Obsah (14)

§ 6§ 41§ 192§ 1§ 31§ 28§ 108§ 29§ 30§ 19211§ 19212§ 78§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2025. a kell 13.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-25-4998 Tsiviilasi Detro Ehitus OÜ avald

§ 6lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41). 11.

Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata (

§ 19211 lg 3).

Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Detro Ehitus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt nimetati võlgnikule Harju Maakohtu 30.01.

1. a määrusega juhatuse asendusliige, kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige suri. Juhatuse asendusliikmele ei ole võlgniku raamatupidamist üle antud ning teada ei ole ka raamatupidamise asukoht. Avalikest andmetest saadud info põhjal olid 31.12.2023 seisuga võlgniku varad (nõuded) 10 000 eurot ning osakapital samuti 10 000 eurot, majandustegevust ei toimunud. Seda, et sellises ulatuses vara oleks võlgnikul ka käesoleval ajal alles, juhatuse asendusliikmel tuvastada ei ole õnnestunud. Samas nähtub avalikest andmetest võlgnikul maksuvõlg 94 605,16 eurot, mis on tekkinud alates 20.09.
2. Kokku on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 96 165,16 eurot. Arvestades, et viidatud maksuvõlg on tekkinud juba 20.09.2021 ning võlgnikul puudub majandustegevus ja teadaolev vara, siis tuleb võlgnikku pidada maksejõuetuks isikuks. Võlgnik palub nimetada Detro Ehitus OÜ-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Detro Ehitus OÜ pankrot. 7.04.
3. a määrusega nimetas kohus Detro Ehitus OÜ ajutiseks halduriks Mark Uska. 7.05.
4. a tegi kohus Detro Ehitus OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda Rahandusministeeriumi tagatiste kontole deposiit summas 4 000 eurot hiljemalt 19.5.
5. a. Deposiiti ei tasutud. 20.5.
6. a tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks avaliku uurimisena. 13.06.
7. a tegi Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus kohtule avalduse viia läbi võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi. Kohtumääruse põhjendused
8. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Detro Ehitus OÜ 2 pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Mark Uska. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi kokku 113 741,33 eurot, sh maksuvõlg 112 137,53 eurot. Likviidne vara võlgnikul puudub. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

1. Ajutise halduri hinnangul on Detro Ehitus OÜ maksejõuetu alates
2. a märtsikuust, mil võlgnik ühines järgmiste äriühingutega: KVHK Palvelut Osaühing, Laane osaühing, TasteFast OÜ, Hofan-trand OÜ, Rohesein OÜ. Kuivõrd varasemast perioodist võlgnikul teadaolevaid rahalisi kohustusi ei olnud, siis kõnealuse tehinguga on põhjustatud võlgniku püsiv maksejõuetus. 5.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on olemasoleva info pinnalt seisukohal, et võlgniku varalist seisundit kahjustas oluliselt 26.03.

1. a ühinemislepingu sõlmimine. KarSi § 384 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Haldur ei tuvastanud, et võlgnikul oli enne ühinemist kohustusi. Samas läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, tervikuna üldõigusjärgluse korras üle ühendavale ühingule (ÄS § 391 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu.
2. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 5 1). Kohtu hinnangul on A. U. V. jätnud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 5 1 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. A. U. V. oleks pidanud pankrotiavalduse esitama kohtule hiljemalt 22.04.
3. a, kuid jättis juhatuse liikme kohustuse kahetsusväärselt täitmata.
4. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. 8.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 3 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud deposiiti ei tasunud. 9.

§ 30

lg 5 kohaselt kui

§ 30

lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Maksejõuetuse teenistus tegi kohtule ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi. 10.

§ 19211

lg 2 sätestab, et maksejõuetuse teenistus võib kohtult

§ 192

11 lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus

§ 29

või pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui

§ 19211

lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata. Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata. 11. Kohus, olles tutvunud maksejõuetuse teenistuse avaldusega, on seisukohal, et avaldus pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja Detro Ehitus OÜ pankroti.

§ 192

12 lg 1 sätestab, et pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi. 12.

§ 19212

lg 2 kohaselt võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsuta ja pankrotitoimkonda ei moodustata. Võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevus läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldur täidab kohustused võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna ees maksejõuetuse teenistusele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevusse kuuluvad küsimused tuleb otsustada

§ 78lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevust kirjalikus vormis. Ajutise halduri tasu 13.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ajutine pankrotihaldur Mark Uska on esitanud tasunõude 9,6 töötunni eest kokku summas 1 296 eurot (lisandub käibemaks).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. 14. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud 4 määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 296 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri tunnitasu (135 eurot) ei ületa

§ 23

lg 3 sätestatud tunnitasu ülemmäära (st üks viiendik töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäärast). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23, 150 ja § 1927 lg 1 alusel.

15.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 16. Käesoleval juhul takistab menetluse raugemist asjaolu, et Konkurentsiamet maksejõuetuse teenistuse kaudu on esitanud avalduse menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

§ 31

lg 6 kohaselt kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Mark Uskale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 886 eurot (lisandub käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 17.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt kuulub pankrotivara tekkimisel ajutisele haldurile hüvitamisele 500,2 eurot (sh käibemaks) pankrotivara arvelt. 18. Pankrotimenetluse läbiviimisel avaliku uurimisena tekkinud kulud kantakse Konkurentsiameti eelarves maksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahenditest (

§ 1927 lg 1).

Seega olukorras, kus pankrotivara ei suurene pankrotimenetluse avaliku uurimisena läbiviimise tulemusel, tuleb kohtu hinnangul hüvitada ajutise halduri tasu summas 500,2 eurot (sh käibemaks) Konkurentsiameti eelarvest maksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahendite arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) 5