← Eesti

1-20-4885/3

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

1-20-4885 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2020, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4885 (20274000189) Kohtukoosseis kohtunik Raj

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav D.H, isikukood: XXX, Kaitsja Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kaitsja osalemist kohtuistungil ei taotlenud Kohtuistungi toimumise aeg 10.07.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.H kuriteos

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.07.2020 – 10.07.2020, so 2 (kaks) päeva, seega ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa päeva). 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.H ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 3.1.

elab oma alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3.

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-20-4885 3.
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
  5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrab kohus, et D.H on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. 3.8.

§ 75

lg 4 alusel kinnitab kohus D.H võetud kohustuse, mille kohaselt kohustub D.H 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist S-CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist S-GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (vt https://synlab.ee/arstile/hinnakiri/erakliendi-hinnakiri/). D.H on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 30.40 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 1 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et D.H ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. 4.

§ 78

lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 10.07.2020 välja arvatud

§-s 75 sätestatud kontrollnõuete täitmise osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

  1. Välja mõista D.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 256 5 lg 2, § 179 lg 1 p 2 ja § 172 lg 1 p 2 alusel sundraha 438,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p-le 4 kaitsjatasu summas 271,60 eurot, kokku menetluskulu 709,60 eurot (seitsesada üheksa eurot ja 60 senti).
  2. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks 11 kuud summas 59 eurot ja 1 kuu 60,60 eurot. Esimene menetluskulu osamakse teostada hiljemalt 31.08.
  3. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 LUMINOR BANK AS2 1-20-4885 is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  4. Selgituseks märkida: „menetluskulu, D.H , kr asi 1-20-4885“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Kohtuotsuse koopia saata süüdlasele, tema kaitsjale, prokurörile ning jõustumisel süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). KrMS § 318 lg 3 p 2 apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. D.H-d süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 08.07.2020 kella 23.20 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Kihelkonna alevikus Lümanda mnt 3 juures mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxx, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0,76 mg/l) ning põhjustas liiklusõnnetuse, sõites läbi aia ja elektrikilbi Lümanda mnt 3 maja hoovi. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. D.H pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 10.07.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör D.H süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 9 (üheksa) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 09.07.2020 – 10.07.2020 s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks karistuseks taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 74

lg 1 alusel määratakse, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane

§ 74

lg 3 määratud 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite 3 1-20-4885 kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel kohustub D.H 10 /kümne/ tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist S-CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist S-GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (vt https://synlab.ee/arstile/hinnakiri/erakliendi-hinnakiri/). D.H on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 30.40 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 1 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et D.H ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 256’5 lg 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse D.H-lt riigieelarve tuludesse välja menetluskulud: sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 271,60 eurot, kokku 709,60 eurot, mis tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest s.o 11 kuud summas 59 eurot ja 1 kuu summas 60,60 eurot. 3. Kohtuistungil avaldas D.H, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks just sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista D.H süüdi

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Sundraha tuleb vähendada vastavalt kokkuleppes ettenähtule, kuna see on kooskõlas kiirmenetluse reeglitega. 4 1-20-4885 5. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.