← Eesti

1-20-8515/7

1-20-8515 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 08. detsembril 2020.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-8515 (19231500173) Kohtu

§ 64

lg 1 lugeda B.J-ile mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskeima karistusega ja mõista talle liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 arvestada B.J-i karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.01.2019.a kell 17:30 kuni 27.01.2019.a kell 13:00 s.o 2 (kaks) päeva vangistust, seega ärakandmata karistuseks B.J-ile mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

  1. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et B.J-ile mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tuleb jätta täielikult tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele tingimusel, et B.J ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 ning § 75 lg 2 p 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
  2. Kohustada B.J-i käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 16 sätestatud kontrollnõudeid:  elama alalises elukohas aadressil: xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2p 8 kohustada B.J-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

  1. Määrata B.J katseajaks Tallinna Vangla Ida – Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
  2. B.J katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 08.12.2020.a.
  3. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel B.J-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.(kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot;  kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabiteenuse eest kogusummas 140,40.- (ükssada nelikümmend eurot ja nelikümmend senti) eurot;
  4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb B.J-il tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates, tasudes igakuiselt 84,70.- (kaheksakümmend neli eurot ja seitsekümmend senti) eurot kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse B.J-ile üle kohtuotsuse kuulutamise kohtusaalis või edastatakse kohtuotsuse jõustumisel tema elukoha aadressile: Linnamäe tee 2-171, Tallinn. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud 2 kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu B.J on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema rikkus Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 p 1 nõudeid 01.06.2018 kella 17.10 paiku xxxx asuvas pargis, kasutas vägivalda alaealise V. K.i suhtes, mis väljendus selles, et B.J tõukas kannatanut, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja tundis füüsilist valu. B.J häiris oma sellise tegevusega ka kõrvalisi isikuid, sh N. M., tema käitumine rikkus nende rahu ja turvatunnet. Seega B.J pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisele vägivallaga, s.o pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 26.01.2019.a. kella 16.45 paiku, viibides aadressil xxxx asuvas korteris, haaras ta kannatanut, oma elukaaslast R. Z. kaelast ning hoidis sellisel viisil umbes 5 sekundit, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Seega B.J pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt s.o pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  7. novembril 2020.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa, süüdistatav B.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et prokurör nõuab kohtus B.J-i süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja viimase karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega, samuti taotletakse kohtus B.J-i süüdi tunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toime panemise eest 4 kuu pikkuse vangistusega. Kokku on lepitud selles, et KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades B.J-ile mõistetud kergem karistus loetakse kaetuks temale mõistetud raskema karistusega ja kohtus taotletakse B.J-ile liitkaristuse 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist, millisest KarS § 68 lg 1 tulenevalt arvestatakse maha viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.01.2019.a. kuni 27.01.2019.a s.o 2 päeva vangistus ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks taotletakse kohtus 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse mõistmist. Samuti taotletakse KarS § 74 lg 1, 3 sätete kohaldamist s.t jätta B.J-ile mõistetav karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui viimane ei pane 1 aasta pikkusel katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib temale katseajal KarS § -dest 75 lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p 8 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ja nimelt kohustada B.J-i : elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, 3

§ 75

lg 2 p 8 taotleb prokurör kohtult kohustada B.J-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot, menetluskuluna kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel õigusabiteenuse osutamise eest kogusummas 140,40.- eurot. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 kokku on lepitud selles, et B.J tasub menetluskulud 12 kuu jooksul ositi igakuistel 84,70.- eurot. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et B.J on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.12.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatav B.J märkis, et kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi, tunnistades end temale KarS § -de 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri avamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et B.J tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 121 lg 2 p.p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse mõistmisel KarS § - dest 64 lg 1; § 68 lg 1; § 74 lg 1 ja lg 3; § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p 8 sätestatut. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot ning menetluskuluna kaitsjatasu osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 140,40.- eurot– riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada B.J-il menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul (osamakse suurus 84,70.- eurot) kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.