lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas B.A-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.08.2020 kella 19:55 paiku Tallinnas, Uus-Maleva tänav 6 juurest suunaga Uus-Maleva 1 suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,98 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,89 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega pani B.A toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
MS § 245 sätetest on abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav B.A ja tema kaitsja Valeriy Gimaev käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest B.A-le karistuseks rahalise karistuse 130 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 19,3 eurot, s.o summas 2509 eurot.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.08.2020 kuni 31.08.2020, so kokku 2 päeva arvestusega, et ühele päevale kinnipidamisele vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ning ära kandmata karistuseks jääb seega rahaline karistus 124 päevamääera, s.o. 2393,2 eurot.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.05.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, määrates liitkaristuseks vangistuse 6 kuud ning rahalise karistuse 124 päevamäära ehk 2393,2 eurot. Mõistetud vangistus jäetakse B.A osas täitmisele pööramata Harju Maakohtu 20.05.2020 otsuses nr 1-20-2708 sätestatud tingimustel. Rahaline karistus viiakse
Kohaldades
lg 1, 3 sätteid määrata rahaline karistus 2393,2 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub B.A temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esit atud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub B.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, milline on 2022.a 981 eurot. Kuivõrd kokkuleppes on kokkulepitud sund raha 876 eurot, siis sundraha summas 105 eurot jätab kohus riigi kanda. B.A kokkuleppelise kaitsja Valeriy Gimaev kulud jätta süüdistatava enda kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 876 eurot tuleb B.A-lt tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 73 eurot. Asitõend • CD plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3 ; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 66 lg 1,3, § 65 lg 2 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.A
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 130 päevamäära (päevamäär 19,30 eurot), s.o. summas 2509 eurot.
lg 1 alusel arvata B.A eelvangistuses viibitud aeg 30.08.2020 kuni 31.08.2020 s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistus rahaline karistus 124 päevamäära, s.o. summas 2393,2 eurot. 2
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.05.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes liitkaristuseks vangistuse 6 kuud ning rahalise karistuse 124 päevamäära ehk 2393,2 eurot. Mõistetud vangistus jätta täitmisele pööramata Harju Maakohtu 20.05.2020 otsuses nr 1 -20-2708 sätestatud tingimustel. Rahaline karistus viiakse
lg 2 alusel täide iseseisvalt.
lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus summas 2393,2 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Välja mõista B.A-lt 876 eurot sundraha riigi tuludesse. Menetluskulu summas 876 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 73 eurot kuus. Sundraha summas 105 eurot jätta riigi kanda. B.A kokkuleppelise kaitsja Valeriy Gimaev kulud jätta süüdistatava enda kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend • CD plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.