeleb oma eluliste probleemide lahendamisega“ (tl 24) ja on terviseprobleeme. Oma eluliste probleemide lahendamisega tuleb süüdimõistetul tegeleda talle kohtuotsusega pandud kohustuste – ÜKT sooritamisest vabal ajal. Selline karistuse liik mõisteti T.H-le tema nõusolekul. T.H terviseseisundi kohta on esitatud 22.07.2019 arstitõend, millest nähtuvalt viibis T.H 22.07.2019 perearsti juures vastuvõtul (tl 20) ning 29.07.2019 on teda oodatud kirurgi juurde ambulatoorsele vastuvõtule (tl 21). Ehk siis tõesti terviseprobleemid T.H’l on. Samas tegemist ei ole uudse asjaoluga. Asi lahendati kokkuleppemenetluses ning 2019.a maikuus, s.o mõned kuud tagasi oli T.H sellise karistusega nõus. Tema enda seletustest nähtuvalt terviseprobleemid kestavad juba aastaid ning üllatuseks see ei saanud temale olla. Arusaamatuks jäävad ka süüdimõistetu seletused, miks pole varem tegelenud oma terviseprobleemidega. Peale erakorralise ettekande esitamist lahkus T.H Eestist ja läks Soome, kus oli 19.09.2019 poevarguselt (alkohol) kinni peetud. Seega lahkus T.H Eesti territooriumi piiridest selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa saamata. Eeltoodud rikkumised on aga kohtu arvates teisejärgulised ning kohtu arvates karistus tuleb pöörata täitmisele eeskätt selle tõttu, et vaatamata varasematele karistustele, millega T.H-le anti võimalus kanda karistus vabaduses, jätkas ta seadusevastast eluviisi ja samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Nimelt 3.08.2019 pani toime väärteo väheväärtusliku asja vastu, mille eest teda karistati 4
(5)rahatrahviga 100 eurot (tl 26-27). 19.09.2019 peeti ta Soomes poevarguselt kinni. Analoogse kuriteo toimepanemise kahtlustusega peeti ta kinni veel 29.09.2019 kella 16.38 ajal Tallinnas xxx, kui ta püüdis varastada kaupa väärtusega 3,78 eurot Tallinnas xxx asuvast kauplusesest „xxx“. Ehk siis kolm uut samalaadset õigusrikkumist (viimase kohtuotsusega mõisteti teda süüdi samuti süstemaatilise varguse eest) pani T.H toime olles kriminaalhoolduse all. See näitab, et T.H ei ole motiveeritud oma eluviisi ja käitumise seaduskuulekamaks muutmiseks ning kriminaalhooldus tema suhtes on ebaõnnestunud. Sellega seoses ei pea kohus otstarbekaks T.H’le täiendavate kohustuste panemist või ÜKT sooritamise tähtaja pikendamist, nõustudes kriminaalhooldusametniku arvamusega, et T.H õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega tagada ei ole võimalik ning vangistuse üldkasulikku töödega asendamine ei ole tema puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb T.H karistus pöörata täitmisele. T.H on talle mõistetud karistusest – 6 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 208 tundi, sooritanud 6 tundi ükt-d ning tegemata on 202 tundi. KarS § 69 lg 6 järgi tuleb täitmisele pöörata T.H’le mõistetud ärakandmata karistus - vangistus 6 kuud ja 22 päeva vangistust ning selle kandmise algust arvestada T.H kinnipidamisest 29.09.2019. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaitsjatasu mõista T.H käest riigituludesse välja, lubades tasumine 12 kuu jooksul. Tõkend
§ 429
lg 1 p 3 kohaselt täitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele.
§ 429
lg 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni. T.H asukoht oli teadmata, teda kuulutati tagaotsitavaks ning peeti kinni 29.09.2019. Kohus leiab, et T.H vahistamine on jätkuvalt põhjendatud, kuna ta hoidus kõrvale talle mõistetud karistuse täitmisest, ei reageerinud kriminaalhooldaja ega kohtu kutsetele. Alates 17.09.2019-st oli ta tagaotsitav. Seega vähetõenäoline, et ta vabatahtlikult ilmub karistuse kandmisele ning selle täitmise tagamiseks on otstarbekas jätkuvalt kohaldada T.H suhtes tõkend - vahistamine kuni antud kohtumääruse jõustumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 5
(5)