Obsah (6)
§ 152§ 155§ 159§ 156§ 147§ 151KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 05. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilas
) § 152 lg 1 lause 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti.
§ 152lg 4 ls 2 kohaselt jagab vaidluse korral pärandvara pärija nõudel kohus.
Perekonnaseaduse (PKS) § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut.
§ 155sätestab piirangud pärandvara jagamisele.
Hageja on esitanud kostjate vastu hagiavalduse K. K. pärandvara jagamise nõudes. Kostjad on esitanud hageja vastu vastuhagi K. K. pärandvara jagamise nõudes. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvad
§ 155mõistes pärandvara jagamise piirangud.
Eeltoodut arvestades on kaaspärijatel õigus nõuda kohtult pärandvara jagamist. 10.
§ 152
lg 1 ls 2 sätestab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
§ 152
lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel.
§ 152
lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 152lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel.
Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pärandvara jagatakse ühel või mitmel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, arvestades AÕS § 77 lg-des 3-4 sätestatut ning
§-s 159 sätestatud erisusi. 11. Hageja taotleb korteriomandi ja kinnisasja osas ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnistud jäetakse kaasomandisse. Kostjad on avaldanud, et nad ei soovi kinnistute kaasomandisse jätmist ning on taotlenud kinnistute müümist avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist.
§ 159
lg 2 sätestab, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale.
§ 159
lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende 6
(9)pärandiosa suurusega. Üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta ühisomandis olevat eset ühele ühisomanikule vastu tema tahtmist (vt ka RKTKo 26.04.2017 3-2-1-14-17, p 23). Ühise omandi teostamine eeldab kaasomanike omavahelist heauskset käitumist, mille eelduseks on kaasomaniku tegelik soov ja tahe omandist tulenevaid õigusi teostada. Kui asi jäetakse isiku kaasomandisse vastu tema tahtmist, puudub isikul ilmselt tahe omandist tulenevaid õigusi teostada, mis raskendab või muudab võimatuks ühise asja valdamise ja kasutamise kõigi kaasomanike huve arvestades. Seetõttu ei oleks kinnistute jätmine poolte kaasomandisse kostjate tahte vastaselt mõistlik. Kohus leiab, et kostjate vastuseisu tõttu ei saa kinnistute ühisomandit lõpetada kinnistute poolte kaasomandisse andmisega, sest see tähendaks kaasomandiosade jätmist kostjatele nende tahte vastaselt. Hageja ei ole taotlenud kinnistute osas ühisomandi muul viisil lõpetamist. Seetõttu hindab kohus, kas ühisomand on võimalik lõpetada kostjate taotletud viisil. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivsed takistused kinnistute avalikul enampakkumisel müümiseks. Kohus rahuldab vastuhagi ja lõpetab korteriomandi ja kinnisasja ühisomandi nende müümisega avalikul enampakkumisel. Kuivõrd K. K. pärandvara hulka kuuluvad asjad on ühtlasi K. K. ja R. K. abikaasade ühisvara hulka kuuluvad asjad, on poolte pärandiosade suurustele vastav jaotus raha jagamisel järgmine: hagejal on õigus 1/6 rahast, kostja K. S.l on õigus 1/6 rahast ning kostja R. K.l on õigus 1/6 rahast. Kohus määrab, et enampakkumisel saadud raha tuleb jagada selliselt, et hageja saab rahast 1/6, kostja K. S. saab rahast 1/6 ja kostja R. K. saab rahast 2/
- Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata nõudes jätta kinnistud hageja ja kostjate kaasomandisse.
- Hageja on taotlenud sõiduautode MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) ja MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) jätmist enda ainuomandisse. Kostjad sellele vastu vaielnud ja taotlenud sõiduautode jätmist kostja R. K.le. Hageja on olnud nõus sellega, et autod jäävad kostjate omandisse tingimusel, et kostjad maksavad talle õiglase hüvitise. Kostjad on avaldanud sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE väärtuseks 245,85 eurot, võttes aluseks vanametalli kokkuostuhinna 165 eurot tonni kohta ning sõiduauto tühimassi 1,49 tonni (1,49x165=245,85). Kostjad on avaldanud sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D väärtuseks 229,35 eurot, võttes aluseks vanametalli kokkuostuhinna 165 eurot tonni kohta ning sõiduauto tühimassi 1,39 tonni (1,39x165= 229,35). Hageja avaldas 06.05.2025 istungil, et ei vaidle vastu kostjate avaldatud väärtusele. Kostjad ei ole nõustunud sõidukite jätmisega hagejale ning soovivad nende jätmist kostja R. K.le. Hageja on soovinud sõidukeid endale, kuid ei ole välistanud hüvitise vastu kostjatele jätmist. Eeltoodut arvestades leiavad pooled ühiselt, et ühisomandi saab lõpetada kostjatele sõidukite jätmisega. Poolte seisukohtades puudub ühisosa sõidukite hagejale jätmiseks. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud sõidukite jätmine kostja R. K.le. Kohus rahuldab vastuhagi ja jätab sõiduautod MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) ja MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) kostja R. K. ainuomandisse. Kohus paneb kostja R. K.le kohustuse maksta hageja osa 79,20 eurot (hageja osa 1/6 sõidukite väärtusest 475,20 eurot on 79,20 eurot) ja mõistab nimetatud summa kostja R. K.lt hageja kasuks välja. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata hageja nõudes jätta sõiduautod MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) ja MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) hageja ainuomandisse. Kohus kohustab hagejat pärandvara jagamiseks sõlmima asjaõiguslepingud, millega jäetakse sõiduautod kostja R. K. ainuomandisse.
- Hageja on taotlenud sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktor MTZ 82.1 kostjate ühisomandisse jätmist. Kostjad on vaidlustanud nimetatud asjade olemasolu. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktori olemasolu. Jagada saab üksnes olemasolevat pärandvara või pärandvara mittesäilimise korral
§ 156lg-s 1 nimetatud vara.
Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktor MTZ 82.1 olemasolu ega nimetatud esemete alusel omandatud vara (nt kahjunõue asja hävimisest) olemasolu, ei ole võimalik nimetatud esemete osas pärandvara jagada. Kohus jätab hagiavalduse sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktori MTZ 82.1 jagamiseks rahuldamata. 7
(9)- Hageja on taotlenud osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamist osaks nimiväärtusega 213 eurot ning selle jätmist hageja ainuomandisse ja osaks nimiväärtusega 1065 eurot ning selle jätmist kostjate ühisomandisse. Kostjad on taotlenud osa müümist avalikul enampakkumisel, kuid on avaldanud, et ei vaidle vastu pärandvara jagamisele hageja taotletud viisil. Eeltoodut arvestades leiavad pooled ühiselt, et ühisomandi saab lõpetada osa jagamisega kaheks ning jagamisel tekkinud osade jätmisega hagejale ja kostjatele. Poolte seisukohtades puudub ühisosa osa müümiseks avalikul enampakkumisel. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ühisomandi lõpetamine hageja taotletud viisil. Kohus rahuldab hagiavalduse nõudes jagada M OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot osaks nimiväärtusega 213 eurot ja jätta hageja ainuomandisse ning osaks nimiväärtusega 1065 eurot ja jätta kostjate ühisomandisse. Kohus kohustab kostjaid tegema tahteavalduse M OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamiseks kaheks osaks nimiväärtustega 213 eurot ja 1065 eurot ning käsutustehingu tegemiseks, millega antakse osa nimiväärtusega 213 eurot hageja ainuomandisse ning millega antakse osa nimiväärtusega 1065 eurot kostjate ühisomandisse. Kohus jätab rahuldamata kostjate vastuhagi nõudes müüa M OÜ osa avalikul enampakkumisel.
- TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjaid tegema kõik vajalikud toimingud äriregistris selleks, et osa jagamine saaks registrisse kantud. Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 1 2 järgi on juhatus kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile. ÄS § 182 lg 12 järgi teeb tahteavalduse osanike nimekirja muudatuse kandmiseks osaühingu juhatus. Seetõttu ei saa panna osanikule kohustust teha toiminguid äriregistris, sest seadus äriregistri toimingute tegemiseks osanikule õigust ei anna. Seega ei ole hageja nõudega võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse läbi vaatamata nõudes teha kõik vajalikud toimingud äriregistris selleks, et osa jagamine saaks registrisse kantud.
- Hageja nõuab kostja K. S.lt ja kostja R. K.lt kummaltki kohtueelsete õigusabikulude 216 eurot ja hindamisakti kulu 78,33 eurot hüvitamist, kokku 540 euro hüvitamist. Hageja põhjendab õigusabikulusid õigusteenuse kasutamisega seonduvalt kostjate võlgnevuse ja nõudega pärandvara jagamiseks. Hageja põhjendab hindamisakti tellimist poolte läbirääkimiste pidamisega pärandvara jagamiseks.
§ 152lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel.
Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
§ 152
lg 4 kohaselt ei ole pärandvara jagamise kokkuleppe mittesõlmimine kaaspärija kohustuste rikkumine, mistõttu ei ole pärandvara jagamiseks peetavatel läbirääkimistel või kohtuväliselt pärandavara jagamisel õigusabi kasutamise kulud kaaspärija kohustuste rikkumisest tulenevaks kahjuks. Erandlikuna võivad õigusabi kasutamise kulud olla kahjuks siis, kui õigusabi kasutamise vajaduse on tinginud teise kaaspärija heade kommete vastane tahtlik käitumine pärandvara kohtuväliselt jagamisel. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt käitusid kostjad heade kommete vastaselt ja tahtlikult pärandvara kohtuvälisel jagamisel. Seetõttu ei ole põhjendatud õigusabikulude hüvitamise nõue seonduvalt pärandvara jagamisega. Hageja 10.06.2021 nõudekirjast nähtuvalt (dtl-d 54-56) on hageja kasutanud õigusabi lisaks pärandvara jagamise küsimusega seonduvalt ka pärandvara hulka kuuluvatele asjadele tehtud kulutuste hüvitamise nõudega.
§ 147
sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
§ 151
lg 1 sätestab, et pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist 8
(9)või pärimislepingust ei tulene teisiti.
§-st 147 ning AÕS § 75 lg-st 1 ja
§ 151
lg-st 1 tulenevalt on kaaspärijal kohustus hüvitada vastavalt oma pärandiosa suurusele teise kaaspärija tehtud kulud pärandvarale. Kulude hüvitamise nõudega seonduvad kulud on kahjuks VÕS § 128 lg 3 mõistes. Kuivõrd kostjatel oli hageja eest
§-st 147 ning AÕS § 75 lg-st 1 ja
§ 151
lg-st 1 tulenev kulutuste hüvitamise kohustus, on õigusabikulu võlgnevuse kohtuväliseks sissenõudmiseks hageja kahjuks. Arvestades, et õigusabi on osutatud nii võlgnevuse sissenõudmiseks kui ka pärandvara jagamise nõudega seonduvalt, on kahjunõue põhjendatud osaliselt 108 euro ulatuses kummagi kostja osas. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab kummaltki kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 108 eurot. Kohus jätab hagiavalduse kummagi kostja suhtes 108 euro tasumise nõudes rahuldamata. Pärandvara hulka kuuluva vara väljaselgitamine on üks osa pärandvara jagamisest. Kui kaaspärija vaidleb vastu teise kaaspärija esitatud väitele vara väärtuse kohta, ei ole see üldjuhul kaaspärija heade kommete vastane tahtlik käitumine. Vaidluse korral on kaaspärijatel alati võimalik
§ 152lg 4 järgi pärandvara jagamiseks kohtusse pöörduda.
Hageja ei ole tõendanud, et hindamisakti tellimise tingis kostjate heade kommete vastane tahtlik käitumine. Seega ei ole hindamisakti tellimise kulud kostjate tekitatud kahjuks. Kohus jätab hagiavalduse hindamisakti kulude hüvitamise nõuetes rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 367 ja hageja taotlusele mõistab kohus kummaltki kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 las 2 sätestatud ulatuses viivise põhinõude 108 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest.
- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
- TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse ja vastuhagi osaliselt. Kohus on seega asja lahendanud nii hageja kui ka kostjate kasuks Seetõttu tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda (vt ka RKTKo 08.03.2007 3-21-12-07, 13, RKTKo 27.09.2010 3-2-1-70-10, p 14).
- Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 9
(9)